Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Näidis - Käsundusleping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käsundi, käsundiandja, kustutada, mittevajalik, isikukood, dokumendid, viivitamatult, teated, käsundusleping, aadressiga, volituse, osutatava, osutamisega, edastatud, tehinguid, viidatud, mahus, täiendavaid, kalduma, muutma, esindajaks, üleandmine, teenustega, aktile, kvartalis, käibemaks, kulusid, dokumentaalselt, hüvitamist, nõudma, varaliseKÄSUNDUSLEPING Käesoleva käsunduslepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Käsundiandja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundiandja esindaja nimi] (edaspidi: Käsundiandja), ja (2) [Käsundisaaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja esindaja
või võivad ajendada Käsundiandjat muutma Teenuste osutamiseks antud juhiseid; teavitama viivitamatult Käsundiandjat asjaoludest, mis võivad põhjustada huvide konflikti Käsundiandja ja Käsundisaaja vahel, eelkõige juhul, kui Käsundisaaja on käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või teise poole esindajaks. Lepingu lõppemisel viivitamatult tagastama Käsundiandjale tema poolt Käsundisaajale Teenuste osutamiseks üleantud ja Lepingu täitmise käigus loodud dokumendid. Juhul, kui Käsundisaaja on Teenuste osutamisel teinud tehinguid, kohustub Käsundisaaja üle andma Käsundiandjale ka nimetatud tehinguid puudutavad dokumendid. 3.2 Käsundisaajal on õigus: määrata kindlaks Teenuste osutamise kord ja viis, arvestades Käsundiandja juhiseid; saada Teenuste osutamise eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4. Käsundiandja õigused ja kohustused 4.1 Käsundiandja kohustub:
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest t
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest
5.2 Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepinguga kokkulepitud tasu ning hüvitama talle ka mõistlikud kulud Käsundi täitmiseks. 5.3 Käsundiandja kohustub Lepingu sõlmimisel väljastama Käsundisaajale kirjalikus vormis volikirja, millest nähtub Käsundisaaja Lepinguga kokku lepitud volitus. Lisaks eeltoodule peab Käsundiandja esitama Käsundisaajale enne Käsundi täitmisele asumist järgmised dokumendid: a)_______; b)_______. 5.4 Käsundiandja kohustub Käsundisaaja vabastama tema poolt Käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest. 5.5 Käsundiandja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele Käsundisaaja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks ja Käsundiga teatavaks saanud asjaolude avalikustamiseks ning teavitama Käsundisaajat viivitamatult
Asja üleandmine Tellija kohustused Tasu maksmine Tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata Töö vastuvõtmine Eelarve ületamine: Siduv; Mittesiduv Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. Töö peab vastama lepingutingimustele, samuti peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: tööl ei ole kokkulepitud omadusi või ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTITEENINDUS KÄSUNDUSLEPING Referaat Pärnu 2009 1 Käsundusleping Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. · Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundiandja juhised · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Ku
pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. (641) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Agendileping Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670) Agendilepingut eristab maaklerlepingust eelkõige see, et agent tegutseb püsivalt käsundiandja huvides, maakler vahendab tehinguid ühekordselt, ta on agendiga võrreldes ka iseseisvam. Agendil võib olla käsundiandja suhtes esindusõigus, kuid maakleril käsundiandja suhtes esindusõigust ei ole.# NB! Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg. Agendiks ei ole isik, kes täidab agendilepingule iseloomulikke ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast tulebki lepingutega pann
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele juhtimisele ja saavutama teenuse isikule kontrollile osutamisega m
ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Näiteks müügilepingu esemeks olla autoriõigused. Õiguste müügi korral peab müüja võimaldama ostjale õigus(t)ega seotud valdusõiguse ja kasutusõiguse ülemineku. See tähendab, et müüja peab tegema kõik võimaliku, et ostetud õigusega seotud valdus läheks ostjale üle, näiteks peab müüja vormistama vajalikud dokumendid, mis tõestavad õiguste üleminekut müüjalt ostjale. Müüjaks ja ostjaks võivad olla nii füüsilised isikud ehk tarbijad kui ka majandus ja kutsetegevuses osalevad isikud. Kui müügilepingu sõlmivad omavahel majandus- ja kutsetegevuses osalev isik (müüja) ja tarbija (ostja) on tegemist tarbijalemüügilepinguga. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses.
...........................21 lisad................................................................................................................................................22 3 SISSEJUHATUS Tänapäeval moodustavad lepingud väga tähtsa osa meie elust. Ilma lepingu või lepingute sõlmimiseta ei saa praegusel ajal vastu võtta peaagu et ühtegi otsust ega sooritada erinevaid vajalikke ja mitte nii vajalikke tehinguid. Enne, kui mõnes ettevõttes või firmas töö korraldamisega algust teha, on tarvilik luua ja säilitada erinevad dokumendid, mis sisaldavad ettevõttele olulist informatsiooni (nt ametikirjad, lepingud jne). [1] Tihtipeale tekitab problemaatilisi olukordi lepingute sõlmimisel just lepingu osapooltele tasumine. Seetõttu peaksid inimesed olema teadlikud erinevate lepingute olemasolust ja nende sisust, et vähendada tekkida võivaid vaidlusi ja arusaamatusi.
