kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negatiivselt tõlgendades on suur
e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E) b) On kõigest teatritrikk c) On laialdast kasutust leidev meetod kohtupraktikas d) On kasutatav krooniliste valude raviks e) Ei ole reaalne eraldiseisev teadvuse seisund 8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10
käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud käitumisega ja neurootilisus on seotud reaktsiooniga haigusele. Isiksus ja suhted: enim on seotud empaatia (ekstravertsus+sotsiaalsus) ja emots regulatsiooniga
Ülejäänud nelja isikuomaduse grupina lisamine seletas veel 5% varieerumisest abielulise kohanemise skoorides. Lisaks neurootilisusele andsid kolm isikuomadust abielulises kohanemises ainulaadse variatsiooni. Mehed, kes said kõrge tulemuse avatuses, sotsiaalsuses ja meelekindluses, olid abieluliselt paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti partneri poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisusega naiste ja meeste panus oma partneri abielulisesse kohanemisesse oli negatiivne. Üksikute isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist vastutas ainulaadse variatsiooni eest naiste kohanemises. Abikaasade avatus oli nende naiste abielulise kohanemisega positiivselt seotud. Autorite järeldused: Me avastasime soolise erinevuse selles, kuidas isikuomadused abielulisele kohanemisele mõjuvad. Esiteks näitavad meie tulemused, et üldiselt prognoosib
käitusid alistuvalt, polnud liidrid 2) alakontrollija madal enesekontroll, seikluslikud tegevused, aastasena pidas end teiste poolt halvasti kohelduks, võis olla vaenulik 3) kohanenud ennast parasjagu kontrollivad, enesekindlad, ei peljanud uusi olukordi/inimesi, keskmine kohanenud täiskasvanu Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab juhuslikust olulisema tõenäosusega, milline on inimese isiksus täiskasvanuna. Isiksus ja tervis: kõrge ekstravertsuse ja madala neurootilisusega in näevad sündmusi positiivsemalt, on vähem vastuvõtlikud neg tagasiside suhtes ega nuta taga võimalusi, mis pole neile kättesaadavad. Parima eluea ennustajaks on meelekindlus ja pos emotsionaalsus. Madal sotsiaalsus näib kõige enam olevat seotud haigestumisega, meelekindlus on kõige enam seotud terviseriskidega seotud käitumisega ja neurootilisus on seotud reaktsiooniga haigusele. Isiksus ja suhted: enim on seotud empaatia (ekstravertsus+sotsiaalsus) ja emots regulatsiooniga
Jõuline või lõtv käepigistus? Kindel käepigistus oli seotud positiivselt ekstravertsuse ja emotsionaalse ekspressiivsusega ning negatiivselt tagasihoidlikkuse ja neurootilisusega. Naiste seas oli tugev käepigistus ennekõike kõrgema avatuse märgiks. Käepigistus annab seega aimu nii inimese isiksuse seadumustest kui toimib olulise muljekujundajana! Chaplin, W. F., Phillips, J. B., Brown, J., Clanton, N. R
isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et just inimese keskkond on see, mis teda kujundab. Isiksuseomadused – Selle alusel võib öelda, et isiksus on välja kujunenud. 7 Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub. Objektiivtestid-Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud
lõpptulemuse üle Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp Võistlevad Saavutusele orienteeritud Agressiivsed Kiirustavad (sh rääkides) Pidevas ajapuuduses Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus Tüdimus Frustratsioon Isolatsioon Pahameel Sümptomid: 2. füsioloogilised Kardiovaskulaarsed haigused Mao- ja soolestiku haigused, seedehäired Allergiad ja
