vahel. Alustada juhilubade 2 2 4 tegemisega. Lugeda läbi vähemalt 3 3 6 20 raamatut. Postitada enda isiklikku blogisse vähemalt 1 kord kuus, 1 2 et tekitada endale 1 püsivad lugejad. Osaleda võimalikult palju TTÜ Akadeemilise naiskoori üritustel, et 8 6 14 ennast arendada ja võimalikult palju uusi tutvusi saada. Korraldada Haabersti linnaosas koostöös noortekeskusega vähemalt üks üritus, 7 5 12 aidata sellega kaasa Haabersti linnaosa noorte aktiivsuse tõstmisele. Iseseisvalt majanduslikult toime
Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas või raha, millega saaks elada elu lõpuni ära? Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat. Ma mitmeid kordi tundsin, kuidas kananahk ilmus ihule.
aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. Naiskoori laulud: ,,Koolist lahkudes" ,,Kella hääl (Varemeil)" ,,Pääsuke (Juhan Liiv)" ,,Isamaale (Eduard Visnapuu)" ,,Vastla laul (Mart Raud)" ,,Kui valge kajakas (Jaan Kärner)" ,,Meelespea (Juhan Liiv)" GUSTAV ERNESAKS 12.12.1908-24.01.1993 Meeskoori laulud: ,,Hakkame, mehed, minema" ,,Sügisel" ,,Põhjatalv" ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv)"
Soolopianist. 1854 puhkab kontserditest ja suundub schumani perele toeks. Järgneb tööperiood detmoldis õukonna muusikadirektorina. See kestab kuni 1859. Samal ajal annab kontserte ja kirjutab muusikat. 1862 sõidab viini kus tunnev vaimustust ja inspiratsiooni. Seal tutvub kriitiku ja kirjaniku E. Hanslikiga, sisendab optimismi. Hanslick oli finantsgeenius, kes trükkis ta loomingut. Brahms valiti viini lauluakadeemia õppejõuks. Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming
1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Uhan Saviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Arter Kapi klassis). Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Aislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Urnesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstanti Türpki. 1944. pasta prlogise satatine Testis vaseline mesodermi RAM, mile romantiline jt a intransitiive oli Ernesaks alu pinush. RAM oli Pimenen utilisatsioon kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus
a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne)
Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde. IV üldlaulupeol Tartus (1891) üks üldjuhte. Dresdenis õppis instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus elama Tartusse. Asutas üliõpilaste, keskkooliõpilaste ja kooliõpetajate sümfooniaorkestri. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Ta töötas klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater ,,Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga ,,Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu pidi Läte 1907. aastal loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest.
a. kompositsiooni erialal. · Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Töö koorijuhina Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja
koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. 1900. aastal asus Läte Tartusse elama. Talle tehti ettepanek asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhataks. Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf
Tartumaa trallam Tartumaa trallamiks nimetatakse Folkloorifestival Baltica raames toimuvaid üritusi Tartus ja Tartumaal Enamasti juulis toimuvat üritust on läbi viidud juba 1991-st aastast See on rahvusliku pärimuse alane üritus, millel esinejad tutvustavad oma sellealaseid oskusi ja teadmisi. Tartu laulu- ja tantsupidu Gaudeamus 1956. aasta suvel toimus Tartus üliõpilaslaulupidu TRÜ Naiskoori ja Tartu Üliõpilasmeeskoori algatusel. Peol on esinenud läbi ajaloo erinevate rahvuste esindajad ja muidugi ka Tartu üliõpilaskoorid. Tartu Jõulufestival On traditsiooniline advendi- ja jõuluürituste sari detsembrikuus Jõuluehtes ja tuledesäras linnaväljakul võib kohata päkapikke, päkapikupostkasti saab poetada kirju jõulumehele, jõulumüügilt võid osta jõulumaiust ja palju muudki Linnas toimuvad erinevad üritused igal advendi- pühapäeval.
