Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 Polaarpäev ja polaaröö – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva 1) Otsekiirgus – tekib vari 2) Hajuskiirgus – veeaur. Tolm, pilv 3) Kogukiirgus – otse-ja hajuskiirgus kokku
uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks
1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide: Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega.
toetuda ainult keskmisele temperatuurile, mis on saadud meteoroloogiliste mõõtmistulemuste üldistamise teel iga Maa piirkonda tuleb käsitleda kui osa tervikust, sest ainult nii on võimalik mõista globaalse soojenemise tõelist ulatust ja selle mõju Maa kliimale. Temperatuuri all on siin mõeldud planeedi pinna lähedase õhukihi temperatuuri. Käsitletud ei ole stratosfääri temperatuure, mis sõltuvad Päikese ultraviolettkiirguse neeldumisest osoonikihis ning muutustest viimase paksuses. Eelnevalt mainitud temperatuuritõus tundub esmapilgul ebaoluline ja isegi tervitatav põhjamaa inimestele. Tegelikult peitub pealtnäha süütu muutuse taga palju muutusi kliimas ning sellest tulenevalt looduslikes protsessides ja inimeste käekäigus. Kõrgemad temperatuurid soodustavad polaarladel jää sulamist, mis omakorda mõjutab sealset liigirohkust ja organismide populatsioonide suurust. Üks
Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks.
on kõige tõenäosemad kaugused tuumast ja elektronide energia oleneb ka teistest suurustest, mida nimetatakse orbitaalkvantarvuks, magnetkvantarvuks ja spinniks. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. Valguse kiirgumine ja neeldumine Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida
energiat "lugejaga rääkimiseks". Tagasipeegeldusena saadetakse lugejale mikrokiibis sisalduv informatsioon. Passiivsed tagid on aktiivsetest mõõtudelt sadu ja tuhandeid kordi väiksemad, kaaluvad vähem ja on praktiliselt piiramatu elueaga. Nende mälumaht on aga kordades väiksem aktiivsete omast. Passiivsetel tagidel on raske täita oma ülesandeid keskkondades, kus levib korraga palju erinevate sagedustega raadiolaineid. Passiivsete tagide puhul kehtivad raadiolainete peegeldumisest ja neeldumisest tulenevad kasutamise piirangud. RFID tehnoloogia kasutamisel võib tekkida probleeme metallidega, kuna need peegeldavad raadiolaineid. Kui tagi on kinnitatud metalli pinnale, on seda raske lugeda. Samuti võib tekkida andmete lugemisel probleeme, kui tagi läheduses on vedelikku sisaldavaid aineid. Nimelt absorbeerivad vedelikud raadiolaineid ja need võivad sumbuda vedelikes peaaegu täielikult. Samas paljud kaubasaadetised sisaldavad metalle ja vedelikke.
klaasiga liidetakse. Plastikmaterjalide ja polükarbonaadi puhul on UV filter juba baasmaterjalis olemas, mistõttu polaroid kilele enam midagi ei lisata. (Eagle Vision... ) Joonis nr. 1. Polaroid päikeseprillide tööpõhimõte. (Nave 2001) 2. AJALUGU JA STATISTIKA Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land, kes valmistas esimese polaroidkile, mille dikroism ehk valguse lahutus oli tingitud valguse neeldumisest kilesse viidud orienteeritud jodohiniinsulfaadi mikrokristallides. Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid ehk ilma optilise tugevuseta prilliläätsed ja neid kasutati sportimisel. Tänapäeval hindavad polaroidläätse häid omadusi mitte ainult sportlased, vaid ka päikeseprillide tavakasutajad. Kindlasti on selles oma osa ka erinevate tehnoloogiate arengul, mis võimaldab valmistada ka optilisi ja fotokroomseid polaroidläätsi. Eyecare Business`i 2000
