mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium. Veel: emaka ümarside, emaka hoidesidemed jne. B. Naise välised suguelundid (pudendum femininum, cunnus, vulva): suured häbememokad, kõdisti, väikesed häbememokad, tupeesik. Suured häbememokad (labia majora pudendi): nahavoldid lahkliha piirkonnas (vastavad mehe munandikotile) Kõdisti (clitoris): väike tundlik elund häbemepilu ees, sees kõdistikorgaskehad (vastab osaliselt mehe sugutile) Väikesed häbememokad (labia minora pudendi): väikesed nahavoldid häbemepilu külgedel, lähevad üle kõdistiks (vastavad osaliselt mehe sugutile) Tupeesik (vestibulum vaginae): sügavam osa häbemepilust, siia avaneb tupp, kusiti ja näärmed.
Võib tekkida igal inimesel Naistel ja meestel naha tundlikkus ärritajate suhtes samasugune Naistel sagedamini suurema kokkupuute tõttu Valged (I ja II fototüüp), väga noored ja vanad Lapseeas või praegu atoopilise dermatiidi põdejad Sageli tegemist tööõnnetustega Põletiku intensiivsus Sõltub anatoomilisest piirkonnast, kuhu ärriti toimib Kohtades, kus on sarvkiht õhem ja ning karvanääpsudega ja higinäärmetega varustatus parem, on absorptsioon suurem Nägu, nahavoldid, labakäte dorsaalpind ja skrootum Vastupidavam peopesade, jalataldade ja juustega kaetud peanahk Kompressid ja kleepplaastrid Ärritaja leidumine õhus kontaktdermatiit näol Kliiniline pilt Väga varieeruv mõõdukast ja kiiresti mööduvast erüteemist raskete keemiliste põletusteni Torkimis-ja põletustunne Krooniliste dermatiidi korral naha tihenemist, liigset kuivust, kaasnevate lõhede puhul valu Vormid 1
aastal. "Kassikisa" sündroom: 6- aastane Charlotte. Turneri sündroom Ehk Turner-Shereshevski sündroom ehk Ullrich-Turneri sündroom (UTS) · Põhjus: Põhjus naise teise X-sugukromosoomi puudumine või muutus · Esinemissagedus: Esinemissagedus 1 : 2 000 - 2 700, peamiselt tüdrukud, haruarva ka poisid · Iseloomulikud tunnused: tunnused esineb enamasti naistel, väike kasv (alla 150cm), sekundaarsete sugutunnuste puudumine, tiibjad nahavoldid kaelal, lühike ja lai turi, madal juuksepiir, küünarnukk paikneb muutunud nurga all, kehal on palju sünnimärke, munasarjade alaareng, viljatus, vahel aordi ja neerude väärareng, vaimne areng on normaalne. · Esmakordselt kirjeldati sündroomi 1938. aastal naistel Klinefelter'i sündroom · Põhjus: Põhjus Liigne X kromosoom meestel (XXY). · Esinemissagedus: Esinemissagedus 1:700-1000 vastsündinud poisil. · Iseloomulikud tunnused:
asetsevad deformeerunud kõrvad, kõõrdsilmsus jt. Näo ja pea mikroanomaaliad, vahel südamerikked, kasvu ja üldise arengu peetus, väga vara hallinevad juuksed. Turneri sündroom Põhjus: naise teise X-sugukromosoomi puudumine või muutus. Esinemissagedus: 1:2000-2700, peamiselt tüdrukud, haruharva ka poisid. Iseloomulikudtunnused: esineb enamasti naistel, väike kasv (alla 150cm), sekundaarsete sugutunnuste puudumine, tiibjad nahavoldid kaelal, lühike ja lai turi, madal juuksepiir, küünarnukk paikneb muutunud nurga all, kehal on palju sünnimärke, munasarjade alaaereng, viljatus, vahel aordi ja neerude väärareng, vaimne areng on normaalne. Klinefelter'i sündroom Põhjus: Liigne Xkromosoom meestel (XXY) Esinemissagedus: 1:700-1000 vastsündinud poisil. Iseloomulikud tunnused: Kõrge kasv, pikad käed/jalad, lõtvus, loidus, vaimne alaareng, suguvõimetud, naiselikud proportsioonid. Abi *Asendusravi- nt
Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud külgedele suunatud loibadeks. Eesjalad on lühikesed ja varvasteta, peopesaks on ümmargune karvutu ala. Saba on lühike. Kalaanil on kummaline nahk. See oleks nagu lahtiselt seljas, mistõttu selili ujuval loomal on kõhu peal sügavad nahavoldid. Karvastik on mustjaspruun hallika varjundiga, tihe, soe ja vastupidav. arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi mitu korda kunagisele alla, mistõttu püsib vajadus range kaitse järele. Kalaane on proovitud kasvatada aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi meres Murmanski lähedal, kuid kumbki pole tulemusi