Tema esituses kuulsin ta enda lomingut ,,Minu inimesed". Kuigi mulle see laul meeldib, arvan ma, et jõulukontserdil oleks võinud see laul olemata olla. Tema loomingust kuulsin veel ka ,,Harald ja Matilde", mis polnud ka väga jõulukontserdile sobilik. ETV lastekoor oli minu arvates väga tubli ja mulle meeldisid nad väga. Nad laulsid koos Hanna-Liina ja Jarekiga jõululaule. Lastekoori dirigent ja kunstiline juht on Lii Leitma, kes on saavutanud naiskoori lauljana kõrgeid kohti konkurssidel üle maailma, ning koormeister ja kontsertmeister Õnne-Ann Roosvee. Neil on väga efektne lavaline liikumine, mida oli ilus vaadata. Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel. Nad on käinud kontsertreisidel Soomes, Prahas, Hong Kongis, Ungaris ja Lõuna-Aafrikas. Sellises kooris tahaks isegi olla. Neil on olnud ka enda jõulukontsert aastal 2005 nimega ,,Hingevalgus". Koori ja eeslauljaid saatis ka kitarrist Marek Talts
Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne)
konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti. Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika
ka väike orkester. Pedagoogitöö algusaegadel koostas Oja laste muusikaõpetuse tarbeks paar õpikut. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. 1930. aastal kolis Oja Elvast Tartusse, kus ta muusikaõpingute kõrval tegutses aktiivselt ka koorijuhina. Eriti häid tulemusi saavutas ta aastail 19301934 Tartu Naislaulu Seltsi Naiskoori dirigendina. Lisaks juhatas ta ka Tartu Helikunsti Seltsi Segakoori ja andis 1930. aastal Oja- Albre varjunime all välja solfedzoõpiku. Pärast muusikakooli lõpetamist töötas Oja Tartu Draamateatri stuudio muusikajuhatajana ning tegutses aastail 19341938 muusikaarvustajana ajalehe ,,Postimees" juures. Ta kirjutas arvustusi ka Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi väljaandel ilmunud uute helitööde, sh Eduard Tubina, Mart Saare ja Adolf Vedro loomingu kohta
Festivalil esinevad tavaliselt orkestrid Tartust, Hollandist, Saksamaalt ja Soomest. Tartumaa trallamiks nimetatakse Folkloorifestival Baltica raames toimuvaid üritusi Tartus ja Tartumaal. Enamasti juulis toimuvat üritust on läbi viidud juba 1991-st aastast. See on rahvusliku pärimuse alane üritus, millel esinejad tutvustavad oma sellealaseid oskusi ja teadmisi. Idee korraldada 1956. aasta suvel Tartus üliõpilaslaulupidu sündis Eesti XIV üldlaulupeo ajal TRÜ Naiskoori ja Tartu Üliõpilasmeeskoori algatusel. Sellest ajast saadik ongi korraldatud Tartu laulu- ja tantsupidu Gaudeamust. Peol on esinenud läbi ajaloo erinevate rahvuste esindajad ja muidugi ka Tartu üliõpilaskoorid. Tartu Jõulufestival on traditsiooniline advendi- ja jõuluürituste sari detsembrikuus. Tartu Raekoja plats muutub jõulude ootuses jõululinnaks. Jõuluehtes ja tuledesäras linnaväljakul
eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud kirik, mis on aga võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud. Koguduse käsutusse jäi seega vaid pool kirikusaalist. Vaheseina taha rajati Rahvamuuseumi ladu ning tiibhoonesse Eesti Spordimuuseum. Kuna Teine maailmasõda oli koorilauljad laiali pillutanud, alustas sõja järel tegevust vaid väike naisansambel, mõnevõrra hiljem sai sellest naiskoor. 1971 moodustati aga naiskoori baasil juba tänaseni tegutsev segakoor. Alates 9. jaanuarist 1979. aastal teenib kogudust õpetaja Harald Tammur (1917-2001). Krikust tänapäeval 1989 hakkas taas tegutsema pühapäevakool, mille kõrvale loodi ka lastekoor. 1990 asutati esimene sõjajärgne noortekoor. Segakoor oli juba varem ning 1999 lisandus veel neljaski - kammerkoor. Pereraadio kuulajateni jõudis jumalateenis Tartu Pauluse kirikust esmakordselt 17. märtsil 1996. Alates 14
pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on
Orkester kutsuti kokku Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde. Kontsertmeistriks sai Samuel Lindpere. Sümfooniaorkestri esimene kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethoveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste
Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schumann artikli, milles nimetab Brahmsi saksa muusika tulevikuks. Brahms oli Clarale suureks toeks Roberti haigushoogudel ja ka pärast Roberti surma ning jäid sõpradeks elu lõpuni. 1850. aastatel töötas Brahms ka klaveriõpetaja ja koormeistrina, asutas naiskoori. Sel perioodil valmib Brahmsil hulk soolo- ja koorilaule, samuti klaveri- ja kammermuusikat. 1863. aastal sai Brahmsist üheks hooajaks Viini Lauluakadeemia (Wiener Singakademie) dirigent (Brahmsi initsiatiivil esitab koor palju varajast muusikat). Loobub sellest ametist, et tegutseda vabakutselisena ja pühenduda täielikult komponeerimisele (Siiski annab ta ka klaveritunde ja esineb jätkuvalt pianistina)
