ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. (SME IFRS 2.52) Näide 1. Ettevõte on sõlminud teise osapoolega lepingu, mille alusel omavahelisi nõudeid ja kohustusi jooksvalt ei tasuta, vaid need tasaarveldatakse üks kord aastas. Lähtudes ülalnimetatud lepingust, kajastab ettevõte teise osapoolega tekkinud nõudeid ja kohustusi bilansis netosummana. Näide 2. Ettevõte kavatseb teise osapoolega eksisteerivad nõuded ja kohustused tasaarveldada ning on tõenäoline, et teine osapool sellega ka nõustub. Bilansipäevaks ei olnud vastavat tasaarvelduslepingut siiski veel sõlmitud. Kuna ettevõttel puudus bilansipäeval juriidiline alus nõuete ja kohustuste tasaarveldamiseks, ei tohi neid bilansis kajastada netosummas. KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE Kasumiaruande üldreeglid 21
Isiklik töö. Puhkus andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab töötasu kohta. tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu, kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana. Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole. Tööandjal on õigus maksta lisaks Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse lõpus või perioodiliselt. Eeldus isiklik töö
Juhul kui ettevõttel on teatud eraldisega seoses õigus nõuda selle hüvitamist kolmandatelt osapooltelt, siis kajastatakse eraldist ja hüvitisest tulenevat nõudeõigust mõlemat bilansis eraldi, neid omavahel tasaarvestamata. Hüvitise nõudeõigust kajastatakse bilansis varana ainult juhul, kui selle realiseerumine on praktiliselt kindel. Aktsepteeritav on kajastada eraldise moodustamisega kaasnenud kulu ja hüvitisest tuleneva nõudeõiguse kajastamisega kaasnevat tulu kasumiaruandes netosummana. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline [7]. 9 2. ÜLESANDED 2.1 Ülesanne 1. Lühiajalised kohustused 1) Töötajate palgad, kellel arvestati maksuvaba miinimumi, olid järgmised:
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab järjestikune puhkeaeg olema 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi. 11. TÖÖTASU MAKSMINE Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu
amortisatsiooni kulukonto (kontol 4810), põhivara liigitusele vastav amortisatsiooni konto ning põhivara liigitusele vastav põhivarakonto. D 1500 100 000 D 1831 70 000 K 1830 170 000 Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. Igal bilansipäeval vaadatakse üle materiaalse põhivara nimekiri, nende kasulik eluiga ning jääkväärtused. Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. 11 5. KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Kõik kohustused, mille täitmise tähtaeg
laekunud käibest sellele perioodile langenud tootmiskulud. Seejärel võetakse maha turustus- ja halduskulud, finantstulu, erakorraline tulu, ettevõtte ja üksikisiku tulumaks ning muud maksed. Mõlemad meetodid erinevad teineteisest ainult oma kirjelduse vormi poolest, kui mitte tulemuse poolest. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. Teatud juhtudel on kajastamine netosummana siiski õigustatud, kuna see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Näide, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana (IAS 1p36,37) kasumeid/kahjumeid põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus). Näide. Koostada kasumiaruanne kahe skeemi järgi (skeem 1 ja skeem 2). Valmistati 3 ühesugust toodet: otsene materjalikulu 100 toote kohta;
Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel. Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui akumuleerunud kulum. Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. 14 Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise vajadust hindab inventeerimiskomisjon ja otsustab juhtkond. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv
Õppepuhkuse saamise võib tööandja edasi lükata, kui õppepuhkuse saamise ajal on tööl vähem kui 10% töötajatest. Õppepuhkus on 30 päeva kalendriaasta jooksul, keskmist töötasu makstakse 20 päeva. 25. Mis on töötaasu ja millised on töötasu arvestamise liigid? Töötasu- töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist (kollektiivleping). Lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Töötasu makstakse rahas ja netosummana. Maksmine toimub vähemalt kord kuus või kokkuleppel lühem aeg. Eeldatakse, et töötasu kantakse pangakontole. TLS ei välista võimalust, et tööandja maksab töötasu välja sularahas(kokkuleppel). Töötasu arvestamisviis on tööandja juures kehtestatud töö tasustamise süsteem. Töötasustamise liigid on: 1) Ajapalga süsteem, st töötasu arvutamise maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid.
puhkepäevale eelneval tööpäeval. Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötasu maksmises sularahas lepivad pooled eraldi kokku. Töötasu makstakse rahas ja netosummana kokkulepitu töötasust arvestab tööandja maha töötaja maksud. 21. Töölepingu tähtajad Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks
10 5. TÖÖTASU MAKSMINE Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte.