paarilise pärast. Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette- ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Lendoravad elavad Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Neil on keha külgedel nahavoldid, mis võimaldavad liuelda puult puule. METSAALUNE Igal sügisel langeb lehtmetsas maapinnale hulgaliselt vanu lehti ja oksatükke. Neist moodustub kõdukiht. Kevadeks on see kiht peaaegu täielikult kõdunenud. Puud kasvatavad endale uued lehed. Puude vahel kasvab palju väikemaid taimi, mis pakuvad toitu ja varjupaika nii väikestele ja ka suurtele loomadele. Kõdukihi loomad
• ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes • Pärilikkus • tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga Seboroiline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juuste piir, kõrvatagused, väliskuulme käik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seboroilist dermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel, meestel sagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige
kromatiin e. Barri 150cm), puberteet ei neerudest, kehake. Umbes 80% alga, munasarjade munasarjadest 45,X juhtudel on X- sidekoestumine, kuna sageli kromosoom päritud menstruatsiooni kaasuvad häired ka emalt (Xmat). Olemas puudumine nendes organites. on 45 kromosoomi Imikueas nahavoldid kaelal, mis algavad kõrvadest ja ulatuvad õlgadeni. Rinnanibud asetsevad üksteisest eemal, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke
· Esmakordselt kirjeldas sündroomi J.Lejeune 1963. aastal. Turneri sündroom ehk Turner-Shereshevski sündroom ehk Ullrich-Turneri sündroom (UTS) · Põhjus: naise teise X-sugukromosoomi puudumine või muutus · Esinemissagedus: 1 : 2 000 - 2 700, peamiselt tüdrukud, haruarva ka poisid · Iseloomulikud tunnused: esineb enamasti naistel, väike kasv (alla 150cm), sekundaarsete sugutunnuste puudumine, tiibjad nahavoldid kaelal, lühike ja lai turi, madal juuksepiir, küünarnukk paikneb muutunud nurga all, kehal on palju sünnimärke, munasarjade alaareng, viljatus, vahel aordi ja neerude väärareng, vaimne areng on normaalne. · Esmakordselt kirjeldati sündroomi 1938. aastal naistel Klinefelter'i sündroom · Põhjus: Liigne X kromosoom meestel (XXY). 3
helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk · PUNETISED: nakatumine hingamisteede kaudu, algab palaviku ja kurguvaluga. Näole, seejärel kiirelt kaelale, kehale ja jäsemetele ilmub õrn lööve. Iseloomulik on lümfisõlmede turse kõrva taga ja kuklas. Noortel naistel lisanduvad liigesevaegused · TUULERÕUGED: tekitajaks herpeseviirus, , nakkus levib hingamisteede kaudu või villide sisuga väga kergesti. Vastuvõtlikumad on 5-9 aastased
kulmude sees, laugude servadel, kõrvade taga, kuulmekäigus), kuid mõnikord ka rinnakul, kaenla-alustes või kubemevoltides. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6.elukuuni ja esineb harilikult nn.titekõõma kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla-aukude ja kubeme piirkonnad. Kõõm on seborroilise nahapõletiku mitte-põletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. Teatud piirkondades hakkab nahk end normaalsest kiiremini taastootma, mis
mis kohtuvad peaaegu keha keskel. Hingamisavade taga on 5-7 simatorkavat limast ava (poori). Ninasöörmete vahel on nelinurkne naha riba, palju laiem kui pikem, mis ulatub peaaegu väikse kaarja suuni. 2-l seljauimel on ümardunud tipud ja asetsevad kõrvuti; iga uime algus on umbes 2/3 tema kõrgusest. Tagumine osa esimesest seljauimest on veidi väiksem kui esimene osa. Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega. Liik võib kasvada kuni 1 m suuruseks, kuigi tavaline pikkus on isastel 36-38 cm ja emastel 55-61 cm. Suuruse maksimum tundub muutuvat geograafiliselt. Kõige suurem isend on kaalunud 3 kg.