· Kõrged ootused · Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle · Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid Riskirühmad (isiksus) · Rigiidsed (paindumatud) · Kõrge neurootilisusega · Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) · Introverdid · Suletud (vs uuele avatud) · A-tüüp: (A. Võistlevad (B. Saavutusele orienteeritud (C. Agressiivsed (D. Kiirustavad (sh rääkides) (E. Pidevas ajapuuduses (F. Kärsitud, püsimatud Sümptomid: 1. psühholoogilised · Rahulolematus tööga · Depressioon · Ängistus · Tüdimus
- Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) IV LOENG 1. Alt üles ja ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile. 2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super
aga pelgaltseos ei näita kausaalsust - Isiksuseomaduste seoste tugevust väljunditega on tihti alahinnatud nõrgaks - Seoseolulisust isiksus-väljundi vahel ei määra mitte niivõrd tugevus kuivõrd väljundi olulisus - Individuaalsed väljundid: psühholoogiline heaolu - Isiksuseomadused on parimateks ennustajateks; sugu, ,vanus, perekonnaseis, sotsmajanduslik staatus on mõõdukalt seotud - Kõrge neurootilisusega on rohkem negatiivseid emotsioon, ekstravertsetel rohkem positiiveid emotsioone - Pos/neg emotsioonide tasakaal seotud eluga rahuloluga - Individuaalsed väljundid: tervis - Positiivne emotsionaalsus ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga - Vaenulikkus ennustab viletsamat füüsilist tervist - Isiksuse seadumused seotud teguritega mis seotud haiguste pühjustega nt madal sotsiaalsus ja südame-veresoonkonna haigused - Isiksuse väljundid: interpersonaalsed
Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega Androgeenid - psühhotism Humanistlik psühholoogia A. Maslow ( 1908-1970) · Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole. · Inimesed arenevad läbi vajaduste hierarhia alustades ellujäämise ja turvalisusega ning püüeldes ilu, teadmiste, õigluse ja tõe poole. · Vähesed inimesed jõuavad eneseaktualiseerimiseni, kuid paljud püüdlevad selle seisundi poole.
Riskirühmad (töö): eksamil- kes on riskirühmad? Esimene grupp : Töö teiste inimestega: politsei, õpetajad, psühholoogid. Tuleb sisse vastutus teiste inimeste suhtes Ressursside nappus- ajalised, rahalised piirangud, kompetentside vähesus Vähene tunnustus Kõrged ootused Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle Töö omadused Riskirühmad (isiksus): need, kes ei kohane kiiresti Rigiidsed- paindumatud Kõrge neurootilisusega Eksternaalid- välise kontrollikeskmega Introverdid Suletud- vs uuele avatud A- tüüp: võistlevad, saavutusele orienteeritud, agressiivsed, kiirustavad, pidevas ajapuuduses, kärsitud, püsimatud. Kõrgem vererõhk, intensiivsemad. Stressitaluvus parem Sümptomid: 1. psühholoogilised: rahulolematus tööga, depressioon, ängistus, tüdimus, frustratsioon, isolatsioon, pahameel 2. füsioloogilised: kardiovaskulaarsed haigused, mao-ja soolestiku haigused, seedehäired, allergiad ja
tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides . Seadumuste omadused • Pole vahetult jälgitavad • Püsivus • Avaldumine pole piiratud • Avaldumine sobivas olukorras NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 • Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. • Ekstravertsus- Talle meeldib kogeda rahvarohkeid olukordi, rõõmsameelne • Introvertsus- eelistab rohkem üksi olla 57 58 • Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. • Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud!
