Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narva Linn 13-16 sajand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnaõigus, kirik, linnaõigused, lübecki, imetegija, keskaeg, velbri, robin, neem, luca, remmel, 2017, liivimaa, meremehi, sante, asustamine, piiril, kartus, nurjas, paekivist, jumalateenistused, prezijahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik. Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult tegutsenud apteegi, kust peale tänapäevaste rohtude on au sees ka keskaegsed retseptid. Toompeal jalutades tutvu praeguse luterliku peakiriku ja sajandeid Põhja-Eesti peakirikuna tegutsenud Toomkiriku uhke vapikoguga ning kuula, milline signatuur saadab lipu heiskamist ja langetamist parlamendihoone 45 m kõrguses nurgatornis. Astu läbi Patkuli ja Kohtuotsa vaateplatvormidelt, kus suur osa
sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk
elades tuleb arvestada teiste inimestega. Ristiusu levik 10-11 sajandil ristiusu Taanil, Rootsis, Venemaal- Eesti sattus kristlike riikide vahele. 1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a. pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks tsistertslaste ordu munga Fulco. Rahvasuu kinnitab , et Saha kabel on vanem kui Tallinna linn. Ristiusu toodi "tule ja mõõgaga" 13. sajandi algul. Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja
Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest.
Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
Ohvrikivi MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp
1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine.
liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi suhteid sõdadele; taanlased Tallinnas) 5. Puudus kindel ühtsus Mida Muistne Vabadusvõitlus kaasa tõi? 1. Eestlaste ristiusustamine 2. Vaimu nürgestamine 3. Vabaduse kaotus orjus 4. Teiste maade kultuurimõju Hilary Karu 12 D 11 EESTI AJALUGU KESKAEG. VANA-LIIVIMAA PT. 8 12 Haldusjaotus 13.sajand 1226 Modena Wilhelmi vaheriik + Virumaa, Läänemaa ja Järvamaa 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti 1237 Liivi ordu + Saule lahingus Mõõgavendade ordu laguneb, rajatakse uus, sakslastega koostöös Liivi ordu + 1238 Stensby leping Taani saab endale Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa tekib Eestimaa hertsogkond, keskuseks
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis
madalad (humiliores) Sõjavägi Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma languse pea põhjus. Uus teema !!!!!! Keskaeg Fesdalism levis lääne kristluse ehk katoliikluse aladel. Peale selle oli osades piirkondades levinud muhameedlus (l hispaania) ja osades ida-kristlus ehk õigeusk. Inimesed olid valdavalt kirja oskamatud aega arvestasid kiriku pühade või valitsejate võimulolekute järgi. Inimeste surma ega sünni kuupäevi ei teatud. Haridust said vaimulikud usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eri piirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti vee pidi
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt
Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj
põlema, tulevast päikesepaistet sümboliseeris. 3.loeng Läti hõimud olid edukalt tagasitõrjunud viikingite retked 7-8 saj ,vana-vene riigi sissetungijad 9-10 saj.12 saj II poolel ilmusid läänemere idarannikule uued ohustajad sakslased. Nende itta tung oli alguse saanud juba 8 saj ,esialgu lääneslaavi maade suhtes ,esialgu aeglaselt ja ettevaatlikult,omandas ka see itta tung üha suurema ulatuse.Läänemeremaade rahvaste jaoks oli oluliseks murrangu punktiks 1143 millal asutati Lübecki linn, esimene saksa linn läänemere ranniku, saksakaupmeeste retked läänemerele ja ida-rannikule.Ennekõike saksakaupmehi huvitasid lätit läbivad suured jõed, seetõttu tegutsesid ennekõik Väina ja Koiva liivlaste aladel,nende jaoks vastasustatud maa pälvis Liivimaa nimetuse.Kauplemine oli toona ohtlik tegevus, rööviti tühjaks ja tapeti maha, oli huvitatud oma vooride kindlustamisest ja tugipunktide loomisest,tugu ja kaitset
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
