See viib tahes- tahtmata mõttele, et millalgi peab nafta maa seest otsa saama. Kuid otsasaamine ei ole tegelikult kõige olulisem aspekt nafta tootmise juures. Tähtsaim parameeter on ajaühikus pumbatud nafta kogus. 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse mõõtühikud, absoluutne ja suhteline (relatiivne) tihedus, API kraadid Nafta tihedus: väiksem kui 830 kg/m3 - kerge nafta 830 kg/m3...860 kg/m3- keksmine nafta üle 860 kg/m3- raske nafta Naftaproduktide tihedused: autobensiinid - 720 kg/m3...775 kg/m3 lennukibensiinidel - ei normita, aga kontrollimine kohustuslik, tsiviilreaktiivkütustel (Jet A ja Jet A1) - 775 kg/m3-840 kg/m3, Jet B - 751 kg/m3-802 kg/m3 diislikütustel 820 kg/m3...845 kg/m3 kergetel kütteõlidel max 860 kg/m3 raskel kütteõlil- max 1020 kg/m3 Tiheduse väljendamise viisid: 1. Absoluutne e aine tihedus - ühetaolise aine ruumala ühiku mass valitud
s sentipaskal-sekund cPa.s millipaskal-sekund mPa.s Kinemaatiline CGS stooks ja sentistooks cm2 /s; mm2/s SI ruutmeeter / sekund m2 /s Viskoossusühikute vahekord on järgmine: 1 puaas = 0,0102 kG . s/m2 = 0,1 N . s/m2 1 kG . s/m2 = 9,806 N . s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist kasutatakse mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli
Tihedus 1,96 g/cm³ VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Väävlishappe soolasid kasutatakse redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus) Väävelhape H2SO4 - värvuseta, lõhnata, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Kasutatakse fosforväetiste tootmiseks, naftaproduktide rafineerimiseks, kemikaalide ja maakide töötlemiseks, tselluloosi ja paberitööstuses, värvide tootmiseks LEIDUMINE · Pilt 3: Fumarooliväli Uus-Meremaal KASUTUSALAD Väävelhappe valmistamisel (kasutatakse akudes) Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks Taimekasvatuses (mineraalväetiste valmistamisel) Püssirohu, lõhkeaine valmistamisel Paberi valmistamisel Tuletikkude valmistamisel
Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. 5. Pinnase saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 6. Vee saastamine Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse,
- loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad keemilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Reostusest lahtisaamiseks tuleks pinnast kobestada ja pinnast väetada loodulike väetistega ( sõnnik, muld ja saepuru), et kiirendada jääkide lagunemisprotsessi. Praegusel hetkel
REAGEERIMISEL TUGEVAMA HAPPEGA • VÄÄVLISHAPE H2SO3 - KESKMISE TUGEVUSEGA HAPE, MIS TEKIB VÄÄVELDIOKSIIDI REAGEERIMISEL VEEGA. VÄÄVLISHAPET KASUTATAKSE PLEEGITAMISEKS JA DESINFITSEERIMISEKS. VÄÄVLISHAPPE SOOLASID KASUTATAKSE REDUTSEERIJATENA NÄITEKS FOTOGRAAFIAS (ILMUTITE KOOSSEISUS) • VÄÄVELHAPE H2SO4 - VÄRVUSETA, LÕHNATA, VEEST LIGI KAKS KORDA RASKEM ÕLITAOLINE, VEES VÄGA HÄSTI LAHUSTUV TUGEV HAPE. KASUTATAKSE FOSFORVÄETISTE TOOTMISEKS, NAFTAPRODUKTIDE RAFINEERIMISEKS, KEMIKAALIDE JA MAAKIDE TÖÖTLEMISEKS, TSELLULOOSI JA PABERITÖÖSTUSES, VÄRVIDE TOOTMISEKS VÄÄVELHAPPE TOOTMINE • VÄÄVELHAPE (VALEMIGA H2SO4), VÄRVUSETA VEDELIK • VÄÄVELHAPE ON TUGEV HAPE JA TEMA KÄSITSEMISEL TULEB OLLA ETTEVAATLIK. VÄÄVELHAPE ON KÕIKIDE SULFAATIDE LÄHTEHAPE. • VÄÄVELHAPPE SOOLAD KANDSID EESTI RAHVA HULGAS NIMESID " KÜBARAMUST" JA "SININE SILMAKIVI“
