Hertsogiks-Gotthard Kettler · Üleväina-Liivimaa- Daugava jõest põhja poolne ala, sh ka ordule kuulunud Eesti ala(Poolale) o Poola kuningas Sigismund II August kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile väga ulatuslikud õigused: usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid, kinnitas kohaliku õiguskorra edasikehtimise ning avardas lääniõigust. o Vana-Liivimaa oli langenud. o Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides o Kohalikud mõisamehed moodustasid põhilise sõjalise jõu(endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid teenistust) o Moskva otsis toetajaid ning pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit o Ivan Julm loovutas Magnusele Põltsamaa linnuse, millest sai nukukuningriigi keskus o 1570 Magnus koos vene vägedega alustas Tallinna esimest piiramist. Katku tõttu tuli edutult kulgenud piiramine lõpetada o 1572 Ivan Julm oma vägedega vallutas enamiku Mandri-Eestist
1561 jalistusid Tallinna ja Harju,Viru ja järlve rüütelkonnad Rootsi kuningas Erik 14-le .Algas rootsi suurriigiajastu,sekkus euroopa poliitikasse.Poola aeti tallinnast minema.Riia jäi vabalinnaks.Vana-liivimaa lakkas olemast,alagas avalik võitlus selle jagamise pärast.osast ordu valdustest moodustati Kuramaa vasallhertsogriik,etteotsa jäi Kettler. Liivimaa kuningriik Maad olid jagatud ,algas pikk ja kurnav rüüstesõda rootsi,taani ja poola vahel.sõja põhijõud oli mõisamehed-endised mõisaametnikud,palgasõdurid ja muu juhuslik rahvas.mõisameest seas oli ka eestlasi.tulemuseks oli maa laastamine.sõjategevus vaibus kui rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan 3,kes kõrvalad oma venna Eriku.Poola ja rootsi sõlmisid omavahel vaherahu. Poolas leedus toimusid suured muutused,loodi ühendriik RZECZPOSPOLITA.venemaal möllasid sesevaenused,tsaar Ivan julm asutas oma võimu toeks OPRITSNINA ja laastas omaenda maad.ivan otsis võimalusi
Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis alla Liivimaa suurim riik Saksa ordu Liivimaa haru. 1561 sekkus sõjategevusse Rootsi, tugipunktiks Tallinn. Saksa ordu ja Tartu piiskopkond läksid ametlikult Poola võimu alla 1561, Poola kuningas kinnitas Liivimaa aadli privileegid, usuvabadus, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid. Põhilise sõjalise jõu siin piirkonnas moodustasid kohalikud ,mõisamehed, st endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Ivan Julm otsis toetust kohaliku aadli hulgas ja loovutas hertsog Magnusele Põltsamaa, millest kujunes nukukuningriigi keskus, mis lakkas peagi olemast. Liivi sõja lõpp: Jam Zapolski vaherahu 1582, mis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel. Sellega läksid kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal poola kätte. 1583 Pljussa
Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna Vene vägedele. Saare-Lääni piiskopkond Taanile. Sõja tegelikud põhjused peitusid kaubandushuvides. Taani huvitus vabakaubandusest Venemaaga Narva kaudu, Rootsi püüdis Narva kaubandust takistada, sest soovis suunata Venemaaga kauplemist läbi oma võimu alla kuuluva Tallinna. Poola püüdis oma kaaperlaevastikuga tõkestada igasugust kauplemist Venemaaga. Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud mõisamehed endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim Saare- Lääne mandrialadele. Taanile jäi ainult Saaremaa. 1570................Moskva hakkab otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast ning pakub endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutas talle Põltsamaa linnuse, millest sai Taani keskus. 1570 august....
· Poola-Rootsi sõda · Põhjamaade 7-aastane sõda- seal on tegevad eeskätt Taani ja Rootsi. Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa. Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Rootsi ei tahtnud neid anda. Sõda toimus eesti aladel. Teine sõda kandis nimetust Põhjamaade 7-aastane sõda. Vastamisi olid Rootsi ja Taani. Taani oli huvitatud vabast kauplemisest Venemaaga, mis pidi toimuma läbi Narva linna. Rootsi tahtis, et kauplemine toimuks läbi Tallinna. Sõja käigus vallutas Rootsi need alad, mis olid Taanil Eesti mandriosas. Rootsi kätte läksid Läänemaa ja Hiiumaa. Mõlemas sõjas osalesid väga innukalt nn mõisamehed, kes olid endised Ordu liikmed, vaesunud aadlikud, linnakodanikud - otsisid teenistust ning läksid eslle riigi teenistusse, kes maksis rohkem. Mõisamehed olid omalaadsed palgasõdurid Eesti ja Läti aladel. 1560ndate lõpus mõlemad sõjad lõppevad. Rootsi-Poola sõja puhul säilitas kumbki pool selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni.