Vahel võib haigus kulgeda tallavõlvis peene või suurehelbelise ketendusena. Varbaküüntest kahjustuvad I ja V. Küünte kahjustus algab nende vabast servast, küüneplaat pakseneb, muutub kollakaks ja rabedaks. Dermatofüütia korral võivad tekkida sekundaarsed allergilised nahalööbed, mis võivad meenutada ekseemi. Teiseks seeneks, mis kahjustab samuti eelkõige jalgu, on Tr. rubrum. Haigestuvad peopesad, suured nahavoldid, kehatüvi ja küüned. Haigusest on haaratud kõik varvaste vahed ja küüned. Haigus kulgeb kuiva vormina naha vagudes esineb valkjas "jahune puuderdus", lööve on mokassiini tüüpi. Generaliseerunud vormi korral meenutab lööve ekseemi, atooopilist dermatiiti, psoriaasi, rõngasgranuloomi, Duhring' i tõbe jne. Kauakestnud jalgade dermatofüütia korral võib tekkida dermatofüütia kubemes. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine
sõltuvate sekundaarsete sugutunnuste ja kasvu häiretega 40. Turneri sündroom Kirjeldati 1938 naistel. Sündroomi karüotüübi kirjeldamiseks kasutatakse nii 45,X kui ka 45,X0. Väike kasv (alla 150 cm), primaarne amenorrhöa (puudub mentsuaaltsükkel) ning sekundaarsete sugutunnuste puudumine. Nendel patsientidel esineb kaelal tiibjätke (pterygium colli), mis annab tiibjad nahavoldid kaelale, küünarnukk paikneb muutunud nurga all Gonaadid arenevad embrüogeneesis 15. nädalani normaalselt ning hakkavad siis degenereeruma, koosnedes postnataalselt vaid sidekoest, milles pole folliikuleid. Sellised ovaariumid ei produtseeri östrogeene ning naine jääb seksuaalselt infantiilseks. Turneri sündroomiga naiste vaimne areng on normaalne. Mõnede allikate järgi andis samalaadse sündroomi kirjelduse
nahakahjustusi. Tavaliselt on habemeajamisvahendid individuaalsed, aga vahel on ka üldkasutatavad. Siis tuleb korralikult desinfitseerida iga kasutuse järgselt, muidu levib infektsioon. Mees võib istuda toolil kui jaksab, toetatud istumisasendis või olla selili. Kõik vajaminevad vahendid tuleb kohe kaasa võtta. Endale võtta ergonoomiline asend voodi seada parajale kõrgusele või võtta kõrgem iste. Ühe käega pingutada nahka, et nahavoldid oleksid sirgu ja ajada piki karva kasvusuunda sellises järjekorras: 1. põsed 2. ninaalune 3. lõug 4. kael Nahk on kõige õrnem kaelapiirkonnas ja kõige raskem piirkond on ninaalune. Ettevaatlik tuleb olla nahapealsete ekseemidega ja sünnimärkidega. Lõpuks tuleb ahendada nahapoore külma veega või habemeajamisveega, see aitab nahka desinfitseerides hoida ära põletikureaktsioonid. Tulemust näidata kindlasti ka peeglist.
