Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Liigina oleme me kõik homosapiens. Nt. Euraasia on areaal, kus elab pruun karu. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Popul. on liigi struktuurüksus. Popul. on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel funktsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad popul. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist on popul. teistest sama liigi populatsioonist sedavõrd eraldunud, et nad võivad pika aja pärast ka geneetiliselt lahkneda. Hobune ja eesel annavad muula. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
eristatakse: - Suure ökoloogilise amplituudiga liike, mis taluvad keskkonnategurite suuri muutusi - Väikese ökoamplituudiga liike, mis taluvad väikesi hälbeid optimaalalast Organismi võimet kohaneda keskkonnatingimustega kutsutakse bioloogiliseks adaptsiooniks. Populatsioon ehk asurkond on mingil maa-alal elavate vastastikus suhetes olevate vabalt ristuvate sama liigi isendite kogum. Funktsionaalsest aspektist on populatsioon isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega, erinevate põlvkondade kaudu, säilitada oma arvukust. Populatsiooni moodustavad teatud piirkonnas ühteaegu elavad sama liigi isendid. See on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest samasugustest kogumitest sel määral eraldunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda. Populatsiooni iseloomustavad näitajad: - Tihedus väljendab isendite arvu teatud maa-alal. - Sündimus - Suremus - Ränne
Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektiks moondustab populatsiooni amavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. heterotrof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid. H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid.
KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused
Koondparameetrilistel süsteemidel väljendub ülekandefunktsioon tavaliselt polünoomide suhtena. Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. 3.3 Ülekandefunktsiooni realiseeritavus- Ülekandefunktsioon on realiseeritav kui nullide arv ei ületa pooluste arvu: n > m. Tingimus peab olema täidetud iga ploki kohta. 3.4 Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Muutuvais (muutunud) tingimusis toimuv dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad
Parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli kirjeldamisel tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Süsteemi iseloomustavaid suurusi tavatsetakse siiski nimetada muutujaiks (ajast sõltuvaiks), sest enamik süsteeme on pidevalt või enamasti muutuvais seisundeis. Võib ka öelda, et suhteliselt aeglaselt muutuvad muutujad on parameetrid. 1.4. Sisend- oleku- ja väljundmuutujad Sisendmuutujad Ui(t) kajastavad välist toimet süsteemile ja orienteeritud süsteemid on sõltumatud süsteemist. Olekumuutujad x,(t) on muutujad, mis kogumina arvestavad igal ajahetkel kõiki süsteemisiseseid akumulatsioone. Süsteemi olekumuutujate kogum on selline minimaalne olekumuutujate hulk, mis täielikult määrab süsteemi akumulatsioonimäära, seega oleku
Parameetrid on süsteemi individuaalsuse kandjad. Elementide ning süsteemi parameetrite vahelised seosed on igal süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli kirjeldamisel tuleb iga muutuja jaoks valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Süsteemi iseloomustavaid suurusi tavatsetakse siiski nimetada muutujaiks (ajast sõltuvaiks), sest enamik süsteeme on pidevalt või enamasti muutuvais seisundeis. Võib ka öelda, et suhteliselt aeglaselt muutuvad muutujad on parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad- sisendmuutujad ui(t), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; olekumuutujad xj(t), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulat- sioone; väljundmuutujad yl(t), mis esitavad süsteemi reaktsiooni sisen-ditele ja on süsteemis otseselt kättesaadavad (mõõdetavad).
näha. Üksikasjalik siiramine on iseloomulik suurte ettevõtete ja asutuste alumisile juhtimistasandeile ja täitmistasandeile, kus inimesed täidavad kitsalt piiritletult, kuid omavahel seotud ja sõltuvaid ülesandeid. Üksikasjaliku siiramise peamine puudus on piiritletud tegevusega ametikohtade tekkimine, mis põhjustab tegemisel jäikust ja paindumatust. Iseseisvaks tegutsemiseks ja algatusvõime ülesnäitamiseks, mis on olulised muutuvais oludes, jääb vähe võimalusi. Kammitsetud tegutsemine pidurdab tööalast arenemist ja alandab inimeste töörahulolu. 18. Riviorganisatsioon- eristatakse rivi- ja staabiorganisatsiooni. Nüüdisorganisatsioonis moodustavad rivi vahetult põhitegevusega tegelevad ametikohad. Eelkõige on rivijuhid tootmis-ja teenindusallüksuste juhid. 19. Staabiorganisatsioon personalijuht, finantsjuht ja turundusjuht kuuluvad staabijuhtide hulka.
24. Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. 25. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on populatsioon ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist
Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees. Bakteril on ribosoomide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks mRNA molekul võib saada transleeritud mitmete ribosoomide poolt samaaegselt, mille tulemusena tekib polüribosoom ehk polüsoom. Nii on võimalik, et üht geeni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA molekulidesse. See on seotud vajadusega ellu jääda kiiresti muutuvais tingimustes, näiteks joogiveest suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattudes. Olenevalt bakterite liigist võivad mikroobiraku tsütoplasmas leiduda mitmesugused spetsiaalsed struktuurid, näit. fotosünteesivatel bakteritel esinevad CO 2 fikseerimiseks lamellid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substraadid nagu aminohapped, suhkrud, vitamiinid. Tsütoplasma membraan
produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. 21. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhulik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist
tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhulik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp),
Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43. Looduslik tsonaalsus ehk vööndilisus, nähtuste või asjade paiknemine tsooniti, vöönditena, vöötmetena või vöödena. 44. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on populatsioon ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist, fenotüübilist, vanuselist ja sesoonset
Üksikasjalik siiramine on iseloomulik suurte ettevõtete ja asutuste alumisile juhtimistasandeile ja täitmistasandeile, kus inimesed täidavad kitsalt piiritletult, kuid omavahel seotud ja sõltuvaid ülesandeid. Üksikasjaliku siiramise peamine puudus on piiritletud tegevusega ametikohtade tekkimine, mis põhjustab tegemisel jäikust ja paindumatust. Iseseisvaks tegutsemiseks ja algatusvõime ülesnäitamiseks, mis on olulised muutuvais oludes, jääb vähe võimalusi. Kammitsetud tegutsemine pidurdab tööalast arenemist ja alandab inimeste töörahulolu. 22. Koordineerimine Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Koordinatsiooni aitavad tagada: · omavahelised kokkulepped · otsene juhendamine · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatsiooninõuded,
liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest.Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnstingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel populatsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad populatsiooni, nad saavad omavahel anda järglasi, kuid on eraldatud sama liigi teistest haugidest, kes elavad teises veekogus. Need kalad on omavahel eraldatud looduslike piiridega. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist on populatsioon teisest sama liigi
Piiranguvöönd kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndi metsad vastavad kaitse-eeskirjast tulenevalt kas hoiuvõi kaitsemetsa kategooriale. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilisevolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse
ribosoo mide suurus ja arv konstantne suurus, mis ei olene bakterite kasvu kiirusest. Üks m RNA m olekul võib saada transleeritud mitmete ribosoo mide poolt sa maaegselt, m ille tule musena tekib polüribosoo m ehk polüsoo m. Nii on või malik , et üht ge eni DNAs transkribeeritakse samaaegselt paljudesse RNA m olekulidesse. Nii on v õi malik , et üht ge eni DNAs transkribeeritakse sa maaegselt paljudesse RNA m olekulidesse. Se e on seotud vajaduse ga ellu jääda kiiresti muutuvais tingi mustes, näiteks joogivett suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattudes. Olenevalt bakterite liigist v õivad mikroobirahu tsütoplasmas leiduda mitm esuguseid spetsiaalsed struktuurid, näiteks fotosünteesivatel bakteritel esinevad C O 2 fikseerimiseks lamellid. Seal asuvad ka mitmed lahustunud ensüümid erinevatele metabolismi tsüklitele ja vajalikud substroobid nagu aminohapped, suhkrud, vitamiinid. Tsütoplasma membraan koosneb 50% lipiididest ja 50% proteiinidest
ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. · Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse
Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Tsönoos (biotsönoos)- Elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum; mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Populatsioon- asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis-evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp), fenotüübilist (fenotüüp), vanuselist (elutabel,
Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. 43. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp),
kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade vältel) säilitada oma arvukust. Sellisel populatsioonil on oma eriline funktsionaalne struktuur ja iseloomulik arvukuse dünaamika. Ühes veekogus elavad haugid moodustavad populatsiooni, nad saavad omavahel anda järglasi, kuid on eraldatud sama liigi teistest haugidest, kes elavad teises veekogus. Need kalad on omavahel eraldatud looduslike piiridega. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist on populatsioon teisest sama liigi
fenotüübiline polümorfism. 2. mingi geeni erinevate alleelide püsiv kooseksisteerimine populatsioonis e. geneetiline polümorfism. Poolestusaeg ajavahemik, mille vältel lagunevad pooled radioaktiivse aine osakesed. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist (genotüüp),
asemel tulemuse tulipunkti asetamine. Eesmärke ei rakendata eesmärgipõhisel juhtimisel mitte kontrollimiseks, vaid ajendite loomiseks. Tugevaks küljeks on eelkõige pidev rõhutamine, mida peaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks tegema. Eesmärkide alusel juhtimise nõrk külg on see, et raske on kindlaks määrata täpseid ja selgeid eesmärke ning nende saavutamise teid (viise, moodusi) kiiresti muutuvais tingimusis. Teine puudus eesmärkide kindlaksmääramisel on suur ajakulu, mis jätab nii juhtidele kui ka alluvatele vähem aega tegelikuks töötegemiseks. 14 Joonis 12. Eesmärkide alusel juhtimise mudel (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi) Ettevõtte eesmärgid jagunevad kaheks: finantseesmärgid ja sisulised eesmärgid. (loeng) 2.5. Kavad ja plaanid Kava või plaani koostamine on kavandamise viimane toiming.
organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust. Geneetilis- evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda. Territoriaalsest aspektist on p. ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Eristatakse geneetilist
annaabi.ee 