eelkõige seal liikuvatest alustest, kes lasevad oma saaste otse vette- näiteks reisilaevad. Seda tuleks kõvasti piirata. Kasvõi ehitada sadamate juurde sellised reovee või saaste kogumise torud vms, mida annaks hiljme transportida sinna, kus seda saaks töödelda. Seda tuleks eriti rakendada väiksematel või kinnisematel veekogudel nagu seda on tegelt ka Läänemeri. Õhusaastuse põhiline tegur on heitgaasid, mida paiskavad õhku tehased ja masinad, mis töötavad naftaproduktide peal. Naftaga on tegelt suur probleem, sest lisaks sellele, et me tarbime seda meeletutes kogustes ( umbes 31 mlrd barrelit aastas), saastab see vett ja kaudselt ka õhku. Naftast tekkivad õhusaastet saaks vähendada, kui seda vähem tarbida ehk asendada seda millegi peaagu samaväärsega, milleks võiks olla vesinik. Praegugi on juba olemas mõni üksik vesiniku peal sõitev auto ja see ei jää väga alla bensiinile ja see ei tekita heitgaase, seega see oleks üks parimaid variante tulevikus
tootmisettevõtete rohkus. Ida-Viru maakonna kaks põhilist töökohta on põlevkivitootmise- ja elektroenergeetikakompleks. Viru suuremad tööstused on: Narva Elektrijaam AS, Eesti Põlevkivi AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS jpt. Tööstus Keemiatööstus Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid. Viru Keemia Grupp konkureerib edukalt naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli. Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid. Kerge tööstus Euroopa üks suurimaid tekstiilitööstusi asub Narvas, selle nimi on Kreenholm.
närilised, kes levitavad erinevaid haigusi (malaaria, entsefaliit, borellioos jm). • Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas). Pinnasse saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastumine Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja
Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning
nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. 3. Pinnase saaste 4 Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. 4. Vee saaste 5 Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad
taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse,
KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine . Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH- gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 2. Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus
segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Siiski, ka väga efektiivse kapillaarkolonni puhul võivad mõnede ühendite retentsiooniindeksid kokku langeda ja sellepärast ei saa alati kindel olla identifitseerimise tulemustes. Sel juhul tuleks kasutada lisaks teistsuguse polaarsusega kolonni või ka massispektromeetria abi. Retentsiooniindeksite süsteeme kasutatakse tänapäeval ulatuslikult eriti lõhna- ja maitseainete tööstuses ja naftaproduktide analüüsil. 24. Vedelikkromatograafia põhimõte Mobiilseks faasiks on vedelik, sobib kõikidele analüütidele mis lahustuvad vedelas faasis (bioloogilised ained, anorgaanilised ühendid), retsensioon sõltub interaktsioonidest nii mobiilses kui ka statsionaarses faasis. Statsionaarse faasina kasutatakse väga peeneteralisi kromatograafilise kolonni täidiseid. Peeneteraalise täidise suure takistuse tõttu tuleb proovi elueerimiseks läbi kolonni kasutada survepumpa. 25
Edasisel lagunemisel siiski atomaarsed hapnikud ühinevad hapniku molekulideks. Kloorivee tugevad oksüdeerivad omadused on tingitud atomaarse hapnikku tekkest. Klooriveel ja niiskel gaasilisel klooril on sel põhjusel tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Hüpokloorishappe sooli nimetatakse hüpoklorititeks. Ka need on tugevad oksüdeerijad, mistõttu hüpokloriteid kasutatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahenditena tööstuses, naftaproduktide puhastamiseks ja majapidamises. Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid.
