Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599. aastal abiellus Monteverdi õukonnalauljanna Claudia Cattaneo'ga, kes suri septembris 1607. Paaril sündis kaks poega ja üks tütar, kes suri veidi aega pärast sündi.
Põnev inimene Eesti keele õpik ,Lk 70 h.4 Me kohtame oma eluteel palju erinevaid inimesi. Mõned on huvitavad ,mõned võibolla mitte nii väga huvitavad. Järgnevalt kirjeldan teile oma eesti keele õpiku põhjal välja toodud nn ,,põnevat inimest,,. Pildi järgi arvates võiks arvata , et tegemist oleks näiteks muusikuga. Mingil määral võib ta eelistada rohkem raskema muusikastiili harrastamist. Kui usaldada ainult ette antud pilti siis võib ka öelda , et tegemist võib olla rõõmsameelse ja sõbraliku poissmehega. Tegevusaladeks nii nagu ma juba enne pakkusin viks tal olla raskema muusikastiili tegemine. Samuti ka mingitel igasugustel moeshow-del osalemine. Iseloom võib olla ette antud pildil oleva isiku põhjal näiteks sõbralik, hooliv ja taktitundeline.
duur . Pöördudes tänapäeva tagasi võime öelda,et Mozarti looming on siiski alles ning tema parimatest lugudest on kokku pandud plaate,mida igaüks endale muretseda saab. Mozarti looming tänapäevasel kujul poelettidel. Mozarti looming oli väga unikaalne,ei sarnanenud ühelegi teisele omaaja muusikuga. Rahvas ei hinnanud tema radikaalset muusikat tollal eriti,kuna nad ei mõistnud Mozarti ebatavalist muusikat. Mozarti käsikiri Kasutatud allikad · Pildid pärinevad : http://images.google.com/images? imgtype=face&as_st=y&hl=en&sa=3&q=Wolfgang +Amadeus+Mozart+t&btnG=Search+images Tekst pärineb: http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart#Looming http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.its.caltech.edu/~tan/Mozartreq/mozartp age.html
Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta.
! Talvisel hooajal on Austria, eriti maa lääneosa, suusaturistide paradiis. Alpides asuvad suusakuurordid on ülemaailmse kuulsusega. Austria kõige kuulsamad suusakuurortid on Mayrhofen, Serfaus, St. Anton, Sölden ja Ischgl. Suvisel ajal on Alpides aga väga populaarne mägironimine ja mäestikujalgratastega sõitmine. ! Austria suuruselt neljas linn Salzburg on Mozarti sünnipaik ja palju sealseid vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. ! Innsbruck on linn Austria lääneosas, Tirooli liidumaa pealinn. Seal toimusid 1964. ja 1976. aastal taliolümpiamängud. Pildil näete Swarovski kirstalli muuseumi. Arhitektuuri pakkuv Grazi vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev
Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister. Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on Katrin Lehismets-Vasar, kes on olnud aastatel 1998- 2000 Praha Riigiooperi solist. Neil on ka tütar Mariann. Väike kokkuvõte elust: Peale TMA lõpetamist ühines ta Eesti kammerorkestriga. Oma debüüdi tegi ta Rahvusooper Estonias 1999 aastal. Kuid see ei ole ainuke kord, kui ta oma kodumaal on esinenud. Ta on ka esinenud Vanemuises, kus ta esitas Orffi ,,Carmina Burana" baritonipartiid
Alkohol aurustub madalama temperatuuri juures kui vesi ja oma primitiivse destileerijaga oli ta esimene, kes puhta alkoholi eraldas. Sellega tegi ta edusamme nii mitmeski valdkonnas meditsiinis, kosmeetika- ja parfüümitootmises. Juba 13. sajandil kasutasid moslemid mehhaanilisi abivahendeid. 1206. aastal valminud raamat kirjeldab al-Jazari 50 erinevat mehaanilist seadet, mille hulgas oli inimesesarnane robot, mis serveerib teed. Teine aparaat kujutas endast nelja mehhaanilise muusikuga aparaati, mida kasutati meelelahutuseks. See oli programmeeritud mängima üle 50 erineva meloodia. Euroopasse on ka jõudnud Lähis-Ida päritoluga pille rahab ja lauto. Moslemid hakkasid 7. sajandil kasutama veskite jõuallikana tuult. See oli vajalik, nagu tänapäevalgi, vilja jahvatamiseks ja vee pumpamiseks, mida omakorda kasutati põldude niisutamiseks. Usutakse, et veski tõid Euroopasse ristisõdijad.