kahju hüvitamise nõudeid. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad. Kui nõude loovutamine toimub , loetakse kehtivaks varasem loovutamine. 34.Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed (1) Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. (2) Senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. 35
tahteavaldust teisele isikule. Esindus ise on tehinguline käitumine teise isiku nimel. Esindus on aktiivne kui teist isikut esindatakse tahteavalduse tegemisel ja passiivne kui teist esindatakse tahteavalduse vastuvõtmisel (ofert - aktiivne, aktsept passiivne). Esindaja poolt sõlmitud lepingu kehtivuseks peab leping olema sõlmitud esindatava poole poolt antud esindusõiguse piires. Esindusõigus võib tuleneda seadusest. VOLITUSE ANDMINE TSÜS § 118. Volituse andmine: (1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. (2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
Müüja kohustused. 1) kohustus müüdud asi üle anda 2) kohustus tagada omandi üleminek 3) kohustus müüdud asi üleandmiseni alal hoida 4) kohustus üle anda kokkulepitud koguses ja kvaliteediga kaupa 5) kohustus tagada, et asi oleks vaba kolmandate isikute õigustest sellele või teatada nendest ostjale 6) kohustus astuda kohtuprotsessi ostja poolel, kui kolmas isik on esitanud hagi ostja vastu asja äravõtmise kohta 7) kohustus üle anda asja päraldised, eriti dokumendid. Müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust
Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Kreeditori nõusoleku küsimus. Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed. Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu. Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja. Rusikareegel on selline, et teatab esialgne võlausaldaja. See annab asjale õiguskindluse.
Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub
........aastat. 3. AGENDI ÜLESANDED 3.1. Agent kohustub vahendama Käsundiandja Kaupade müüki või kasutusele andmist klientidele vastavalt Käsundiandja juhistele ja heale tavale. 3.2. Agent kohustub iseseisvalt organiseerima oma tegevust, arvestades sealjuures Käsundiandja eesmärkide ning Käsundiandja parima kasuga. 3.3. Agent kohustub edastama käsundiandjale viivitamatult ja täielikult kõik klientide poolt temale teatavaks tehtud tellimused ning muud teated seoses kliendi sooviga sõlmida Käsundiandjaga leping. 4. KÄSUNDIANDJA ÜLESANDED 4.1. Käsundiandja kohustub maksma Agendile agenditasu vastavalt lepingule. 4.2. Käsundiandja kohustub teavitama Agenti kõikidest Kaupadega või tema poolt sõlmitavate lepingutega seoses kavandatavatest muudatustest mõistliku aja jooksul enne kavandatavate muudatuste jõustumist, tagades Agendile võimaluse
o Kas teenusel on selgel mõõdetav lõpptulemus, kui mitte on üldjuhul tegu KL-ga. Kas teenusega silmaspeetud tulemuse saavutamine sõltub peaasjalikult teenuse osutaja püüdlustest või tema jaoks välistest asjaoludest, mida ta ei saa mõjutada, eelkõige teise lepingupoolega seotud asjaoludest (§ 24 lg 3 p 4, 5) Töövõtt §635 Töövõtt on alati tasuline, mitte nagu käsundusleping, mis võib olla tasuta või kokkuleppel tasuline. Müügileping ja töövõtuleping on sarnased, sest müügileping on ka tulemuse saavutamisele suunatud leping. Tarbijatöövõtulepingu (635 lg 4) puhul peab olema ettevõtja, tarbija ja vallasasja suhtes teenuse osutamine. Töövõtja kohustused Põhikohustuseks on kokkulepitud tulemuse saavutamine, st „töö“ tegemine (§ 635 lg 1). Töö peab valmima õigeaegselt ning vastama lepingutingimustele, st olema vaba „puudustest“. Lisaks
täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah, siis kui palju on juba tehtud ja paluda määratud tähtajaks üle anda ka tehtud osa. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata määratud tähtajaks, võib Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Seega, lepingu taganemisel Justiitsministeeriumil on õigus nõuda juba selleks ajaks tehtud töö. Asja tehioludest ei ole nähtav, kas Maire Kuusik tegi töö osaliselt või ei tõlkinud ühtegi lehekülge. Lähtudes VÕS § 628 lg 4 ettemaks on lepingutasu sees. Kui Maire Kuusik ei alustanud tööd teha või määratud tähtajaks ei teatanud sellest, et töö on tehtud osaliselt, siis millises ulatuses, või kui Maire
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Agendi poolt reklaamitavate ja pakutavate kaupade nimekiri ja hinnad - lisa nr.1. 1.22. Agendi tegutsemise territooriumide nimekiri - lisa nr.2. 1.23. Agenditasu arvestus ja maksmise kord - lisa nr.3. 1.24
RAAMATUPIDAMISTEENUSE OSUTAMISE LEPING Käesolev raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Teenuse tellija nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Teenuse osutaja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [teenuse osutaja esindaja nimi] (edaspidi: Raamatupidaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1
(i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik,
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1.6Kompromissileping........................
järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h. kasutusjuhendi/Kaupade kvaliteeti ja vastavust tõendavad dokumendid, hooldusjuhendid (mittevajalik kustutada)]; (iii) Kaupade pakkimise vastavalt veoviisile, kui kaupade vedu korraldab Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. (2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse;
Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. Maaklerileping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud. Maakler ei või teha käsundiandjale ettepanekut sõlmida leping isikuga, kelle kohta ta teab või peab teadma asjaolusid, mis annavad mõistliku aluse kahelda selles, et see isik täidab lepingust tulenevad kohustused kohaselt.
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1
TÖÖVÕTULEPING Käesolev töövõtuleping (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] edaspidi: Tellija) ja (2) [Töövõtja nimi], registrikoodiga [töövõtja registrikood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja esindaja nimi] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [töövõtja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1