11.2004. Joon. 3.41. Joon.3.42. Tanker (Joon. 3.43 3.46) Vedelate lastide vedamiseks ette nähtud laev. Lastiruumideks on tsisternid, mille kuju ja ehitus oleneb veetavast lastist. Lastiseadmeks on pumbad ja torustikud. Tankeritega veetakse toornaftat, naftasaadusi, kemikaale, toiduõlisid, veini, magevett jne. Joon. 3.43. Naftaproduktide tanker. 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3. 44. Joon. 3.45. Keemiatanker. 22
taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning
kohaliku maavara põlevkivi sulatamiseks, müüakse ainult orienteerida uute turgude välisturule. Tingituna poleerimispulbreid. Kõigi kaevandamist. 1921. aastal nõudlusele. nende saamiseks kasutatakse käivitati Kohtla-Järvel naftaproduktide maailmaturu hindade madalseisust ja samuti valdavalt keemilisi protsesse ja prooviõlivabrik, kus õli Käesolevaks ajaks on kogu toodang läheb eksporti. saamise eesmärgil katsetati majapidamisgaasi tootmise
tööstuspiirkonnad. Maa-ameti X-gis kaardirakendus annab hea ülevaate rannikumadaliku peamistest ohuobjektidest, saastajatest ning sadamatest, mis on kõik koondunud eelpool mainitud linnadesse ja asulatesse. Näiteks Sillamäel asuv Sillamäe SEJ AS põhitegevuseks on elektri- ja soojusenergia tootmine, jaotamine ning müük, Molycorp Silmet AS on üks suurimaid haruldaste metallide tootjaid Euroopas. Kundas asuv Baltic Tank AS pakub naftakeemiatööstuse toorme ja naftaproduktide hoiuteenust, Estonian Cell AS on Eesti suurim biogaasi tootja. Loksa Laevatehase AS keskendub laevade ehitamisele ning remontimisele, Nordic Group OÜ Kiiul tegeleb kemikaalide tootmise, pakendamise ja müümisega. Maa- ameti andmete järgi asub arvukalt ohuobjekte ja saastajaid eeskätt Tallinna ümbruses ja Maardus. Maardus asuv E.O.S Vopak on suurim iseseisev terminalide operaator Baltimaades ja pakub mitmeid teenuseid naftasaaduste töötlemise, transportimise ja hoiustamise valdkonnas
Tehase heitvesi juhitakse veekogusse, mikroobid lagundavad selle metüülelavhõbedaks. Neid omastavad plankton ja vetikad, millest toituvad vähilaadsed, nendest omakorda kalad ja neist inimesed. Elavhõbe akumuleerub rasvkoes. 14. Nimeta peamised raskmetallide saasteallikad? Jagatakse antropogeenseteks ja looduslikeks. Antropogeensed on näiteks metallide kaevandamine ja 3 töötlemine, söe- ja naftaproduktide põletamine, väetiste tootmine ja väetamine, jäämete ümbertöötlus ja põletamine, liiklus. Looduslikud: vulkaaniline tolm, maismaa tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud, ookeanide mereline sool. 15. Miks on raskmetallidega saastunud muld ohtlik? Nimeta vähemalt kolm põhjust. 1. taim võtab mullalahusest vett ja ioone sh raskemetalle (kui happevihmade tõttu uuesti lahustuvaks muudetud). Osad raskemetallid ei osale organismide metabolismis (nt elavhõbe) ja
) Ühisveevärgi veehaaretele esitatakse mitmeid nõudeid Ühisveevärgi veehaare peab: Tagama vee kaitse reostumise, risustamise (puurkaevud peavad olema kinni, et sinna ei saaks sodi loopida) ja liigvähenemise (vett saab võtta nii palju, et see ei too kaasa neg mõju nt jõgi ei kuivaks ära!) eest. Tagama veevärgi arvutusliku toodangu kogu selle kasutusaja jooksul Kaitsma veevärki prahi, jää, lobjaka, kalade, veetaimestiku, põhjamuda, õli ja naftaproduktide eest Olema piiratud sanitaarkaitsealaga Allikahaarded Hüdrogeoloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid (kahe kihi vahelt tõuseb vesi maapinnale). Tõusuallika puhul tehakse kaev vahetult allika peale. Sellesse kaevu toimub sissevool põhja kaudu. Langeallika puhul tehakse kaev langu peale ning kaevu sissevool toimub külje pealt. Allikahaardeid kasutatakse tõusu või langeallikate vee haaramiseks. Allikahaarete ülesandeks
