Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2 tekkimine ...
Näiteks, mitu protsenti moodustab arv 2 arvust 40. Selleks moodustatakse arvude suhe, mis teisendatakse protsentideks: 2 1 = = 0,05 osa on 5% 40 20 Arvutamise etapid on: 1. arvude suhte moodustamine 2. taandamine (kui võimalik) 3. jagamine 4. saadud kümnendmurru protsentkujule viimine Siinkohal tuleb veelkord rõhutada seda, et muutuse korral leitakse protsent algsest väärtusest. Näide 1 Kirjutuslaud maksab 1500 krooni, selle hinda alandatakse 300 krooni. Mitu protsenti allahindlus oli? 300 kr 1 = = 0,2 osa on 20% 1500 kr 5 Näide 2 Tagametsa külas elas 60 inimest. Siis kolis sinna elama kaks 5-liikmelist peret. Mitme protsendi võrra kasvas külaelanike arv? Kahes 5-liikmelises peres on kokku 10 inimest
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ] 1 3 Kc = = = K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl3 ]1 [ NH 4 SCN ] 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni - tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) ...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentra...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö ülesandeks oli kasutada Le Chantelier’ printsiipi, milleks on reaktsiooni tasakaalu nikumise uurimine lähtainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt; Kemikaalid: FeCl3 ja NH4 SCN küllastatud lahused, tahke NH4 Cl.
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärgid Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Sissejuhatus Tasakaalukonstant aA + bB → cC + dD c d [C ] ∙ [ D ] K c= a b [ A] ∙[B] [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq)→ FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq)
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Keeduklaas, katseklaaside komplekt. Töö käik Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja märgistatud katseklaasi. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust, kolmandasse katseklaasi 2 tilka NH4SCN lahust ning neljandasse katseklaasi tahket NH4Cl. Katse tulemused FeCl3 + 3NH4SCN ↔ Fe(SCN)3 + 3NH4Cl punane Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus on nii lähteaineid kui saadusi. Keemiline tasakaal - fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq)
Kas suudad läbi teha muutuse? P. C. + Kristin Cast "Märgitud" Kirjastus Pegasus 2010 Raamat "Märgitud" toob lugejani 16- aastase tüdruku haruldase teekonna, mis on täis üllatusi, avastusi ning külmavärinaid tekitavaid rituaale. P. C. Cast on paljude auhinnatud noorteromaanide autor. Tema tütar Kristin Cast on kirjutanud artikleid ja luuletusi, mille eest on samuti võitnud auhindu. Mõlemad elavad Oklahomas. "Öö Koja" sari on nende esimene koostöö.
Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Laboratoorne töö nr. 1 Töö läbiviija: Õppejõud: Eksperimentaalne töö nr.1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq)
Katalüsaatorite mõju on selektiivne: katalüsaator kiirendab ainult kindlat reaktsiooni ja sellise katalüsaatori leidmine eeldab sageli mahukaid eksperimente. Heterogeensete reaktsioonide korral, kus reageerivad ained on erinevates agregaatolekutes, mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, vedelikke võib aga pihustada. Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Katseklaaside komplekt. Kasutatud uurimismeetod Igasse katseklaasi lisada võrdne kogus algset lahust ning lahuste kontsentratsiooni kontrollimiseks tigutada igasse katseklaasi erinev aine, et jälgida millises suunas nihkub
20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli
Eksperimentaalne töö nr. 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq)
kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel d. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 2/2 Küsimus 2 (2 points) Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T b. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
Eksperimentaalne töö 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti.
mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on FeC eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Feedback A. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T B. eutektoidmuutuse (A>E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C C
mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel Score: 5/5 3. Tegemist on (Pb+Sb) eutektse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist? Student Response Feedback A. eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga B. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga C. Eutektmuutuse (L>E(Pb+Sb) ja tegemist on kolmefaasilise struktuuriga D
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Binaarkell näitab Palju on kell kümnendsüsteemis? Vali üks: a. 06:57:43 b. 06:59:43 c. 02:05:04 d. 07:48:13 e. 06:57:43 Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Küsimuse tekst Millises režiimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? Vali üks: a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. Digitaalselt ( KA VALE !) Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Küsimuse tekst Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Vastus 1 Blaise Pascal Sõnastas hüdrostaatika põhiseaduse
Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng. Iga indiviid püüab kapitali rakendada nii, et toodaks kõrgemat väärtust. Arengu eeldus 3 – kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt – riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained: FeCl ja NH SCN küllastatud lahused, tahke NH Cl. 3 4 4 Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile
neil alati "silma peal hoida". Suletud keskkonnas on nad ka paremini kaitstud haiguste eest. 4.Milliste tunnuste alusel võib naine järeldada, et ta on rase? Tundlikud rinnad, mis hakkavad ka suurenema. Kõhukrambid, kurnatus, iiveldus ja oksendamine, pidev urineerimine, ärajäänud menstruatsioon, kerge ärritatavus, pos. rasedustest. 5.Millised muutused toimuvad naisega raseduse ajal? (5) Põhjenda neist kahe muutuse vajalikkust. Raseduse tekkimisega muutub hormoonide tasakaal naise kehas. Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Raseduse ajal suureneb hingamissagedus. Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Kõhunahale võivad raseduse teisel poolel tekkida punakassinised triibud - rasedusjutid. Peale kõhu võivad need paikneda veel puusadel, reitel ja rindadel
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
...........................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid..................................................................................................9 2.3 Muutused ja protsessid...........................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................................15
väljakristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T D
C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist Student Response A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T C. eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on
eri kristallograafiatasanditelt erinevalt. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? : 1. ledeburiit 2. perliit 3. austeniit 4. ferriit 5. tsementiit 27 Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? : 1. austeniit 2. tsementiit 3. ledeburiit 4. perliit 5. ferriit 28 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? : 1. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 2. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 3. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 4. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib
kristalliseerumistemperatuuridel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel D. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid? Student Response Value Correct Answer A. eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T B
Kajastab neid hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta 13) Nõudluskõver Demand curve On nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõveral on negatiivne tõus, mis näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid (ceteris paribus) 14) Asndusefekt Substitution effect - On osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (Näiteks, kui kauba hind langeb, siis muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, st kaubaga mille hind langeb asendatakse teisi kaupu) 15) Sissetulekuefekt Income effect tarbija ostujõud suureneb, kui hüve hind langeb.
peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse rütmi, sest aktiivsemal liigutamisel vajab organism rohkem hapnikku ja toitaineid, mistõttu süda kiiremini töötama peab. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune istub 5 minutit. Mõõdame katsealuse pulsi uuesti. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune kõnnib 2 minutit aktiivselt. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune jookseb 1 minuti jooksul treppidest üles-alla. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse tulemused I katsealune (tüdruk, mittesportlane, -suitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus
esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. Kasvavad väga aeglaselt. Harilikult kasvavad mehed 145-168cm ja naised 132-155cm. 6.KOKKUVÕTTEKS. Viimase kümne aasta jooksul on suhtumine Downi sündroomiga inimestesse oluliselt muutunud. Mis on selle muutumise esile kutsunud? On neid, kes väidavad, et selle muutuse põhjuseks on muutunud valitsuse poliitika; on neid, kes panevad selle normaliseerimisteooria algatajate arvele. Muutus vanemate suhtumises on omakorda suurendanud Downi sündroomiga inimeste toimetulekuoskusi. Tänapäeval on sündroomiga inimesed tervemad, võimekamad ning 7 ühiskonnaga integreeritumad kui kunagi varem. Selle tulemusel tunnevad ka teised ühiskonnaliikmed paremini nende potentsiaali ja isikupära.
Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega ootama 37 päeva, järgmise vaheajani on 39 päaeva, kuid kevadvaheajani on juba 49 päeva ning suveootust veel 50 päeva
4. perliit 5. ledeburiit Question 27 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? Vali üks või enam: 1. ferriit 2. austeniit 3. tsementiit 4. perliit 5. ledeburiit Question 28 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? Vali üks: 1. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 2. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 3. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris
MUUDATUSTE JUHTIMINE Muutus on pidevalt toimuv loomulik protsess (Ajmal et al., 2012). Muutus on vajalik, vältimatu ja raske (Oake et al., 2017). Enamik organisatsioone on püsima jäämiseks sunnitud läbi viima muutusi, et kiiresti kohaneda uute tehnoloogiate ja konkurentsiga. Muutuste läbiviimine algab hetkeseisu täieliku hindamisega ja efektiivseks protsessi kulgemise eelduseks on põhjalik planeerimine (Ajmal et al., 2012). Eduka muutuse läbiviimise oluline element on juhtimine. Kindel arusaam muutusest ja selle juhtumisprotsessist on professionaalse ellujäämise eeltingimus (Oake et al., 2017). Edukas organisatsioonis viiakse muutuseid läbi kolmel erineval tasandil: indiviidi, grupi ja organisatsiooni tasandil. Iga tasandi juures on juhtimise roll erinev (Ajmal et al., 2012). Muutumine on väljakutse neile, kes on sellesse kaasatud. Mõeldes muutustele, mõtlevad
C. kahe erineva faasi p üheaegsel rekristall D. kahe erineva faasi m erinevatel rekristall Score: 1,5/1,5 2. Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse taga tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised Student Response A. eutektmuutuse (L-> faasideks on A ja T B. eutektoidmuutuse ( ning faasideks on F
a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem 5. Millises reziimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. digitaalselt 6. Kes võttis kasutusele sõna automaatika a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes 7. Milline nimetatuist kuulub mehhatroonika valdkonda a. arvuti b. transistor c. piesokristall 8.Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks 9. Kas jalgrattal püsimiseks ja selle liikumissuuna muutmiseks on vaja a. positiivset tagasisidet b. negatiivset tagasisidet c. nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet 10. Milline neist probleemidest on kõige suuremaks takistuseks metallilõikepinkide automatiseerimisel? a. instrumentide kulumine b
.......................................................................5 3. Suhte väljendamine............................................................................................................. 6 3.1 Suhte väljendamine protsentides:..................................................................................6 3.2 Suhte väljendamine arvuna: ......................................................................................... 6 4. Muutuse väljendamine % ehk kasv ja kahanemine %........................................................ 7 4.1 Muutuse väljendamine % ehk kasv ja kahanemine % protsentides: ............................7 4.2 Muutuse väljendamine % ehk kasv ja kahanemine % arvuna: .................................... 8 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded..................................................................................9 5.1 Lahused ja kontsentraadid:..............................
10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses: Leian takistuse mõõtmise vea Leian temperatuuri mõõteviga T2 Termomeetri viga(graafikult leitud) T1 = ±0,50 Leian temperatuuri mõõtemääramatuse: 2. Mõõtmine automaatse seadmega 2.1 Komponentide mõõtmine Võrdlen mõõtetulemused tabelis: Element Nominaalväärt Lubatud Mõõdetud väärtused us tolerants Liik Tüüp
· endainduktsiooni esinemine on määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. · Juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalist suurust-juhi induktiivsust. Juhi induktiivsus: tähis:L näitab, kui suur endainduktsioooni elektromootorjõud Ee tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. · Indiktiivsust vaadeldakse vaid positiivse suurusena · voolu muutumise kiirus-voolu muutuse ja selleks kulunud aja suhe valmina · Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib sellesjuhis, kui vool temas muutub ajaühikulise kiirusega. · Juhi induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikulise voolu muutus e. Näitab induktsiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes
2007 16069,4 13233,15 121,4 2008 16304,21 12747,4 126,6 2009 13839,56 10929,89 126,6 2010 14305,26 11177,29 128,0 2011 15973 12030,75 132,7 b) Reaalse ja nominaalse koguprodukti eristamine on oluline, kuna reaalse SKP abil saab elimineerida hindade muutuse mõju kogutoodangule ning seeläbi hinnata millised muutused on toimunud. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP reaalsega saadakse SKP deflaator , mida peetakse kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. c) SKP ei mõõda rahva heaolu, sest ei arvestata selliseid tegureid: 1. kõik toodetud kaubad ei lähe müügiks- kodumajapidamistes osutatavad teenused 2. Ei arvestata inimese taastumiseks tehtavaid kulutusi (nt reisid) 3
3) Hädavajalik või luksusese 4) Ajaperioodi pikkus 3.2. PAKKUMISE HINNAELASTSUS Pakkumise hinnaelastsus mõõdab, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent = pakutava koguse suhteline muutus : hüvise hinna suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ED > 1 elastne ED =1 ühikuelastne hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava koguse protsentuaalse muutuse. ED = täielikult elastne tootja ei paku ühtki tooteühikut, kui hind on madalam pe-st, hinna pe korral pakub agamis tahes kogust. ED =0 täielikult mitteelastne pakutav kogus vastuseks hinna muutumisele ei muutu. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: 1) Ajaperiood reageerimiseks mida pikem on aeg, seda paremad on tootjate võimalused uue hinnaga kohanemiseks. 2) Toote keerukus 3) Kulustruktuur(tööjõu-, kulu- või materjalimahukus)
L, m 1 1,6 1,4 1,2 1,8 2 1,4 1,2 1,6 1,8 Sisukord Tiitelleht 1 Sisukord 2 1. Varrastarindi skeem 3 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F 3 3. Tugevustingimused 4 4. Suurima lubatava koormuse arvutamine 5 5. Tugevuskontroll 6 6. Trossi ristlõike nimipindala ja trossi pikkuse muutuse leidmine 6 7. Vastus 6 2 1. Varrastarindi skeem Joonis 1: Varrastarindi skeem 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F Projekteerin jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Varraste sisejõud on reaktsiooniks joule F, kuna muid jõude peale F ei arvestata. Puitvarda sisejõud Np, trossi sisejõud Nt F(x) = 0
Vali üks: a. impulsi amplituudi b. impulsi laiust c. impulsi sagedust Küsimus 3 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas esimene tööstusrobot ehitati Vali üks: a. Princetoni Ülikoolis b. Firmas Unimation Inc c. Massatchusettsi Tehnoloogiainstituudis d. Korporatsioonis IBM Küsimus 4 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? Vali üks: a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? Vali üks: a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine Küsimus 6 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst
Takistuse sõltuvus temperatuurist WT=RT/R0 WT=0,9192/1,0000 = 0,9192 Kuna tulemus 0,9192<1,0000 järelikult on tegelik temperatuur madalam kui 20 oC. 2-0,9192=1,0808 (jääb 1,0792 ja 1,0831 vahele) Temperatuur T= 20 - ((1,0808-1,0792)/(1,0831-1,0792)) = 19,6 oC Täpsusklassiga määratud termomeetri instrumentaalne viga 'T1= ± 0,4 oC Takistuse mõõteviga 'RT=(0,15 + 0,05 (Rk/RT 1))*(RT/100) = (0,15 + 0,05 (200/1,0792 1))*(1,0792/100) = ±0,1011 Takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos (T/R)=1/((1,0831-1,0792)*100) = 2,6 (oC/) Takistusest tingitud temperatuuri mõõteviga 'T2=(T/R)* 'RT = 2,6*0,1011 = ± 0,3 oC Summaarne temperatuuri viga 'T=' ' = = ± 0,5 oC Ruumi temperatuur T=19,6 ± 0,5 oC 2.1 Komponentide mõõtmine Element Lubatud Nominaalväärtus tolerants Mõõdetud väärtused
oli vedel. Äädikas olnud munal oli koor täielikult kadunud ja munarebu oli vaid mebraani sees ning munarebu tundus olevat tahke. 9 Pilt 4. Autori pildid 3.4 Katse analüüs Katse tulemusi analüüsides jõudis autor järeldusele, et erinevad happed reageerivad kaltsiumkarbonaadiga erinevalt. Maloonhape (õunahape) ja fosforhape reageerides kaltsiumkarbonaadiga põhjustasid kaltsiumkarbonaadi värvi muutuse. Etaanhape ehk äädikhape põhjustas kaltsiumkarbonaadi tekstuuri muutuse. 10 Kokkuvõte Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui siis millised on erinevused erinevate happesisaldusega vedelikel toorele munale. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses on käsitletud erinevate happeliste vedelike olemust, teises kaltsiumkarbonaadi reageerimist happega ning kolmandas peatükis on esitatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