Üheks huvitavamaks näiteks antud juhul on kuulus räppar Eminem. Tema eelviimast albumit "Relapse" (Tagasilangus) tabas tõesti paras langus (müüginumbrite osas). Artist olevat tunnistanud, et polnud albmi valmimise ajal hingega asja juures. Seevastu Eminemi viimane album, "Recovery" (Taastumine), on olnud kogu maailmas äärmiselt edukas. On tunda, et antud albumi lood lähevad nende kirjutajale korda. Kuulajatele seevastu paistab meeldivat võimalus end muusikuga samastada. Sellest annab tunnistust ka hiljuti ilmunud uudis, et Marshall Mathers on nüüdsest kolmas inimene maailmas, kelle videosid on populaarses portaalis Youtube vaadatud üle miljardi korra (varem on miljardi vaatamiseni jõudnud popstaarid Justin Bieber ja Lady Gaga). Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda selgemaks mulle saab, et millegi tõeliselt hästi tegemiseks ei piisa üksnes kellegi heast mõttest või ülaltpoolt tulnud korraldusest. Oma
ELULOORAAMAT Minu loetud elulooraamat kannab pealkirja ,,Minu Kennedy", autoriks Stig Rästa. Raamatu väljaandmise aeg on 2015 ja kirjastaja Rasta Meedia OÜ. Antud raamat räägib Stig Rästa elust nagu seda ka autori järgi järeldada saab. Tegemist on tuntud Eesti muusikuga, kes tegeleb nii laulude kirjutamisega, kitarri mängimisega, laulumisega kui ka muusika produtseerimisega. Suurimaks saavutuseks on minu arvates koos Elina Borniga esitatud lauluga ,,Goodbye to Yesterday" 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemine, kus saavutati seitsmes koht. Fakte, mida ma läbi selle raamatu lugemise Stig Rästa kohta teada sain, on palju. Teiste
hümni autor. Teises osas toimus muusikatest, mille raames õpilased pidid ära arvama, mis looga on tegemist ja/või kes on esitaja, autor või missugusest filmist muusikapala tuntuks on saanud. Neljapäeval kutsusime kooli õpilastega suhtlema Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlase Smilersi solisti, Hendrik Sal-Salleri, kes on läbi aastate populaarne ning noorte seas väga austatud olnud. Toimus saalis intervjuu vormis muusikuga meeleolukas jutuajamine. Nädala viimasel päeval leidis aset gümnaasiumi õpilaste omaloomingukonkurss Klassihääl 2015. Konkurssi raames sai iga klass end tutvustada muusikakeeles, esinedes humoorika, sisuka, meloodilise, omanäolise ning huvitava etteastega. Uuel nädalal toimus Muusikanädala kokkuvõte, autasustamine, sponsorite ning abistajate tänamine ning taasesitusele tulid omaloomingukonkurssi žürii poolt ära märgitud etteasted.
kõrgemini makstud näitleja, summaga 75 miljonit dollarit. Johnny Deppi eraelu on olnud üsna värvikas. Nagu enne mainitud oli Depp abielus Lori Anne Allisoniga aastatel 1983-1985. Hiljem seostati teda näitlejate Jennifer Grey ja Sherilyn Fenniga. 1990. aastal kihlus Depp oma kaasnäitleja Winona Ryderiga filmist Edward Käärkäsi. Aastal 1998 pärast oma nelja-aastase suhte lõppu Kate Mossiga, alustas Depp suhet Vanessa Paradis, prantsuse näitleja ja muusikuga, kellega ta tutvus Üheksanda Värava filmimise ajal Pariisis. Sellest suhtest on Deppil tütar Lily-Rose Melody Depp, kes on sündinud 1999. aastal ja poeg John ,,Jack" Christopher Depp III, kes on sündinud aastal 2002. Deppi ja Paradis suhe lõppes pärast 14 aastat kooselu 2012 aasta suvel. Depp astus uude suhtesse juba 2012 aastal Amber Heard'iga, kellega kohtus Rummipäevikute võtetel. Paar kihlus 2013. aasta jõululaupäeval.
