NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime
kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: sarapuu (Corylus) harilik sarapuu (Corylus avellana) SUGUKOND: nõgeselised (Urticaceae) PEREKOND: nõges (Urtica) kõrvenõges (Urtica dioica)
muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab, saar, alusmetsas kasvab näiteks harilik jalakas, pärn ja vaher. Põõsarindes harilik toomingas, paakspuu ja kuslapuu. Puhmarinne puudub, kuid see eest on rohurinne liigirikas erinevat liiki sõnajalad (nt harilik metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis
Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud. Neile on omane lame põhi ja mõnikord jõesängiäärne kõrgem osa ehk kaldavall
Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud. Alusmets on hõre ja liigivaene. Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas.
elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III)
Kattekold kold kollalised kollalaadsed Karukold kold kollalised kollalaadsed Harilik ungrukold ungrukold kollalised kollalaadsed Konnaosi osi osjalised osjalaadsed Aasosi osi osjalised osjalaadsed Raudosi osi osjalised osjalaadsed Naistesõnajalg naistesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik soosõnajalg soosõnajalg soosõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik kolmissõnajalg kolmissõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Laanesõnajalg laanesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed
Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane Samblarinne: harili-ja lainjas kaksikhammas, metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets- kurereha, lakkleht, lillakas, metsmaasikas, maikelluke, külma-mailane, kandiline naistepuna, sinilill, võsaülane
Soo-osi + + Kilpjaplg + + Kolmissõnajalg + + + Laanesõnajalg + Laiuv sõnajalg + + + + + Maarjasõnajalg + Naistesõnajalg + + + + Ohtene sõnajalg + + + + + Samblarinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Islandi käosamblik + + + Põdrasamblik + + + Porosambilk + + Karusammal + + +
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10
(Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae)
Third level Parasniiskele Fourth level Fifth level 50 100 cm SÕNAJALAD Aleuudi Adiantum Adiantum aleuticum Vastupidav Kuni 1 meeter kõrgus Click to edit Master text styles Risoomidega Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Risoomidega Click to edit Master text styles 1 m pikkune Second level Third level Niisket- parasniisket Fourth level happelist ja orgaanilist Fifth level ainet sisaldavat mulda Ida-laanesõnajalg Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter
metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Naadi kasvukohatüüp. Metsasta(u)misviis: istutus. (Põllumaade metsastamine 2004) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg, angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid kui on kuivendatud, siis ainult istutamise tagajärjel. (Põllumaade metsastamine 2004) Kui need mullad on kuivendatud, kuuluvad nad A-agrorühma, seepärast ei oleks neid vaja metsastada. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. 8 1.8
rohkem sinilille kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Põõsarindes esineb lausaliselt põldmurakat, mis eeslistab niiskemaid paepealseid muldasid. Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9 Naadi kasvukohatüüpi iseloomustavaid rohttaimi (nt seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, naistesõnajalg) ei esine proovitükil üldse. Puurindes esineb kõige rohkem arukaske (ligikaudselt 50 protsenti), samuti esineb mändi, mida salumetsades looduslikult ei esine. Kuna proovitükil ei esine naadi kasvukohatüübile iseloomulikke rohttaimi, kuulub proovitüki mets tõenäoliselt laanemetsade tüübirühma ja sinilille kasvukohatüüpi. Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate
· Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud
põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud.
Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks,
lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kkt. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, musta sõstart, paakspuud jt. Sõnajala tüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete,
Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmise tihedusega, sagedasemad liigid on: mage sõstar, paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu. Puhmarinne: puudub või on katkendlik: mustikas, pohl. Rohurinne: madal, suurema ohtrusega esineb: jänesekapsas (K), metskastik, maasikas, lillakas, leseleht, laanelill, jänesesalat, külmamailane, võsaülane, sinilill, sõrmtarn, koldnõges, kuldvits, karvane piiphein, harilik kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, aasosi. JÄNESEKAPSAS Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys hapu, hals sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane. Taime risoomil on lihakad soomused, kuhu ladestatakse toitevaru kevadeks
Päris-sõnajalalised. Eestis esineb 22 liiki, mis kuuluvad erinevatesse sugukondadesse ja perekondadesse. Nende hulgas on nii tavalisi ja laialt levinud kui ka vähemärgatavaid ja haruldasi liike. Laialehistes lehtmetsades, lammimetsades, jõgede ja ojade kaldavõsastikes, sageli ka parkides kasvab lehtrikujulisel asetunud lehtedega laanesõnajalg. Leht- ja segametsades, metsaservadel ja võsastikes esineb sageli kauni ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg. Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel
Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, musta sõstart, paakspuud jt. Sõnajala tüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused
*vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 48. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka
*vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 20.Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal.
Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, mustasõstart, paakspuud jt. Sõnajalatüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane-ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputkejt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainete vaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, veekogunedes kulgeb areng raba suunas
· Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised
Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg
näsiniin, h. vaarikas, h. lodjapuu jt. Alustaimestik on väga liigirikas, praktiliselt puuduvad puhmad ja esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud nn. "salutaimede" liigid: h. kopsurohi (Pulmonaria obscura), h. naat, püsik-seljarohi (Mercurialis perennis), h. metspipar (Asarum europaeum), salu-siumari (Actaea spicata) jne. Sageli kasvavad ka koldnõges, h. sinilill, salu- ja mets-tähthein (Stellaria nemorum ja S. holostea), võsaülane, metstulikas (Ranunculus cassubicus), h. naistesõnajalg, h. ussilakk, longus helmikas, kevadine seahernes (Lathyrus vernus), h. jänesekapsas, sõrmtarn, imekannike (Viola mirabilis), metskastik, metstarn (Carex sylvatica) jt. Samblarinne on hõre ja katkendlik - metsakäharik, laanik, raunik, roossammal (Rhodobryum roseum), tüviksammal (Climacium dendroides) jt. Raiestikel pärsib LU teket lopsakas rohukasv ja seepärast uuenevad raiutud alad peamiselt halli lepa, haava ja kasega. Rohttaimedest kasvab raiestikel lopsakalt h
liikuvusest ja taimedele vajalike toiteainetega rikastatusest. Nad kasvavad nii küllastumata, küllastunud kui ka turvastunud gleimuldadel. Paremates kasvukohtades valitsevad puudest sanglepp või kased, vähemsoostunud paikades on põhiline puuliik kuusk, mõnikord haab või saar. Leostunud või küllastunud gleimuldadel on alustaimestik lopsakas ja koosneb suurtest sõnajalgadest (naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, ohtene- ja suga-sõnajalg) ning kõrgetest rohunditest (seaohakas, soo- koeratubakas, angervaks). Rabastuvad metsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja soode ümbruses. Sealseid muldi iseloomustab suhteliselt tüse toorhuumuseline kõduhorisont. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud vettpidav nõrgkivikiht. Peapuuliik on mänd, mõnel pool sookask või kuusk. Põõsarinne puudub
annaabi.ee 
