kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Prantsusmaa. 2.Kirj.kaks vanaaja riiki,mille ala - = - Püha-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisririik 3.Mis tähtsus on Mekal araablaste ajaloos?2 näidet
suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1. aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia Asüüria impeerium 934-609 a eKr- Pealinnad Assur ja Ninive. Poliitiline keskus paiknes Meso. põhjaosas. Sealt ründasid Assüüria kunaningad naabermaid ja hoidsid oma võimu all Mesot, Süüriat ja Palestiinat. Sõjakäikudega kaasnesid linnade hävimine. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babüloonia Assüüriast lahku ning purustas ta liitlaste abil, pealinn Ninive hävitati. Assüüria valduste üle valitses Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II. ja ta korraldas suure- joonelisi ehitustöid, muutes selle Lähis-Ida suurimaks ja silmpaistvamaiks linnaks. Sumeri linnriigid - iga linn moodustab oma-
Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlastest kaupmehed rändasid Eesti piirkonnast välja, et kaubitseda välismaal. 12. sajandil hakkas Eesti teedel kohtama rohkem saksa kaupmehi. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega. Eestlastel olid vahetuskaubanduseks soodsad tingimused asukoha pärast. Kujunesid esimesed varalinnalised asulad nagu Tartu.
Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid ka omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millga varustati Eesti teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha
Vastupidiselt meie arusaamadele, oli araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat
7.sajandi lõpuks oli vallutatud kogu Põhja-Aafrika. 711.aastal vallutati ka Hispaania, kus võeti vastu ka islam. Araablased said endale ka suuremad saared nagu Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Edasi vallutati osa Kaukaasiast ja Kesk- Aasia. 5. Miks hakkas Araabia riik kohe laienema? Muhamedi õpetuste järgi ei tohtinud hõimud enamomavahel tülitseda, vaid pidid ühte hoidma ja ründama ainult naabermaid. Lisaks koraan nägi ka ette, et iga moslem peab pingutama oma usu nimel ja levitama seda, sellepärast arvatigi, et sõjaretked rikkamatesse naabermaadesse on igati õigustatud. Miks sinu arvates õnnestus araablastel vallutada suured maa-alad? Ilmselt oli neil hästi korraldatud ja väljaõpetatud armee, lisaks sellele aitas kindlasti ka ühtekuuluvustunne, nad pidid kõik koos oma usku kaitsma ja tegid seda. Kuidas suhtusid araablased alistatud maade rahvastesse?
Leitud valitsejakroon oli rauast, mis tähendab, et sellele omistati suuremat väärtust kui kullale ja hõbedale. 1200 eKr tungisid Euroopast Aasiasse rahvad, kes hävitasid ühtse hetiitide riigi. Vallutajad sulasid hetiitidega ühte. 8. saj, Assüüria sissetungiga hävib hetiidi kultuur täielikult. PÄRSIA (559-330. eKr) Pärslased on indoeuroopa rahvas. 559. eKr tekib Kyros II juhtimisel suurriik. Kõigepealt ühendas ta kogu Iraani oma võimu alla ja seejärel asus ründama naabermaid. 539. a. eKr alistati Mesopotaamia. Tungiti ka Kreekasse, kuid saadi neilt lüüa. Kuna alistatud rahvastest oldi kultuuriliselt madalamad, võeti neilt palju üle. Avaldati austust kohalikele tavadele ja ei surutud peale oma kombeid.Sellega tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus ja riigi püsimine. Oluline oli korrapärane maksude maksmine. Mesopotaamiast võtsid üle kiilkirja ja jätkasid sealseid ehitus- ja kujutatava kunsti traditsioone. Templeid nad ei
7 Teenindusmajandus 7.1 Transport Kuna riigi põhjaosa on mägine, siis on seal raske teed mööda kaupa transportida ja peab seda tegema läbi õhu. Kuna riik on väike ja naaberriigid on lähedal on teed mööda transport lihtne. Luksemburgis on tõhusad maantee-, raudtee- ja õhutranspordi vahendid. Teedevõrk on moderniseerunud iga aastaga ja on loodud 147 kilomeetrit maanteid mis ühendavad pealinna ja naabermaid. Tänu Prantsuse kiirrongide süsteemile on renoveeritud riigi pearaudteejaam ja hiljuti avati Luxembourgi lennujaam. Lähimate aastate jooksul loodetakse luua trammi ja kergraudteid riigisiseselt. Suviti on Moselle jõel parvlaev turistide vedamiseks. 7.2 Turism Turism on Luksemburgi majanduses tähtsal kohal, turism moodustas aastal 2009 8.3% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Ligi 25 000 inimest töötab turismivaldkonnas. Reisi ja turismi
kalapüügiga. Tähtis oli ka metsamesindus. Paljud vajalikud töö- ja tarberiista, ehitise, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegutsesid meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu valmistasid kohalikud sepad, kes kasutasid soomaagist saadud rauda. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda, millega varustati teisi piirkondi ning tõenäoliselt isegi naabermaid. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad. Kaubandus õitses, sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu.
teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeleti ka loomapidamisega. Rohkem peeti koduloomi. Veel ka küttimine ja kalapüük. Tähtis oli metsamesindus, mett tarvitati kui ainsat magusainet. Arenes käsitöö. Vajalikud esemed valmistati igas peres oma jõududega, keerulisematel aladel tegelesid omaette meistrid. Virumaal ja Põhja- Saaremal suuremad rauatootmiskeskused, kus sulatati sadu tonne rauda , millega varustati Eesti teisi piirkondi ning ka naabermaid. Silmapaistev oli relvaseppade toodang, valmistati kvaliteetseid relvi. Pronksehete meistrid. Moodi läksid ka hõbeehted. 11. saj lülituti ühe enam rahvusvahelisse kaubandusse. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola , paremaid relvi, peenemaid riideid jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. Tähtsal kohal oli ka nn. vahenduskaubandus (kaup osteti edasimüügiks). Eestlaste elamuks oli suitsutuba:
· Leidis, et leiva ja veini käsitlemist kristuse ihu ja verena on vale · Usutõdede ainuallikaks pidas piiblit · Aitas kaasa selle inglise keelde tõlkimisele · Tema õpetus avaldas palju mõju paljudes maades · Tehhi · 13.saj oli saanud tehhist kesk-euroopa suurim riik · 1241. olid tehhid purustanud maale sisse tunginud mongoli-tatari väe · varsti peale seda hakati liitma tehhiga naabermaid · otakar II premysl tugevdas keskvõimu · selle peale hakkasid feodaalid panid otsima endale järgmisi troonipretendente välismaalt · seetõttu saigi 1310 võimule Luxemburgide dünastia · saksa-rooma keisri Heinrich VII järeltulijad · kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks
vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve, · Loitsud seintel ja sarkofaagil sisaldasid õpetussõna, kuidas kuningad olid sõjakad ning vallutasid naabermaid(Mesopotaamia, surmariiki pääseda ja seal käituda. Süüria, Palestiina) · Matuserituaalid olid ainult jõukatele kohased. · Uus-Babüloonia 626-539 a eKr lõi end Assüüriast lahku ning sai · Mumifitseeriti: eemaldati sisikond, täideti lõhnainetega, soola iseseisvaks. Ninive hävitatii. Kuningas Nebukatnetsar II lasi ehitada
kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup
kesaks. o Tähtis tegevusharu oli ka loomapidamine – veised, hobused, kitsed, sead, kanad. o Küttimine, kalandus, metsamesindus Käsitöö o Igapäevase kauba valmistas iga pere ise, keerulisemaid esemeid tegid sepad ja meistrid. o Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused, kus sulatatud rauaga varustati tervet Eestit ja ka naabermaid. o Relvasepad, pronksehete spetsialistid, hõbesepad. Kaubandus o 11. sajandist alates toimus üha enam rahvusvahelist kaubandust. Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik.
Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kalifaat ja selle lagunemine Peale Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud ehk kaliifid. Nad juhtisid araablasi vallutama naabermaid. Kuna Araabia poolsaarel oli vähe taimi ja vaene loodus, läksid paljud beduiinid naabermaid vallutama, et saada elamiseks sobivat pinda. Koraan aga kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest. Araablastel olid head hobused ja kiire ratsavägi. Võitlustes kasutati lisaks hobustele ka sageli kaameleid. Esmalt ründasid araablased Bütsantsi ja Pärsia riiki. 636. aastal võeti Bütsantsilt ära Süüria ja Egiptus. Ka
all, Lääne-Euroopas kutsuti neid normannideks, Inglismaal taanlasteks, Iirimaal eristati ilmselt domineeriva juustevärvi järgi ,,valgeid võõraid" (norralased) ja ,,musti võõraid (taanlased). Ida-Euroopas nim. neid varjaagideks. Viikingid olid: 1. Viikingiretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaegadel. Müüdi või vahetati põllusaadusi või valmistatud raudesemeid. Võimaluse avanemisel rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaid. 2. Osalt oldi ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegevusalaks pere noorematele poegadele. Neil oli valida, kas jääda koju või minna viikingiks. Sageli värvati neid ka palgasõdurite salkadesse. Läänemeremaade tähtsamad kaubalinnad olid Jüüti ps Hedeby, Rootsis Mälareni järvel Birka ja Helgön, Sigtuna. 3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes
sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele. Böömimaal hakkas valitsema jälle katoliku usk, kusjuures hukati hulk protestante ja katoliiklastele vastuhakkajaid. Hukatute varandus konfiskeeriti riigi heaks. Sama saatus tabas ka Böömi naabermaid Sileesiat ja Määrimaad. Sõja tagajärjed oli rasked. Enne sõda elas Böömimaal neli miljonit elanikku, pärast sõda vaid 800 000, kuna palju elanikke oli sunnitud põgenema katoliiklaste kättemaksu eest. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.2 Taani periood See oli samuti edukas katoliiklastele. 1626. aasta augustis lõi Tilly Lutteri juures Saksamaale tunginud taani kuningaväge. Peale seda kuningas põgenes Elbe taha.
puudus elanikkond, kes oleks pidevalt kalapüügiga tegelenud. Metsmesindus. Vaha järele suur nõudlus L-Euroopa turul. KÄSITÖÖ Töö-ja tarberiistad, ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati ise. keerulistematel aladel-metallide töötlemine, tegutsesid omaette meistrid. Enamiku igapäevaseid tööriistu (noad, kirved, sirbid, vikatid) valmistasid sepad. rauatootmiskeskused virumaal, p-saaremaal. Sulatati 100 tonne rauda, millega varustati Eestit ning tõenäoliselt ka naabermaid. relvasepad kvalit hõbedaga ilusatud odaotsad, ornamentide mõõgapidemed, mõõgateramikud. meistrid spetsialiseerunud pronksehetele. Naistel mitmerealised ketid, ehtenõelad, hoburaudsõled, kaelavõrud, sõrmused, mõlema käe ümber käevõrud. muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, esile kerkisid hõbesepad. KAUBANDUS Üha enam lülituti rahvusvahelisse kaubandusse. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Eestisse: hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid, luksuskaup
nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Peale Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud ehk kaliifid. Nad juhtisid araablasi vallutama naabermaid. Kuna Araabia poolsaarel oli vähe taimi ja vaene loodus, läksid paljud beduiinid naabermaid vallutama, et saada elamiseks sobivat pinda. Koraan aga kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest. Araablastel olid head hobused ja kiire ratsavägi. Võitlustes kasutati lisaks hobustele ka sageli kaameleid. Esmalt ründasid araablased Bütsantsi ja Pärsia riiki. 636. aastal võeti Bütsantsilt ära Süüria ja Egiptus. Ka Pärsia riik suudeti vallutada
Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob. Usk tekkis 7. saj, 100 aastaga levis tähtsamatesse punktidesse. Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka. Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13. saj jõuavad türgi hõimud Bütsantsi, vallutavad 1453 Konstantinoopoli. Ohustavad ikka Euroopat, ründavad Viini, Poola väed ajavad nad tagasi. Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid
- palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab. 11. ARAABIA KALIFAAT Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif oli riigi ilmalik ja vaimulik juht. Kalifaadi laienemise põhjused: - omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid - naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega. - Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi. Riik laienes: Läände – Põhja-Aafrika, Hispaania Põhja – Vahemere idakallas Itta – Kaukaasia, Pärsia Araablased õõnestaid 2-te suurriiki Bütsantsi ja Pärsiat. Pärsia ka vallutati. Pärsia oli teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil. VESIIR- kõrgem riigiametnik
3) Paastukuude pidamine Romadoni kuu päikesetõusust loojanguni. Neil oli keelatud päeva ajal süüa, juua ja pidutseda. 4) Islami usu austaja käib elu jooksul palverännakul Mekasse. Kui on käinud lisatakse teatud liide nime ette, tähistamaks. 5) Tõsiuskne moslem jagab almusi toetab endast nõrgemaid jagab raha vms. Islami levik levis väga kiiresti u 100 aastaga kunagiste kõrgkultuuriga maadesse Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jõudnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. levikule Euroopas pandi piirang 732. aastal Poitiers'i lahinguga 7. saj vallutasid moslemid kristlaste ja juutide püha linna Jeruusalemma 1453 vallutavad Konstantinoopoli tungivad uuesti Euroopa peale jõuavad Viini alla Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal
Süüa võis öösiti. · zahah annetamine (umbes 2,5% oma aastapalgast tuleb annetada vaestele) · hadz palverännak Mekasse (kord elus pidi käima palverännakul Mekas. Seal tohtis viibida viis päeva 12) Araabia kalifaat islami levik Pärast Muhamedi surma said araablaste valitsejaks kaliifid. Kaliif on prohvetite asemik. Kaliif oli riigipea ja ka religoosne juht. Kaliifide juhatusel hakati islami usu levitamise eesmärgil vallutama naabermaid. Dzihhaad püha sõda. Need, kes langevad püha sõjas, need satuvad paradiisi. Ühe mehe valduses on seal 40 naist, keda nimetatakse huuradeks. Araablastel oli kergratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. Aastal 636 purustai Bütsantsi ratsavägi ja aastal 637 purustati Pärsia. Bütsantsis vallutati Süüria ja Egiptus. Usu liikumine levis seal rahulikult. Need, kes olid islami usulised, vabastati maksudest. Tekkis suur riik, mille pealinnaks sai Damaskus
Renessanssi ideed levisid ka Itaaliast välja, nii sai kuulsamaks humanistiks Erasmus Rotterdamist, kes on kuulsaks saanud tänu oma teosele ,, narruse kiitus ,, . Väitis, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Pilet 13. 1) araabia kalifaat islami levik ( 12 ) Kaliif on tiitel, mis tähendab prohveti asemikku. Kaliif on ühtlane riigipea kui ka religioosne juht. Islamiusu levitamise eesmärgil hakati kaliifide eestvedamisel vallutama naabermaid. Dzihhad püha sõda ( võistlus islamiusu kaitseks ). Araablaste peamine jõud oli kerge ratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. 636. aastal purustati Bütsantsi sõjavägi, 637. aastal purustati Pärsia. Damaskuse kaliifid vallutasid ära kogu Aafrika, Pürenee poolsaare, Hispaania, Portugali ja Kaukaasia. Nende vallutuste tulemuseks tekkis hiigelriik,mille vähemuseks olid araablased. 732
annaabi.ee 