vägedele ka omavahel: - 1563 – 1570 Taani ja Rootsi vahelise Seitsmeaastase Põhjamaade sõja osa lahingutest toimusid ka Lääne- ja Saaremaal. Sõja tulemusena säilitas Taani oma valdused ainult Saaremaal; - Poola väed osalesid antud sõjas Taani liitlasena Rootsi vastu. Pikaajalise sõjategevuse tulemusena said kõige rohkem kannatada talupojad: - rüüstamised (Vene, Poola, Rootsi väed, palgasõduritest nn mõisamehed). - mõisnike poolt suurendati koormiseid. - halvenenud olukord viis talupoegade vastuhakkude puhkemiseni (n ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561). Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1570-1577) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik: - selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuninga Frederik II-ga tülli läinud ja Saaremaal asunud valdustest ilma jäänud; - riigi keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa;
· Sama aasta sügisel puhkes Harju-ja Läänemaal Talurahva ülestõus. · Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. · 28. Novembril 1561 sõlmiti VVilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. · Põhilise sõjalise jõu moodustasid kohalikud Mõisamehed, s-t endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. · 1570. aastate lagul sekkus Venemaa taas senisest agaramalt Liivimaa sündmustesse. · 1570, aasta augustis alustas Magnus koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. · 1572. Aastal asus Liivimaale saabunud Moskva tsaar Ivan Julm ise vägesid juhatama.
· Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg).
alla. 1561 ordu ning Riia peapiiskop andsid ennast Poola kuninga kaitse alla. 1563 1570 Venemaa keskendus sellel kümnendil oma riigi asjadele ning jäi Liivi sõjast kõrvale. Samal ajal peeti maha Põhjamaade 7-aastane sõda, mille sündmused leidsid aset osaliselt ka Eestis (peamiselt Saare-ja Läänemaal). Rootsi sõdis Taani, Poola ja Leedu vastu. Mõlema poole vägedes olid oluliseks jõuks nn. mõisamehed endised ordumehed, õnnekütid aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel. 1570 Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi
ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid Vene enda väeülemad, seegi kord ei suutnud nad märkimisväärset kahju tekitada,
Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses. Kord tulid rootslased külla ja tahtsid nekrute, siis viidi koos teistega kaasa ka Siim. Ühes mõisas, kus rootslased öömajale jäid, said nekrutid põgenema. Kõik selle tõttu, et rootslased hakkasid jooma ja mõisameestega tülitsema, siis kaklesid rootslased ja mõisamehed ja keegi suutis kogemata mõisa põlema panna. Kogu selle segaduse ajal suutsid nekrutid põgeneda. Hiljem tapsid rootsalsed kõik mõisamehed, et varjata oma süüd selles, et mõis maha põles ja nekrutid põgenema said. Siim, kes liikus koos paari mehega, teadis enam-vähem kuspool ta kodu oli. Teel astus ta sisse ühte tallu, et endale natukene söögipoolist varastada. Vaatas siis, et maja tühi ja puha, võttis paar ampsu leiba ja tüki liha, lahkudes märkas ta uksel seisvat
60ndate a juures mainitakse mõisamehi, kes olid tekkinud juba sõja alguses, reeglina oli tegemist endiste sõjasulastega, vasallidega ja aadlimeestega, kelle mõisad olid sõjas kaduma läinud. Ordumehi on nende hulgas ka. Põhivaenlaseks on neil venelased, kuid oma soovide saavutamiseks on nad nõus ka koos nende koostööd tegema. Mõisameeste üksuse oli esmalt formeerinud Ketler sõja alguses, kuid ketler ei suutnud neid mehi üleval pidada. Mõisamehed metsistuvad. 1560ndate alguses müisamehed rootsi tenistuses, 7a süja ajal aga rootslased neile enam palka ei maksa ja nad lähevad poola poole üe. 1565 aprillis õnnestub mõisameestel saada enda valdusesse Pärnu linn. Rootslased üriitavad Pärnut tagasi saada, kuid see neil ei õnnestu. Pärnu oli rootslate üheks oluliseimaks tugipunktiks Liivimaal, Linn läheb poolakate valdusess 10 a, siis vallutavad selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti
Kettler), Väina jõest üles poole Üleväina-Liivimaa. Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid: usuvabadus, riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne. Vana-Liivimaa oli langenud. Eesti ala 4 riigi võimu all: Ida-E. Vene, Põhja-E. Rootsi, Saare- Lääne Taani, Lõuna-E. Poola-Leedu. Kõik olid huvitatud oma maade laiendamisest. Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Põhilise sõjalise jõu moodustasid mõisamehed. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim ja Taanile jäi ainult Saaremaa. 1570 hakkas Venemaa taas agaralt tegutsema ja otsima toetajaid koheliku aadli hulgast, pakkudes hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Ivan Julm loovutas vallutatud linnustest Magnusele Põltsamaa, millest sai kukukuningriigi(vormiliselt iseseisev, tegelikult teisest riigist sõltuv riik) keskus. Magnus alustas koos Vene vägedega Tallinna I piiramist(1570- 1571; 7 kuud, edutu)
1565 aprillis mängitakse Pärnu linn Poola valdusse, natuke hiljem ka Pärnu loss. Poolakad tegid sellest tugipunkti Rootsi-vastaseks võitluseks. Rootslased proovisid Pärnut tagasi saada mitu korda, aga katsed ebaõnnestumised. Samuti Karksi, mis käib käest kätte, kuni 1573 läheb ta Vene võimu alla. Vastastiku käiakse rüüstamas. Rootslased poolakate võimu alla olevatel aladel, Saaremaal ja ka mujal. Poolaga kokkupuutepunktiks 1565.aastal võtavad Poola teenistuses mõisamehed ette käigu Tallinna alla, Tallinna ei jõuta. 1567 poolakad ja rootslased kohtuvad Ruunavere veski juures lahingus. Rootslastele ebasoodne, maha tuli lumi, mis takistas Rootsi jalaväel liikumist, poolakad olid ratsal. 2000 Rootsi sõdurit tapetakse. Vene-Rootsi suhted halvenevad 60.aastatel. Probleem, mis oli Ivan IV uue monarhi suhtes ja naise suhtes, lööb lõkkele ning on peamiseks sõja puhkemise põhjuseks. Ivan IV kirjavahetus Johan III-ga: kumbki monarh ei hoidnud kokku värvi,
Tunni aja pärast jõudis ta Kuimetsa laagri ette. Mõisameeste laager oli laialdane telkide ja hoonete kogu, osalt mõisa õue, osalt ümberkaudse välja peal. Terve laagri ja mõisa ümber käis palkidest ja mullast tehtud vall kähe väravaga ja mõne suurtükiauguga., Gabriel pääses kerge vaevaga väravast sisse, sest vahid olid joobnud ja ei pärinud tundmatu talupoja käest muud kui natukese õlleraha, mida Gabriel neile ajjdis. Laagris valitses pidulik kära ja müra, sest nälginud mõisamehed olid mõne päeva eest «Liivimaa kuninga»-Magnuse asupaiga -- Põltsamaa alevi kallale kip-punud, kuna «kuningat» ennast seal ei olnud, ja pärast rikka alevi paljaksriisumist rohke saagiga tagasi tulnud. See oli mõisameeste igapäevane käekäik. Ümberkaudne maa oli nii paljaks teh- 245 lud, et nälg mehi nädalate kaupa hulkuma pani. Siis mindi «sõja» nimel kaugemale riisuma ja tapma. Oli sõjakäik õnneks läinud, siis sai saak kähku kõrist ja kõhust läbi lastud.
paranemine, sõlmisid vaherahu ja hiljem läksid isegi koostööle venelaste vastu 1569. a sõlmisid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik uniooni, millega moodustati aadlivabariik e Rzeczpospolita, mis pidas Liivimaad oma valduseks 1570. a rahu järel jäi Taanile vaid Saaremaa nn Liivmaa kuningriik (15691577) Moskva vasallkuningriik pealinnaga Põltsamaal, valitseja hertsog Magnus Magnuse kaaskonda kuulusid ka mõisamehed 1570/1571. a oli esimene Tallinna piiramine Magnuse poolt, ebaõnnestus linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Kuressaare (sai Magnuselt linnaõigused 1563. a) koos Saaremaaga Taanile, ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all 1571. a lõpul ründasid mitu mõisameeste ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut, katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse
annaabi.ee 