Jää igas riides ja iga nime all Eesti meheks, siis oled aus mees ka oma rahva ees." Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl Robert
Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid. kontsert toimus 19. novembril 1900. aastal "Bürgermusse" saalis, kavas olid Schuberti ja Haydni sümfooniad, kaks ooperiavamängu ning Beethooveni Klaverikvartett. Saal oli välja müüdud, publikuks peamiselt eestlased, menu suur. Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline
mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942
q Peale konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. q Pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma . q Tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Gustav Ernesaks q Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiiviTallinna Naislaulu Seltsi naiskoori . q G.Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori , Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu (pildil). q Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli, kus asutati 1942.aastal eesti kunstiansamblid.Segaja meeskoori asus juhatama Gustav Ernesaks . Gustav Ernesaks q 1944
aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis) Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmetes Tallinna koolides. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast, kui suute võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli üheks parimaks kooriks kujundanud Konstatin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlased kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne)
eestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti. Nii läkski kõik väga loomulikult -- koorijuhtimise kõrval hakkas Anu õppima Toomas Kapteni juures ka orkestridirigeerimist. Eesti Muusikaakadeemia lõputööks valmis uurimus Sergei Rahmaninovi vokaalsümfoonilise muusika ja vene rahvamuusika vahelistest seostest
(kompositsiooniõpetajad Uno Naissoo ja Veljo Tormis) ning 1970. aastal Tallinna Riiklik Konservatooriumi koorijuhtimise erialal (professor Gustav Ernesaksa klass) ja 1973 kompositsiooni erialal (Eino Tambergi klass). Töötanud 1970-1973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna ning 1973-1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis vanemõpetajana. Juhatanud Tallinna Üliõpilassegakoori (1967-1979), segakoori "Olevine" (1979- 1983), Tallinna Õpetajate Naiskoori (1990-1994). Tema loomingus on naiskoorilaule, meeskoorilaule, segakoorilaule, soololaule, vokaal sümfoonilist muusikat ja instrumentaalmuusikat. Võitnud 1969. aastal üleliidulisel noorte heliloojate konkursil I preemia (nelja koorilaulu eest). Võitnud preemiaid koorilaulude konkurssidel. Rein Rannap (06.10.1953 Tallinn), pianist, helilooja, improvisaator. Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.
konserveeriti nunnade vana klausuuri haiglahoone alusmüür ja kloostrit põhjaküljelt kaitsnud piirdemüür. Birgitiinide ordu esimene e. emaklooster pühitseti sisse aastal 1384 Kesk-Rootsis Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pirita kloostri õed moodustasid suure naiskoori, kes kloostri mahukas kirikus seitse korda päevas ,,kontserti" andis. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346
Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pole ehk liialdus öelda, et Pirita 5 kloostri õed moodustasid Eesti esimese suure naiskoori ning kloostri suur kaunis kirik oli Maarjamaa suurim kontserdisaal, kus esineti seitse korda päevas ja nii aastast aastasse. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele.
arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina. ,,Vanemuise" seltsi koori asutamine pani aluse organiseeritud kooritegevusele Eestis. Selleks, et tõsta üldist kultuuritaset, korraldas ,,Vanemuise" laulu- ja mänguselts n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. Carl
Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne)
42. Lenini - nimelise ja ,,Suure Oktoobri" kolhoosi teedel liikudes näen päevast päeva võõrastavat pilti: hobust kõigest jõust tagant sundides sõidab kolhoosnik (Hoidkem hobust Kolhoosnik, 20. 02. 1962). Õõvastav on teada saada, et olud olid tõesti viletsad. Põhitöö tehti sel ajal küll hobustega, aga toitu nappis. 43. Pühapäeval, 15. mail viidi Palamuse kultuurimajas läbi rajooni naiskooride III eelproov... Eelproovist võttis osa 4 naiskoori: Palamuse Kultuurimaja, Palamuse Keskkooli, Tabivere ja Torma Kultuurimaja naiskoor (Suits: 1960). Kinnitub fakt, kui oluline on eestimaalasena luua ja kogeda ilu. 44. ,,Suure Oktoobri" kolhoosi agronoom Õ. Tomson selgitab: ,,Tänavu tuleb meil teha rohkem kui 1400 tonni silo. Kaks kolmandikku silomaterjalist peab andma mais, mida külvame kolm korda suuremale pinnale kui möödunud aastal" (Tomson: 1960). 3
annaabi.ee 