orgaaniliste hendite lagundamist kometabolismi protsessi kigus. Kolmas oluline kaudne mehhanism seondub taimede veesisese pinna koloniseerimisega bakterite poolt. Selline taimede pinnale tekkiv bakterite biomass (biokile) on aktiivsem saasteainete lagundamisel kui vees vabalt hljuvad bakterid ning on vhem tundlik saasteainete toksiliste kontsentratsioonide suhtes. Eriti arvukas ja aktiivne mikroobide kooslus tekib veetaimede juurte vahetus lheduses ja juurte pinnal. BIOREMEDIATSIOONI TEOORIA Naftaproduktide lagundamise mikrobioloogia Ssivesinikke suudavad mikroorganismid lagundada ksnes vees. Kik ssivesinikud on mingil mral vees lahustuvad ja seetttu on vimalik nende lagundamine mikroobide poolt. Ssivesinikke suudavad lagundada paljud bakterid (Bacillus, Pseudomonas, Mycobacteria, aktinomtseedid), seened (Trichoderma, Aspergillus, Cladosponum) ja prmid. Alkaanide biodegradatsioon toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Igal mikroorganismil on kindel spekter ssivesinikke,
Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30m, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna v kalda piiranguvööndi kitsendusi. Veehaarde projekteerimisel tuleb arvestada teatud normidega ja standartitega. Veehaare peab olema projeteeritud nii, et see: tagaks vee kaitse reostamise ja liigvähenemise eest, tagaks veevärgi arvutusliku toodandu kogu selle kasutamisaja jooksul, kaitseks veevärgi prahi, jää, lobjaka, kalade, veetaimestiku, põhjamuda, õli ja naftaproduktide eest, oleks piiratud sanitaarkaitsealaga. Veevõtmisel veekogust v põhjaveekihist tuleb pidada veearvestust. Veehaarde asukoha valikul tuleb arvestada veekogu põhja ja kallaste võimaliku uhtumisega. Veehaaret ei soovitata rajada veekogu kalade kudemise piirkonda, veetaimestiku jäänuste, planktoni, jää, lobjaka ja ujuvprahi kuhjumiskohtadesse, samuti kärestikulisse jõkke, kus esineb põhjajää tekkimise oht
keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine. Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 1 Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus
Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis SI dünaamilise viskoossuse ühik paskalsekund (Pa * s); kinemaatilise viskoossuse ühikud on meetri ruut sekundi kohta (m2/s) ja stooks (St)/ sentistooks (Cst). 3 Kütuse passis näidatakse tavaliselt kinemaatilise viskoossuse väärtus. Kütuse viskoossust määratakse kas +20 või +50 kraadi juures (vastav märge tehakse kütuse passis). Naftaproduktide keemiline koostis on selline, et mida raskem on kütus seda kõrgem on viskoossus. Näiteid kasutatavate laevakütuste viskoosuste kohta: IFO- Intermediet Fuel Oil, IFO180 (CSt) – kerge kütus; HFO- Heavy Fuel Oil, HFO 600 (CSt) – väga raske kütus. Kütuse kütteväärtus. Kütteväärtus on kütuse eripõlemissoojus, st. soojushulk, mis eraldub ühe massi- või massiühiku tahke-, vedel- või gaaskütuse täielikul põlemisel. Eristatakse ülemist (Qü) ja alumist (Qa) kütteväärtust
töötlusastmega, kaaluühiku suhtes väärtuslike toodete veod ning postiveod suurte vahemaade taha Kõige kürem transpordiviis, otsustavaks teguriks aeg, saadetiste mõõtmed tavaliselt piiratud. Kaupa veetakse reisilennukitel või spetsiaalsetel transpordilennukitel. 4. Raudtee - suurte massi- ja ühikukaubapartiide regulaarsed veod keskmise pikkusega ja pikkadel liinidel. Põhiosa tööstuslikest vedudest (Eestis põlevkivi- ja nafta/naftaproduktide veod. Võrreldes autovedudega, muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsidest ca 450 km. Euroopa raudteedel on kasutusel 3 erinevat rööpmevahet, mis takistab muidugi riikidevaheliste vedude arengut (eelkõige lääne-ida suunal): Venemaa & SRÜ, Soome, Balti riigid: 1520 mm Hispaania, Portugal: 1676 mm Ülejäänud Euroopa: 1435 mm EL Komisjon on välja töötanud Trans-Euroopa transpordi võrgustiku arendusprojekti Euroopas
annaabi.ee 
