ressurse u 15% kokku Miinuseks on see, et suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist Peptiidid On väikesed molekulid, mis koosnevad 2 - 50 peptiidsidemega seotud aminohappe jäägist. Saab jagada: 1. Looduslikud a) kehas tekkivad - kasvuhormoon 2. Sünteetilised - aspartaam Biofunktsioonid 1. Peptiidhormoonid nt ajuripatsis sünteesitav kasvuhormoon 2. Paljud peptiidid kontrollivad seedeprotsessi nt gastriin kontrollib maonõre eritumist. 3. Neuropeptiidid ajus kontrollivad emotsioone ja mälu - serotoniin (endorfiini koostises) 4. Teatud peptiidid on kehas antioksüdandid nt glutatioon (GSH) 5. Paljud peptiidid on tugevad mürgid (Eestis nt kärbseseentes - valges ja rohelises amanitiin) Toksilised peptiidid ei seedi!
kontakti,närviimpulss antagonist.Neurotrans ei ole seotud kutsub esile närvilõpme miter seostub rets-ga ioonkanaliga,G-valk membraani vad der Waalsi seostub C-terminaalse depolarisatsiooni,avane sidemete,h-side ja ahelaga peale rets vad Ca2+ kanalid ja elektristaatilste aktiveerimist(monoamii ekstratsellulaarne Ca2+ sidemete nid,neuropeptiidid,glüko suundub abil...Kovalentsed proteiinhormoonid- närvilõpmesse.Siis sidemed ei nende vabaneb teki.Desensibilisatsioo sidumiskohad)On neurotransmitter,mis n-rets tundlikuse erinevad G-valgu sattub sünaptilisse muutmine kui agonist subühikud.Liigist sõltub pilusse ning seostub toimib rets-le pikemat mis valki aktiveeritakse rets-ga
ATP aktiveerib. G-valguga seotud retseptorid - 7-TM 7-TM C-term on raku sees, N-väljas. Ei ole seotud ioonkanaliga. Signaaliülekanne toimub G-valgu kaudu, mis seostub C-terminaalse ahelaga pärast retseptori aktiveerimist. Seostumine toimub C-terminuse ja VI ning V subühikud ühendava ahela vahel. Signaaliülekandjad: monoamiinid (dopamiin, histamiin, serotoniin, atsetüülkoliin, noradrenaliin), nukleotiidid, lipiidi, neuropeptiidid, peptidohormoonid, glükoproteiinhormoonid, glutamaat, Ca2+. Ligand võib seonduda kas membraani sees (monoamiinid, nukleotiidid, atsetüülkoliin, lipiidid), membraani ääres (neuropeptiidid), eelpoolmainitud domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida
..90%, loomsetes organismides 2....3% 21. Aminohapete klassifikatsioon: Proteionogeensed ja Aproteionogeensed 22. Aminohappeid kasutatakse organismis: Ehitusüksustena - neist pannakse kokku spetsiifilisi ensüüme, valke, hormoone, antikehi. Energeetilise materjalina - aminohapete C skeleti lammutamisel saab salvestada energiat. Eelühenditena lihtsate biomolekulide biosünteesides. 23. Peptiidid koosnevad korduvatest ehitusüksustest, milleks on aminohappejäägid. 24. Neuropeptiidid: Enkefaliinid- tugeva valuvaigistava toimega ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid. Samadele retseptoritele toimivad sellised tugevad valuvaigistavad ained nagu morfiin, heroiin ja oopium Endorfiinid - aju poolt produtseeritavad ühendid, organismi mõnuained. Need ühendid moodustuvad ja vabanevad trauma korral, kestva füüsilise koormuse puhul, seksi ajal, lapse sünnitamisel, imetamisel, naermisel. 25. Valkude funktisoonid:
mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas. Primaarstruktuur on aluseks kõrgemat järku struktuuridele. Kõik valgud sünteesitakse esmases struktuuris. Põhiline sideme tüüp on peptiidside. 2) Teisane struktuur ehk sekundaarne struktuur: a) spiraalne ehk alfaspiraal: lisaks pepdiidsidemetele on molekulisisesed vesiniksidemed. B) beetastruktuur,
Kahe hormooni, adrenaliini ja kortisooni, üleliigsus mõjutavad aga immuunsussüsteemi pärssivalt. Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana. Mida rohkem püüab inimene loodust muuta, seda suuremat hinda tuleb tal tasuda. Maailm tunneb ka rahvuslikke haigusi, mida põhjustavad sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused. Riigis, kus inimene on elanud aastaid