kasutatavad nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks ainete määramiseks. Spektrofotomeetria omab olulist tähtsust orgaanilises analüüsis. Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas kolorimeetria võimaldab värviliste ühendite kontsentratsiooni määramist sõltuvalt nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks
kasutatavad nii kvalitatiivseks kui ka kvantitatiivseks ainete määramiseks. Spektrofotomeetria omab olulist tähtsust orgaanilises analüüsis. Näiteks UV-Vis spektrid näitavad aromaatseid rühmasid ja konjugeeritud sidemeid ning infrapunaspektrid näitavad funktsionaalseid rühmi. UV-Vis spektroskoopia uurib neeldumisspektreid lähi-ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse piirkonnas kolorimeetria võimaldab värviliste ühendite kontsentratsiooni määramist sõltuvalt nähtava valguse neeldumisest infrapunaspektroskoopia (IP või IR) uurib neeldumisspektreid lähi-infrapunases piirkonnas; Fourier' spektroskoopia (FTIR). Spektrofotomeeter on seade, mis on ettenähtud vajalikus spektri osas valguse neeldumise mõõtmiseks ainetest läbiminekul. Spektrofotomeetri põhiosadeks on valgusallikas, monokromaator, uurimis- ja võrdlusobjektide kamber või hoidja, valguse andur ja registreeriv seade. Sõltuvalt fotomeetri täiuslikkuse tasemest võib lisanduda veel rida plokke hõlbustamaks
Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus atmosfääriga. Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles
Fotosüntees toimub väga kiiresti ja pidevalt. Kui katkeks fotosünteesi protsess, lõppeks ka elu maakeral. Fotosünteesi protsess jaguneb valgus- ja pimedusstaadiumiteks, kus toimuvad vastavalt valguse neeldumine, fotosüsteemid ja sahhariidide süntees. Protsessi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi ning saadusteks on süsivesikud ja hapnik, energiaallikana kasutatakse päikesekiirgust. Taimede fotosüntees ja saak olenevad mitmetest erinevatest teguritest: päikese kiirguse neeldumisest lehtedes, õhutemperatuurist, pinnase ja õhu niiskusest, mineraalsest toitumisest ja süstihappegaasi konsentratsioonist ja teistest tingimustest. Peamiselt toimub fotosüntees taime lehtedes. Fotosüntees tagab keemiliste elementide ringe suures aineringes. 13 Kasutatud allikad 1) Farabee, M. 1992, 1994, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2007 ,,Online Biology Book". Kättesaadav: http://www.emc
tal määrata nende kauguse. Need olid, aga liiga kaugel, et olla Linnutee osa. Aastal 1936 tegi Hubble galaktikate klassifikatsiooni süsteemi, mida kasutatakse ka tänapäeval. [redigeeri]Kaasaegne uurimine Aastal 1944 ennustas Hendrik van de Hulst, et mikrolaine kiirgus lainepikkusel 21 sentimeetrit, tuleneb tähtedevahelises ruumis asuvast vesiniku gaasist; seda kiirgust täheldatigi aastal 1951. Kiirguse avastamine aitas kaasa Linnutee galaktika uurimisele, sest see ei ole mõjutatud tolmu neeldumisest ning selle Doppleri nihet saab kasutada määramaks gaasi liikumist galaktikas. Sellised vaatlused viisid välja postulaadini, et Galaktika keskmes asub varda sarnane pöörlev struktuur. Parananenud raadioteleskoopidega oli võimalik määrata gaasilist vesinikku ka teistes galaktikates. Seitsmekümnendatel avastati Vera Rubini uurimustes gaasi pöörlemiskiiruse kohta galaktikates, et kogu nähtav mass (tähed ja gaas) ei ole kooskõlas gaasi pöörlemise kiirusega
Nt Läänemeri Maailmamere soolsus on 3,45% Kiirgus: Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad
peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk selle, et ühel osal aastast saab põhjapoolkera ja teisel osal lõunapoolkera oluliselt rohkem päiksesekiirgust. Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal. Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurde tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe. Aluspinna albeedo sõltub maapinna omadustest. Keskmine albeedo talvel on 60% ja suvel 20-25 %. Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus
Muusika kuulamine läbip proteesi ei paku neile enam mõnu. Kontserdisaali akustika alused teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust esimene kontserdisaaliks projekteeritud hoone Londonis 1690. a 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: 1. helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) 2. helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) 3. inimeste subjektiivsetest eelistustest (esteetiline nähtus) Heli on laineline liikumine. On oma olemuselt võnkumine, võnkumine levib lainetena. Heli levib väga erinevates suundades, seni kuni kohtab takistust peegeldub siis levib järgmise takistuseni kuni õhu ja hõõrdejõu tulemusena vaibub. Heli levik ruumis on seotud hulga peegeldumistega. See teeb ruumiakustika
laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris (refraktsioon). Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega. 3
-Iseloomiliku ehk karakteerse aine omadus on ainele iseloomulik või füüsikaline omadus, mis aitab identifitseerida ja klassifitseerida. Ei sõltu aine hulgast. Nt- ühest ja samast metallisulamist võib valmistada nii kruvi kui ka sillaposti. Kaasuvad ehk teisesed omadused tulenevad objekti keemilistest või füüsikalistest omadustest mis on olulised sellel kasutusalal. Nt-materjali koostis, homogeensus, silmaga nähtav värvus tuleneb valguskiirguse neeldumisest või peegeldumisest Millised on aine keemilised omadused? Millised on aine füüsikalised omadused? Millest sõltuvad aine füüsikalised suurused? Keemilised omadused ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb ja kus muutub aine keemiline olemus. -kõige väiksem osake, milles säilivad tema kiimalised omadused on molekul -keemiliste omaduste aluseks ainete klassifitseerimisel nt happed, metallid, halogeenid
3)mikrokliima. · Päikesekiirgus: kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. *ekvaatorilähedased ja troopilised alad- kuum kliimavööde *keskmiste laiuste alad- paraskliima *polaaralad- karmi külma kliima. Soojuse, mille kliima saab sõltub peale kaldenurga ka atm. toimuvate protsessidest-kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jne. · Kiirgusreziim aluspinnal: Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurdetulnud ja äraläinud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilansi elemendid: S ´ - päikese otsekiirgus maapinnale, D- päikese hajukiirgus, RQ- peegeldunud lühiajaline kiirgus, E- atm. vastukiirgus, E - aluspinna kiirgus , RE-
Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (ruutsentimeetrile) 1 minuti jooksul. Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris. 4) Päikesekiirguse nõrgenemine atmosfääris. Kiirguse nõrgenemine on tingitud hajumisest (kiirguste vastastikune mõjutamine) ja neeldumisest (kiirguse energia muundub edasi peamiselt soojusenergiaks). Päikesekiirgust hajutab tolm ja veeaur, neeldub osoonis. Kõrgete kiudpilvede olemasolu, samuti ka lumi tõstab hajukiirguse intensiivsust. Vihm ja madalad kihtpilved aga vastupidi, vähendavad hajukiirguse intensiivsust. Kui osakesed on väikesed (umbes sama suured kui valguseosakesed), siis sõltub hajumine suuresti valguse lainepikkusest. Enim hajub violetset ja (hele)sinist, kõige vähem punast.
Kasvuhooneefekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kaugelt kosmosest vaadatuna 255 °K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmisel 288 °K e. +15 °C. Tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 °C tekib tänu atmosfääri kaudu toimivale kasvuhooneefektile osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi kasvuhooneefekt – atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui
Hästi arenenud peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest Vertikaallõikes: Ekvaatori kohal polaarvöödet. Nende kliimavööndite piirideks tsüklonit iseloomustab väljakujunenud protsessidest kiirguse neeldumisest, ülestõusnud õhk, liikudes kõrgemal peeti polaar ja pöörijooni. frontide süsteem. Soe front tähistab hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt
..1340nm < 1,0 dB/km < 0,8 dB/km < 2,0 dB/km Ribalaius 825...875nm > 200 MHz-km > 400 MHz-km > 100 MHz-km 1270...1340nm > 500 MHz-km > 600 MHz-km > 100 MHz-km Numbriline auk 0,28 0,20 0,29 2.4.1 Sumbuvus Sumbuvus tähendab kius kulgeva valgusvoo vähenemist. Sumbuvuse mõõtmiseks kasutatakse dB/km. Sumbuvus on tingitud 2 põhjusest: neeldumisest ja hajumisest. Neeldumine tähendab kius olevate ebapuhtate kui ka infrapuna-piirkonnas (IR) ja ultraviolet-piirkonnas (UV) valgusvoo neeldumist,kiu materjalist..Peamised ebapuhtused kius on OH-ioonid . Hajumine tähendab kiud olevate mikroskoopiliste pisikeste murdumisnäitajate erinevusest tingitud hajumisi igas suunas. Ebapuhtusest ja muust hajumisest vaba kiu sumbuvus määratakse Rayleigh hajumise põhjal ja see on sagedusel 1550µm umbes 0,16dB/km. Kvartsklaasi sumbuvus sõltub joonise 2
Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne. Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist. Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA. 3. 3. Bioloogiline faas. Ioniseeriva kiirguse bioloogiline faas hõlmab bioloogilise süsteemi kiiritusjärgset muutumist. Tänu eelnevale keemilisele faasile tekivad ka biokeemilised muutused, mis algul ei ole nähtavad, kuid suurte kiirgusdooside puhuselt muutuvad jälgitavaks ja
tavaline, Muutuvate parameetrite arv on küllalt suur seetõttu tuleb uus kalibreerimisgraafik teha iga päev. Selektiivsus AAS analüüsil: Aatomite neeldumisjooned on väga kitsad (0.002 .. 0.005 nm), seetõttu esineb harva olukordi, kus erinevate elementide jooned kattuvad, kui see siiski juhtub, siis peaaegu alati on võimalik leida uuritava elemendi jaoks selline lainepikkus, kus segaja ei sega. Segavad mõjud AAS analüüsil: Spektraalsed - põhjustatud muude leegis esinevate osakeste neeldumisest ( Joonte kattumine (harv); Molekulaarsete osakeste esinemine leegis, mis annavad laiu neeldumisjooni; Keemilised - põhjustatud leegis esinevatest tasakaaludest, põhiliselt väljenduvad selles, et mõni aatom kaob leegist mingisse muusse vormi: ioniseerib, moodustab oksiidi. 157. Aatom-massispektromeetria Ehk ICP-MS elemendi aatomeid määratakse massispektromeetriliselt. Ioonid tekitatakse enamasti induktiivseotud plasmas. Ioonid kanduvad massispektromeetrisse, mis eraldab ja
on kõige tõenäosemad kaugused tuumast ja elektronide energia oleneb ka teistest suurustest, mida nimetatakse orbitaalkvantarvuks, magnetkvantarvuks ja spinniks. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli (W. Pauli) printsiibiks. Aga jutt elektroni hüpetel tuumale lähemale või sealt kaugemale ja sellega kaasnevast energia kiirgumisest või neeldumisest vastab tõele. 92 Valguse kiirgumine ja neeldumine Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi
Vertikaalselt otse üles suunatud raadiolained peegelduvad ionosfääri kihtidelt tagasi, kui nende sagedus ei ületa kriitilist sageduse väärtust 1–13 MHz, mis oleneb samuti ionosfääri olukorrast. Väikese nurga all ionosfääri kihtidele langev raadiolaine peegeldub osaliselt tagasi lainete peegeldumist kirjeldavate füüsikaseaduste kohaselt. Raadiolainete levimine maapinna läheduses oleneb ka lainete neeldumisest maapinnas ja vees. Pinnalaine levib raadiosaateantennist vastuvõtuantennini ilma vahepealse peegeldumiseta. Otsenähtavuse ulatus oleneb saatja ja vastuvõtja antennide kõrgusest ja maapinna profiilist. Pikematel lainetel ilmneb pinnalaine märgatav difraktsioon, mis suurendab pinnalaine leviulatust võrreldes otsenähtavusega. Ruumilaine tekib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Kui lained peegelduvad ka maapinnalt, võib tekkida
annaabi.ee 