omandatud netovara bilansilises väärtuses), mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel: a) investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis; b) omandamisel tekkinud firmaväärtuse amortisatsiooni ja võimalike allahindlustega; ja c) omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Kapitaliosaluse meetodil kajastatakse osalust omandatud ettevõtte varades ja kohustustes ning tekkinud firmaväärtust bilansis netosummana ühel real ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes kasumiaruandes netosummana ühel real. Kuigi olulise mõju omandamine teises ettevõttes ei vasta äriühenduse mõistele, rakendatakse sidusettevõtete soetamisel äriühendusega analoogilisi arvestuspõhimõtteid. Firmaväärtuse määramiseks tuleb koostada ostuanalüüs. Sidusettevõtte soetamisel tekkinud firmaväärtus kajastatakse osana sidusettevõtte bilansilisest maksumusest
Makstav dividend. Ülesanne on koostatud nii, et brutodividend on 100 000 A 55 000 * 0.8 = 44 000 OÜ YX 0, sest ettevõte omab üle 10% aktsiatest OÜ KAX 5000 * 0,8 = 4000 Ettevõtja asutas 2014. aastal äriühingu ja paigutas ettevõtte osakapitali 20 000 eurot. Siiamaani pole ettevõte dividende maksnud ning vaba omakapitali suuruseks on 120 000 eurot. Ettevõtja soovib 2018. aastal ettevõttest netosummana välja võtta 35 000 eurot. Üheks alternatiiviks oleks võtta see summa välja dividendidena; teise võimalusena näeb ettevõtja osakapitali vähendamist 5000 euro võrra, millega seoses tehakse 35 000 euro suurune väljamakse omanikule. Millised on vaadeldud alternatiivide maksutagajärjed? 35 Maksutagajärg (Pane tähele, et siin kirjutatakse
uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid andmeid. Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Üldjuhul kajastatakse tulud ja kulud kasumiaruandes eraldi, neid omavahel saldeerimata. Teatud juhtudel on kajastamine netosummana siiski õigustatud, kuna see annab tõepärasemalt edasi tehingute sisu. Alljärgnevalt on toodud näiteid olukordadest, mil tehingust tekkinud tulu saldeeritakse vastava kuluga ning kajastatakse kasumiaruandes netosummana: a) kasumeid/kahjumeid põhivara müügist kajastatakse netosummana (põhivara müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus); b) rentniku rendikulu saldeeritakse kasumiaruandes sama pinna allrendist saadud rendituluga;
Kasumiaruandes omavahel tulusid ja kulusid ei saldeerita, välja arvatud tulud ja kulud, mis on tekkinud mitmest sarnasest tehingust ja mis eraldivõetuna ei ole olulised. Kasumiaruandes tohib saldeerida vaid põhitegevusega mitteseotud tulusid ja kulusid, kui see annab edasi tehingu sisu tõepärasemalt. Üldjuhul saldeeritakse põhivarade müügist saadud kasumeid - kahjumeid, samuti ka valuutakursimuutuste kasumeid - kahjumeid ning saadud tulem kirjendatakse kasumiaruandes netosummana (Karu, 2008, lk 170). Raamatupidamiskohustuslased, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei saa kajastada tavalises kasumiaruandes, koostavad selleks jaoks koondkasumiaruande, mis esitatakse eraldi aruandena kasumiaruande järel. Selleks on näiteks välismaise äritegevuse käigus tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud kasumid ja kahjumid (RTJ 2, § 31). Kasumiaruanne on ettevõtte majandusaasta olulisemaid aruandeid ning selle koostamisel
möödumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. Eraldi tasu arvestamise alusena on TLS-s välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas sageli kasutatav moodus motiveerimaks töötajat tegema tulemuslikumalt tööd. Tuleb lähtuda VÕS § 679-682 sätetest, samuti TLS § 32 sätetest. Tasu maksmise aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate isikutega seotud tehingud. Töötasu maksmise viis, aeg ja koht Töötasu makstakse rahas ja netosummana (TLS § 29 lg 3) Maksmine vähemalt kord kuus või kokkuleppel lühem tähtaeg (TLS § 33 lg 1) Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole (TLS § 33 lg 4) TLS § 32 kohaselt on kokkulepe, mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil, tühine. See säte toetab töötasu puutumatuse põhimõtet. Tööandja võib piirata hüvede kasutamist. § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale tasu üks kord kuus, kui tasu maksmises ei ole kokku lepitud lühemat
annaabi.ee 