hakati ka neid kopeerima. Peagi ostis üks kirjastaja tema kontsertidest, mille ta paiskas ka kohe müüki nimega L'estro armonico (harmooniline inspiratsioon), mille läbimüük oli aga niivõrd edukas, et Vivaldi jätkas nende loomist. Ta rändas oma elust palju ringi, mille jooksul töötas ta erinevates kuulsates teatrites, kohtus mõningate targimate ja loomingulisemate inimestega ning promos oma plaate. Vivaldi elas mõne aja koos muusikuga Anna Giraudiga, kellega kahtlustati, et tal oli ka afäär, kuid Vivaldi eitas seda ning ei suudetud kunagi selgeks teha mis tegelikult oli. Neid kahtlustati vanade ooperite materjalide kasutamises ning muutmises, mis ärritas rohkesti teisi muusikuid nagu nt Benedetto Marcello. Tema vastu ei suudetud siiski ühtegi kindlat tõendit koguda. Vivaldi, nagu ka paljud teised tolle aja heliloojad lõpetasid vaesuses. Tema töid ei
aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu tolleaegseist muusikaõpetajaist olid tähtsamad Carl Ferdinand Biedermann ning Friedrich Brenner. Aastail 1829-1835 tegutses Tartus ka siinne esimene püsivam kammeransambel- keelpillikvartett.
Elvis tahtis elavale publikule laulda ja ka Tom oli nõus, et muutused oleksid teretulnud, sest filmid ei toonud enam nii metsikult sisse. Nii otsustatigi, et teevad 1968. aasta jõuludeks telesõu, kus Elvis laulab mõned jõululaulud. Siiski läks väheke teisiti ja Elvis ei laulnud mitte mõned jõululaulud, vaid sellest sai viimasepeal rock-sõu! Elvis esines vaid väikesele valitud publikule, kes ümber väikese neljanurkse lava istusid. Toimusid kaks sõud, kus Elvis koos mõne sõbra-muusikuga laval toolidel istusid, ja kaks sõud, kus Elvis üksinda püstijalu oma tuntumaid hitte uues kuues esitas, ja lisaks teised kokku monteeritud filmilõigud. Telesõu lõppes klipiga, kus Elvis seisis valges kostüümis mustas ruumis, mille taustal punastest tulukestest "ELVIS" maalitud, ning laulis laulu "If I Can Dream", mis oli koostatud just selle telesõu tarvis ja kuigi pole Elvise enda kirjutatud, olevat kirjutatud see spetsiaalselt Elvise maailmavaadete põhjal
sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
9. Slawomira Borovska-Peterson vanalinna vaateplatvormil kui postkaardil. Ekslemise lugu öises vanalinnas, Vana Toomas saatis talle kohtumise noormehega, kes sai tema abikaasaks. 10. Alari Allik Linnahallis. Hiina märkides graffiti - harmoonia ja igavik. Linnahall kui püsituse tempel. 11. Sven Grünberg pargipingil. Tähtis ei ole ilmakaar, tähtis on tarkus. Pole oluline mis ilmakaarest tarkus tuleb. 12. Peeter Laurits vannis. Juhuslikul kontserdil New Yorkis kohtus ta vana muusikuga, kes järgmisel päeval suri Bratislavas saadud külmetumise tõttu. Bratislavas kohtus ta karvase vanamehega, kellel see Ameerika muusik oli külas käinud kuulamas kontserti, mida esitati basseinis. See oli kui Kurt Vonneguti poolt kirjeldatud karass. Karass on selle liikmete endi teadmata spontaanselt ja ettearvamatult moodustunud rühm inimesi, kes teeb mingeid eesmärgistamatuid tegevusi. 13. Jaan Toomik Kopli Liinidel
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