Üldilme- kuni 3 palli 3 30 Kehakasv ja üldproportsioonid (märkida ära hälbed tõutüübi suhtes) Toitumuse · Tervise · Iga · Luustik (randme ümbermõõdu ja turjakõrguse visuaalselt hinnatav suhe) Ainevahetuse tüübi hindamine: naha paksuse ja elastsuse, rinnakorvi kuju, suuruse ja roiete jämeduse, kaldenurga ning vahekauguste alusel Pea (märkida ära vigade esinemine: nagu nn. pullipea ja toores konstitutsioon, jämedad nahavoldid peal ja kaelal, pungsilmsus jne) Jalad - kuni 2 palli 2 30 Koondkandsuse, saabeljalgsuse, pehme või liiga püstise sõrgatsiliigese esinemine ja muude päriliku soodumusega jalgade vigade esinemine Traumadest, haigustest ja hooldamisvigadest tingitud vigade esinemine (nagu lõikamata ja läbipaindunud või murdunud sõrad jms.) Udar ja udaraveenid ning piimakaevud kuni 5 palli 5 40
Stamatas jt 2011, Bonifaz jt 2012, Atherton jt 2015). Mähkmedermatiit imikutel ja väikelastel jaotatakse ärrituslikuks kontaktdermatiidiks ja seendermatiidiks. Ärrituslik kontaktdermatiit on mähkmedermatiidi vorm, mis on üheks sagedasemaks nahaprobleemiks imiku ja väikelapse eas ning avaldub lööbena mähkmepiirkonnas. Iseloomulik on avaldumine piirkondades, mis on tihedalt vastu mähet, nagu reied, genitaalid ja alakõht. Nahavoldid ei ole tavaliselt kontaktdermatiidi poolt haaratud. Kontaktdermatiit tekib naha pikaajalisel kokkupuutel väliste teguritega nagu liigne niiskus, mähe, uriin ja roe. Ärritusliku kontaktdermatiidi varajases staadiumis esineb imikutel ja väikelastel punetust, naha läikimist, vähest matseratsiooni ehk naha pehmenemist ja turset. Ärrituse progresseerumise tagajärjel süvenevad sümptomid. Üle kolme ööpäeva püsinud mähkmelööbele võib lisanduda seeninfektsioon, mille korral
Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine
50 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine
Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine
4. Säilita puuk, pannes ta kleeplindiga paberile, märgi ära väljavõtmise aeg ning kannatanu nimi. Ära püüa puuki lämmatada õli või teiste vedelikega, sest surmaheitluses puugi süljeeritus ja nakkusoht suureneb oluliselt! Puukide poolt põhjustatud ajupõletiku peiteaeg on tavaliselt 10-15 päeva. Ajupõletiku tunnuseks on: loidus kehatemperatuuri tõus peavalu kuklakangestus iiveldus, oksendamine. Puugi kinnistumise meelispaigad on soojad nahavoldid. Minestus Põhjused: lühiajaline ajuvereringe häire ehmatus terav valu pikaajaline seismine, eriti kuumuses söömatus. Tunnused: kahvatus külm higi tasakaalukaotus kiire pulss. Esmaabi: 1. Aseta minestanu mugavasse lamavasse asendisse külgasendisse, kui kannatanu on teadvuseta. 2. Tõsta haige jalad kergelt üles, umbes 45º nurga alla. 3. Vabasta minestanu pigistavast kraest ja vööst.
Enamikul juhtudel piisab seebi ja sooja veega pesemisest. Veetemperatuur peab olema sama nagu inimese kehatemperatuur, et vältida hüpotermiat või liigset nahasisest tsirkulatsiooni, mis mõnel juhul võib kiirendada aine imendumist läbi naha organismi. Seebi ja sooja vee asemel soovitab osa eksperte aga erineva kangusega hüpokloriidseid lahuseid. Eelistatakse siiski 0,1% kangust, et vältida liigseid naha- ja limaskestade ärritusi. Tähelepanu! Nahavoldid, murdekohad (kaenla- ja rinnaalused) tuleb põhjalikult pesta ning loputada. Tähelepanu! Loputage silmi tavalise füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl), vältimaks nende liigset ärritamist, kontrollige sarvkesta vigastuste olemasolu. Tähelepanu! Loputage lahtised haavad läbi tavalise füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl). 660 Mittekõndivate patsientide dekontamineerimine Tervihoiutöötajad peavad neid patsiente dekontamineerima või abistama nende
annaabi.ee 