· Freud 1895: psüühika ehituskiviks on närvirakk · Loew demonstreeris närvirakkude vahelise sidepidamise keemilist iseloomu Närvirakkude keeled : · Noradrenaliin (NA)8 · Dopamiin (DA)9 · Serotoniin (5-HT)10 · Atsetüülkoliin (Ach) · Glutamaat (Glu)11 · Gamma-aminovõihape (GABA) · Histamiin (H) 12 · Endopioidid · Teised neuropeptiidid · Endogeensed kannabinoidid Näiteid virgatsainete rollidest · Noradrenaliin - tähelepanu, ärksus · Dopamiin - üldine motiveeritus, edasitung · Serotoniin - meetleolu, hetkeajede kontroll · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat üsna universaalne erutusvirgats · Endopioidid - valu mahasurumine, lähedustaju · Gamma-aminovõihape väga universaalne pidurdusvirgats (! interneuronites)
võõrutusnähtusi seletatakse muutustega dopamiini regulatsioonirajas. Serotoniin – hea enesetunde neuromediaator. Reguleerib meeleolu,une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne.Antidepressandid tõstavad tema taset ajus. GABA-kasutatakse kiiretes inhibeerivates sünapsites aju paljudes osades. Rahustid ja unerohud suurendavad Gaba toimelist pidurdust. Glutamaat – oluline õppimisel ja mälu kujunemisel.Kõige levinum mediaatoraine ajus. Glütsiin – inhibeeriv neurotransmitter. Neuropeptiidid Substants P - Vahendab valuaistingut sensoorsetest närviest KNS-i -Endorfiinid (loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistavad toimes ja heaolu tunde tekitamises. *Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa.
Implitsiitne mõtlemine- mitteteadvustatud mäluandmetega ISIKSUSE PSÜHHOBIOLOOGIA Ülalt alla infotöötlus- tahtlik, psüühika kõrgemad funktsioonid. Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck
Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid.Kesknärvisüsteemis on neuronite kehad koondunud kihtideks või tuumadeks; aksonid kulgevad tihti kimpudena, mis moodustavad ajus juhteteid. Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist
Neurotransmitterid e mediaatorid. Biogeensed amiinid: - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid tulevad toidust. - Dopamiini, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, histamiin Väikemolekulised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine tomub aksonterminalides, neid saab kiiresti asendada. Peamised komponendid tulevad otse toidust mistõttu on dieet oluline. Neuropeptiidid (suured molekulid, aminohapped) on opioidid, insuliin, kasvuhormooni rakud. Transmitter gaasid (üliväiksed, lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata): lämmastikdioksiid – tapab bakterid; CO – süsninikmono-oksiid Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin
postsünapstilise membraani, tekib AP, mis levib mööda membraani edasi. 3.11. Mediaatori e. transmitteri mõiste. Mediaatorite klassifikatsioon. Mediaator – neurotransmitter, virgatsaine, kiirelt toimivad väikesed olekulid, mida sünteesitakse organismis. Nt: atsetüülkoliin, amiinid (Epinefriin, norepinefriin, dopamiin (PS), serotoniin (PS), histamiin. AH: GABA (PS), glutamaat (ES), aspartaat, lämmastik(II)oksiid. ATP. Lisaks esinevad aeglaselt toimivad suured molekulid - neuropeptiidid – mitmesugused hormoonid (insuliin, glükagoon). Mõjuvad ainevahetusele, geeniaktivatsioonile. Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur. Sellised ained võivad blokeerida signaali ülekande sünapsis (antagonistid). Kuraare on ACh agonist, mis konkureerib AChga retseptori seondumise pärast. Sama nikotiiniga. Botuliin ei lase atsetüülkoliinil vabaneda presünaptilisest membraanist sünapsipilusse. 3.12. Mediaatorite süntees ja transport. AH
Ruumiline- olukord, kus samaaegselt kahe või enama piirkonna sensoreid ärritatakse alaläviste ärritajatega ja vallandub erutus Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus algab erutuse paljudes närvirakkudes, siis on see divergent. Konvergents on aga vastupidine, erutus koondub suuremalt arvult KNS närvirakkudelt väiksemale arvule neuronite. Tähtsamad neurotransmitterid ja neuropeptiidid- Transmitterid(atsetüülkoliin, noradrenaliin, hea enesetunde mediaator, dopamiin, glütsiin, inhibeeriv neurotransmitter, glutamaat, oluline õppimisel ja mälu kujunemisel ) Peptiidid(endorfiinid, toodetakse hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse ajal, koletsüstokiniin, tekitab küllastustunnet) KNS ehitusprintsiip-Pea ja seljaaju, koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest, koosnevad üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks.