RAHVUSVAHELISE TÖÖOHUTUSE JA -TERVISE INSTITUUDI ANDMETEL ON KÕIGE KÕRGEMA STRESSI TASEMEGA AMETIKOHAD: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid RISKIRÜHMAD (ISIKSUS) Rigiidsed (paindumatud) Kõrge neurootilisusega Eksternaalid (välise kontrollikeskmega) Introverdid Suletud (vs uuele avatud) A-tüüp o Võistlevad o Saavutusele orienteeritud o Agressiivsed o Kiirustavad (sh rääkides) 60 o Pidevas ajapuuduses o Kärsitud, püsimatud SÜMPTOMID: 1. PSÜHHOLOOGILISED Rahulolematus tööga Depressioon Ängistus
Serotoniin ja noradrenaliin, negatiivsed emots: ärevus ja neurootilisus BAS- akt süst- eesmärkide järgimine, saavutamine, motiveeritavus, pos emots: impulsiivsus ja ekstraverts. Dopamiin - Mida suurem BAS seda impuls. Kõrge BIS ja madal BAS-> depressioon. Kõrge BAS madal BIS-> antisots isiksus - ekstravertsematel inimestel on paremaks soorituseks vaja rohkem virgutust/stimulatsiooni paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega- Kõrge ärevus= kõrge neur ja madal ekstraverts 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. - limbiline süsteem, amügdala - monoamiinide närviteed, suguhormoonid - Panksepa närviringed: otsimine, raev, hirm, lust, hoolitsemine, paanika/lein, mängimine 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on.
tõus neg. kategoriseerimine neg. meeleolu; eneseh. langus neg. meeleolu; enesehinnangu langus Mina- kontseptsiooni selgus: kui kategooriad on selged ja ajastabiilsed. Kui pole, on mina- kontseptsioon ebaselge. Need, kellel on ebaselge, nende mina koosneb konfliktsetest ja vastandlikest uskumustest enese kohta..., negatiivne enesehinnang. Nad on kõrge neurootilisusega, madala eneseteadlikkusega. Ei võta arvesse lähedasi inimesi. Kategooriad on selged ja ajas stabiilsed. Kui inimese mina-kontseptsioon on ebaselge, siis on konflikt, vastandlikud uskumused endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Mina- kontseptsioon mina arengus. Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest
vähemalt enesestmõistetav tegur. Üliõpilaste uuringud USA-s 1965 2000 on näidanud, et meedia on muutnud inimesed 35 aasta jooksul palju materialistlikumaks ning vähem elu filosoofilisele tähendusele orienteerituiks. Bioloogiline komponent Lahku lapsendatud kaksikute uurimused näitavad, et ameerika ühiskonnas on pool subjektiivse heaolu varieeruvusest pärilikkusest tingitud (Tellegen jt, 1998). Õnn on positiivselt seotud ekstravertsusega ja negatiivselt seotud neurootilisusega (Heady & Wearing, 1992; Lucas jt, 1998). Lisaks on leitud, et õnn seostub positiivselt heade inimsuhetega. Need andmed osutavad, et õnn seostub nii Gray BAS-i kui BIS-iga. BAS suudab pakkuda hüvitusi ja on oluline instrumentaalse käitumise seisukohalt. BAS-i oluliseks osaks dopamiinergiline süsteem, mis tekitab positiivseid emotsioone. BIS oli "peatu, vaata ja kuula" süsteem. Selle aktiveerivad uudsed stiimulid ja karistava potentsiaaliga või hüvitust lõpetava potentsiaaliga stiimulid
ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale.Kõrge neurotismiga inimestel tekib stressisituatsioonis erutus kiiresti ning on kauakestev,madala neurotismiga ehk stabiilsetel inimestel tekib aga erutus aeglaselt ja läheb kiiresti üle.Neurotismi kõrget taste ei tohi aga segi ajada neurootilisusega ehk neuroosi kui haiguse põdemisega.Kõrge neurotismiha inimesed on emotsionaalselt labiilsed,tundlikud,rahutud,kartlikud,kergesti aktiveeruvad.Madala neurotismiga inimesed on püsivate,aeglaselt vahelduvata emotsioonidega,rahulikud,usaldavad,kindlad,stabiilsed,muretud.Eysencki arvates panevad kõrge neurotismiga inimesed kuritegusid sagedamini toime kui stabiilsed,kuna kaotavad stressiolukorras kergemini ratsionaalse kontrolli oma tegevuse üle
annaabi.ee 
