hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE
· Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. Natsi Saksamaa · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad · Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli · Inimeste kontrollimine ja nuhkimine Gestapo sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni · Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all · Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega · Hitler
· Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. Natsi Saksamaa · Kõik parteid peale natside keelatud · Ainult natsid said olla riigiametnikud või õpetajad · Rahva esinduskogu ei omandanud enam mingit rolli · Inimeste kontrollimine ja nuhkimine Gestapo sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni · Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all · Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega · Hitler
Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) SAKSAMAA 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada:
alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937.-1939.a. Hiinat. · 1939.a. sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) 2. SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: Peep Reimer 4 2.1. Weimari Saksamaa 1919-1933: (Vt.ka õpik lk
· Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: · alustati Punaarmee moderniseerimist; · NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936- 1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: · NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega)
1934 võeti NSVL Rahvasteliitu Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist; NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) Sõlmiti mittekallaletungilepingud ja konfliktide rahuliku lahendamise lepinguid Soome, Läti, Eesti, Poola, Pr, ja Itaaliaga. Weimari vabariik 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. Et 1918.a
idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 5. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi konverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsiooni sõdade ärahoidmiseks. Rahvasteliit oma ülesandega toime ei tulnud, sest tal puudus relvajõud ning rahvasteliitu ei astunud ka USA ( samuti ei ühinenud ka Versailles’ lepinguga. 6. Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang):
Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas lähenema natslikule Saksamaale. Molotov-Ribbentropi pakti alusel jagati Euroopa Saksa ja NSVL-i vahelisteks mõjusfäärideks. Kuigi alles sõlmiti leping Saksamaaga, võttis NSVL kursi sõjale ning hakkas koostama sõjaplaane Saksamaa rpmdamiseks. Oma valduste suurendamiseks lõi NSVL sõjaväebaasid Eestisse, Lätisse ja Leetu. 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
· Inimeste kontrollimine ja nuhkimine Gestapo sakslased teadsid ja hoidsid suu kinni · Raamatud, ajalehed, filmikunst ja raadio olid 100% natside kontrolli all Inimeste elu peale natside võimuletulekut: · Inimeste vajadused ei olnud enam tähtsad. Tähtsad olid rollid, mis neile ühiskonna poolt määratud · Naised peavad kasvama emadeks ja koduperenaisteks, mehed töölisteks ja sõduriteks · Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega · Tähtsaim aine koolis kehaline kasvatus · Naistel pidi olema 4 last orden · Alates 1939 pidid lapsed liituma lasteorganisatsioonidega · Kõik mehed al. 18a. pidid läbima tööteenistuse füüsiline töö pärast seda al. 1935a sõjaväeteenistus 2 a. · Tööpuudus 1933 6 miljonit inimest 1939 0 töötut Hitler: · Austria päritolu
7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside
· 1934 võeti NSVL Rahvasteliitu · Salaeesmärgina säilis maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: D) alustati Punaarmee moderniseerimist; E) NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: F) NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) NB! NSVL-i kohta vt. · Konspekt "Revolutsioon ja kodusõda Venemaal" · Lähiajalugu § 5, lk.76-89 · Üldajalugu X klassile; lk. 227-254.
Kollektiivse julgeoleku poliitika nurjus, kuid mitte Balti riikide soovimatuse tõttu sellega ühineda, vaid N.L. ja Saksamaa, aga ka demokraatiat pooldavate Prantsusmaa ja Inglismaa vastuolude tõttu. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 30ndate aastate keskpaigast peale avaldas N.L. Balti riikidele üha tugevamat survet, et neid endale lähendada. Eesti püüdis leida sellele vastukaaluks sidemete tihendamist Saksamaaga. Eesti-Läti-Leedu liit 1934, oli poliitiline ja mitte sõjaline (ametlikult vähemalt mitte). NL hakkas kohe karjuma, et teda ähvardatakse, ent reaalset jõudu sel liidul muidugi polnud. Balti Antant - Aastail 1928-1929 tekkis veel üks idee – luua Põhjariikide blokk (Põhja- Antant)
Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. · Saksamaa kahe maailmasõja vahel: · Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust. 1919 võttis Asutav Kogu Weimari linnas vastu uue demokraatliku põhiseaduse: · Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord. · Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigipäev (Reichstag).
1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 9 2.2. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 2.2.1.Weimari Saksamaa 1919-1933: Pärast 1918 Novembrirevolutsiooni, millega kukutati keiser Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik, vajas riik uut põhiseadust.
Abiliste ja pealekaebajateta oleks gestaapo olnud hambutu. Kui palju keskmine saksa kodanik juutide massilisest hukkamisest teadis, jääb ebaselgeks. Üldiselt oli informatsioon lihtsate inimeste hulgas küllalt levinud. Protesteerisid aga väga vähesed. Avalikult olid reziimi vastu jehoovatunnistajad, kes tõmbasid endale sellega kaela ränga karistuse. Nad keeldusid vandumast truudust Hitlerile ja natslikule Saksamaale. Nende 18 otsusekindlus oli tähelepanuväärne. Truudusevandele allakirjutamine oleks tagakiusu otsekohe peatanud. Seda tegid aga väga vähesed. Tuhanded 2000-st jehoovatunnistajast saadeti koonduslaagritesse. Arvatakse, et natsid mõrvasid 25 protsenti nende liikmetest. Reziimi vastu protesteerisid ka mõned saksa noored, kes olid kohustusliku Hitlerjugend'isse astumise vastu. Alguses ei teadnud natsid, mida nende noortega peale hakata. Alles 1944.
ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks, tehtud valikute mõistmiseks ning arusaamiseks, miks sündmused just niimoodi toimusid. Töös allikatega tuleks silmas pidada, et mälestused on alati subjektiivsed. Natsismiohvrite reageeringute ja vastupanu eri vormide tutvustamine Oli mitmeid vastupanuvorme natslikule tagakiusamisele, alates relvastatud võitlusest kuni inimväärikuse säilitamiseni kõige ekstreemsemas geto- ja laagriolukorras. Mitte alati ei võtnud natside ohvrid oma saatust passiivselt vastu. Oluline on näidata, kuidas ohvrid reageerisid, millised olid nende tegevusvabaduse piirid ning vastupanuvormid. 10 Tuleb hoolitseda, et juudi rahvast ei määratletaks üksnes holokausti kaudu Holokaust tuleb asetada ajaloolisse konteksti
Kohe suure põgenemise järel ilmus Danzingis "Teateleht Eestlastele", mille väljaandmist korraldas Eesti omavalitsuse juht Hjalmar Mäe. See pisike trükis andis põgenikele juhiseid, kuidas Kolmandas Riigis toimida, kuid istutas selle kõrval lugejasse natslikku vaimu. Lehte ilmus vaid 3 numbrit, tema mõju jäi üsna piiratuks. Kui selgus, et Eesti omavalitsus ei saa Saksa pinnal oma tegevust jätkata, langesid ära ka kirjastamise võimalused. Mõne aja pärast suutsid natslikule liinile truuks jäänud ajakirjanikud August Oinas ja Juhan Libe Berliinis "Eesti Sõna" trükkimist jätkata (jrk nr 220 ja IV aastakäik). Tegelikult kujunes see küll uueks ürituseks, kuna tehnilised võimalused ja olukorrad erinesid drastiliselt. "Eesti Sõna" trükiti 2-leheküljelisena, suurema osa leheruumist võtsid enda alla ülemjuhatuse staabi teadaanded, sõjakirjasaatjate artiklid, poolametlikud ülevaated ja korraldused ning avaldati ka omaste otsimise teateid.
annaabi.ee 