seda sööme on järgneval jadal ikka lagi ees - L-Dopaga saab mööda hiilida mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul - NB!! NE=noraddrenaliin ja EP=adrenaliin Neurotransmitterid: atsetüülkoliin ja aminohapped, samti väiksed molekulid - Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada) - Transmitter-gaasid – üliväike, tekib ja lahustub kiiresti – lämmastikoksiid ja süsinik mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh - Erutust tekitav - Hoiab ärkvel - Oluline mälu toimimisel - Nende neuronite surm on seotud Alzheimeri tõvega - Retseptorid on erinevad Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee
neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape. Keha võib seda sünteesida ka fenüülalaniinist, mida saab samuti toiduga. Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – st ükskõik, kui palju me türosiini sööme, on järgneval jadal ikka „lagi“ ees. L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid
valmiskujul(väike osa baktereid, loomad, seened). + puudub sõltuvus lähteainetest ja on energia ja ressursside kulu. Peptiidid Kuni 50 Ah-jäägist koosnev, mida seovad pepsiidside. Biofunktsioonid 1. paljud peptiidi on bioaktiivsed molekulid, näiteks kasvuhormoon ja seda sünteesib ajuripats. 2. paljud pepsiidid on toksilised ühendid ( roheline ja valge kärbseseen, milles leidub amanitiin ja falloidiin. 3. neuropeptiidid, mis mõjutavad ajus emotsioone, need on ühendid, mis mõjutavad raevu, viha, hirmu. 4. Peptiitsed antibiootikumid, mis on mõeldud bakterite vastu. Näiteks vankomütsiin Valgud On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles AH-jäägid on seotud peptiitsidemetega. Moodustavad ühe AH- cooh + teise AH NH2 Jaotus: · Lihtvalgud koosnevad ainult AH-te jääkidest, vahetult peale sünteesi on nad lihtvalgud · Liitvalgud koosnevad valk + mittevalguline osa
muutustega dopamiini regulatsioonirajas. Serotoniinon hea enesetunde neuromediaator. Reguleerib meeleolu, une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne. Antidepressandid tõstavad tema taset ajus. Glutamaat on oluline õppimisel ja mälu kujunemiseks. Ta on kõige levinud mediaatoraine ajus. GABA (-aminovõihapet) kasutatakse kiiretes inhibeerivates sünapsites aju paljudes osades. Rahustid ja unerohud suurendavad GABA toimelistpidurdust. Glütsiin on samuti inhibeeriv neurotransmitter. NEUROPEPTIIDID ·Substants P Vahendab valuaistingut sensoorsetest närvidest KNS-i ·Endorfiinid("endogenousmorphine"; loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistava toimes ja heaolu tunde tekitamises. ·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa.
Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMETEGA. Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud - Koosnevad vaid AH jääkidest (munavalge) b) Liitvalgud - koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest(metall, lipiid jne.) osast. N: kromosoomid ja hemoglobiin. Valkude struktuuritasandid : 1
autokriinnsed signaalmolekulid Oma olemuselt võib signaalikandjaid jagada kolme rühma: Füüsikalised signaali kandjad. 9 Valguskiirgus 9 Elektriline pinge ja membraanipotsentsiaal ja selle muutus ioonide kontsentratsiooni muutuste kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid 9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates
Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust Vallandavad nii sisemised kui keskkondlikud tegurid Palju erinevaid efekte Üldiselt vallanduvad väikeste törtsudena
annaabi.ee 
