saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht oli australopiteekuse omast veidi suurem ning temal avaldus primitiivne kivitöötlemisoskus. Siiski olulisi muutusi veel näha polnud ning ,,osava inimese" luustik ei erinenud oluliselt australopiteekuse omast. Esimeseks ,,püstise inimese" varaseks vormiks peetakse Homo erectust. Tema koljumaht oli juba märgatvalt suurem ning tööriistad paremini töödeldud. Nad olid ,,osavast inimesest" pikemad, tugevama luustikuga ning oskasid kõneleda. Tema on olnud kõige
Inimesega kõige sarnasemad loomad on orangutangidsimpansid(ja gorillad). 3. Simpansil on nagu inimeselgi 46 kromosoomi48 kromosoomi. 4. Australopiteegid on kunagi AustraaliatIda- ja Lõuna-Aafrikat asustanud ahvid. 5. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine inimahvide omast 7 5 miljonit aastat tagasi. 6. Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaajukahejalgse liikumisviisi poolest. 7. Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni ummikharu. 8. Neoteenia seisneb individuaalse arengu pidurdumises (ja aeglustumises). Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11. Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi. 12. Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas. 13
5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana- Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad neandertallased? 6
lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad · Ajukolju- ajukolju maht suurenenud, koljuõmblused luustuvad hilises eas (18- 20) 3. Neoteenia- arengu aeglustumine ajas, kusjuures areng aeglustub eeskätt suguküpsuse eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine.
Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. · Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises (98%). · Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. · Meie lähimad loomsugulased, inimahvid eriti simpansid valmistavad ja kasutavad ka mitmesuguseid tööriistu- kindlaks otstarbeks valitud ja kohandatud looduslikke esemeid. Nad võivad neid oskusi ka üksteiselt õppida. · Noorte inimahvide õpetamiskatsed on näidanud, et nad on võimelised õppima ja kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada.
ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on Püstine inimene. olnud... Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes... 100 tuhat aastat tagasi. Põllumajanduse areng algas umbes..
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi
Konvergentsi puhul tekivad ühes keskkonnast sarmased kohastumused Evolutsiooniline progress/regress Progressi puhul muutuvad organismid keerukamateks Regressi puhul muutuvad organismid lihtsamateks Analoogilised elundid/Homoloogilised e. Analoogilise puhul sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogilise puhul ühise päritolu ja tekkega, mõneti erinev ül Inimene/Inimahv Inimene kõnnib kahel jalal. Inimahv toetab rusikatele ka. Inimese kolju on suur, ümar ajukolju ja väike näokuju. Inimahvil on kolju väike, ajukolju piklik, näokolju suur. Inimesel on taandarenenud karvkate, inimahvil täielik Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont)
Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. 6) Millest sõltub ontogeneesi käik? See sõltusb sellest, millises areneva organismi osas,millal, kui kaua ja millise intensiivsusega eri geenid avalduvad. 7) Nimeta evolutsiooniprotsessi väljasuremise võimalusi ning iseloomusta neid lühidalt. Fooniline väljasuremine mõni liik on lihtsalt hääbunud kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem
Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o Lühenenud koon o Peaaju, näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel) o Inimese ja simpansil 99% valke samad o Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2% o DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6% o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast
Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi. Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks
* Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast. 4) Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad? Olenemata troopilisest päritolust suudab inimene asustada kogu Maad, sest ta on võimeline
kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
............................................................4-5 Inimlaadsete sugupuu ...........................................................................................6 Pilt 1: inimlaadsete sugupuu Inimese sugulus simpansiga...............................................................................7-8 Pilt2:simpans Skeletivõrdlus........................................................................................................9 Pilt3: simpansi skelett Pilt 4: inimese skelett Simpansi ja inimese erinevus..............................................................................10 Tabel 1 Koljud..................................................................................................................11 Pilt 5: koljud Algelised tööriistad..............................................................................................12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte.........................................
Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad.
Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molekulaarne fülogenees, võrdlev genoomika, käitumise genoomika, strukturaalne ning funktsionaalne genoomika ja proteoomika jne; Funktsionaalne genoomika oleks DNA järjestuses leiduva informatsiooni taandamine funktsioonile ehk struktuurilt funktsioonini; Metodoloogiliseks aluseks geneetilised meetodid; Genoom on erinevate DNA (RNA) molekulide (nukleaarse, mitokondriaalse, plastiidse, plasmiidse jne.) summa mingi kindla liigi rakku(de)s. Genoomide sekveneerimise ning bioinformaatika tulemused: Aheldatusgruppide
muutumisele Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (N: nägemine), aga erinev ehitus Rudimendid - ehk vestigaalsed elundid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (N: õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, kolmas silmalaug, tarkusehambad, silmahambad, ussiripik/pimesool, osaline karvkate inimestel). Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Loodete sarnasus tõestab, et on olemas ühised eellased. Biogeograafilised tõestused Mida sarnasemad on Pikka aega eraldatud organismid ehituselt ja ühest liigist põlvnevad eluviisilt, seda organismid erinevad sarnasemad on nad ka teineteisest molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Kasutatud allikad Www.google.ee http://www.slideshare
· hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, Väike ja pikk ajukolju, lame, lühikeste lõualuude pikad, pikkade kihvadega ja väikeste hammastega lõualuud, ninaluud nöokolju, esileküündivad lamedad. Kuklamulk kolju ninaluud. Kuklamulk kolju põhja tagaosas. põhja keskosas
· hõimkond: keelikloomad · klass: imetajad · selts: primaadid, esikloomad · sugukond: inimlased · perekond: inimene · Liik: homo sapiens sapiens 13. Inimesed/ inimahvid Õ lk 102 Inimene Inimahv Liikmisviis Püstine, kahel jalal Peamisealt neljal jalal, harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad, lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud, hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas. kolju põhja keskosas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