enam nii metsikult sisse. Nii "kolonel" otsustaski, et teevad 1968. aasta jõuludeks telešõu, kus Elvis laulab mõned jõululaulud. Siiski läks väheke teisiti ja Elvis ei laulnud mitte mõned jõululaulud, vaid sellest sai viimasepeal rock-šõu! Elvis oli riietatud Belewi disainitud musta nahkkostüümi ja esines väikesele valitud publikule, kes ümber väikese neljanurkse lava istusid. Toimusid kaks šõud, kus Elvis koos mõne sõbra-muusikuga laval toolidel istusid, ja kaks šõud, kus Elvis üksinda püstijalu oma tuntumaid hitte uues kuues esitas, ja lisaks teised kokku monteeritud filmilõigud. Telešõu lõppes klipiga, kus Elvis seisis valges kostüümis mustas ruumis, mille taustal punastest tulukestest "ELVIS" maalitud, ning laulis laulu "If I Can Dream", mis oli koostatud just selle telešõu tarvis ja kuigi pole Elvise enda kirjutatud, olevat kirjutatud see spetsiaalselt Elvise maailmavaadete põhjal.
aastatel Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilasõhtutel Bürgermusse saalis ning Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilaskontsertidel. Esimesed iseseisvad sooloõhtud toimusid Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilasena 1931. aastal Riias ja Tartus. Kava sisaldas Beethoveni, Chopini, Brahmsi ja Vitolsi klaverimuusikat ning Liszti seadeid Bachi orelimuusikast. Tolleaegne kriitika oli pianisti suhtes soosiv. Leiti, et tegemist on juba väljakujunenud muusikuga, kes valdab suurepäraselt tehnikat ning suhtub tõsiselt esitatavatesse teostesse. Negatiivseks peeti lüürika vähesust mängus. Karl Leichteri hinnangul oli Luki mäng võrdne välissolistidega, mis tõstis ta siinsete pianistide hulgas esikohale. 1930. aastate lõpus esines Lukk juba segakontsertidel, mängis mitmesugustes ansamblites ja saatis teisi interpreete, samuti astus ta üles solistina sümfooniakontsertidel.
metsikult sisse. Nii "kolonel" otsustaski, et teevad 1968. aasta jõuludeks telesõu, kus Elvis laulab mõned jõululaulud. Siiski läks väheke teisiti ja Elvis ei laulnud mitte mõned jõululaulud, vaid sellest sai viimasepeal rock-sõu! Elvis oli riietatud Belewi disainitud musta nahkkostüümi ja esines väikesele valitud publikule, kes ümber väikese neljanurkse lava istusid. Toimusid kaks sõud, kus Elvis koos mõne sõbra-muusikuga laval toolidel istusid, ja kaks sõud, kus Elvis üksinda püstijalu oma tuntumaid hitte uues kuues esitas, ja lisaks teised kokku monteeritud filmilõigud. Telesõu lõppes klipiga, kus Elvis seisis valges kostüümis mustas ruumis, mille taustal punastest tulukestest "ELVIS" maalitud, ning laulis laulu "If I Can Dream", mis oli koostatud just selle telesõu tarvis ja kuigi pole Elvise enda kirjutatud, olevat kirjutatud see spetsiaalselt Elvise maailmavaadete põhjal.
1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. Aastail 1815-1833 elas Tallinnas 18. sajandi lõpu Euroopa üks väljapaistvamaid lauljaid ja lauluõpetajaid Gertrud Mara, kes töötas koos Hageniga ja aitas korraldada paljusid suuremaid muusikaüritusi. Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu
1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele. Tallinna muusikaelus oli Hageni tegevus väga oluline: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium "Wir haben sie wieder", mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku "Öppetus, kuida laulomehhed..." - see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. [4] Tartu muusikaelu mõjutas ülikool ja selle koor, mis kandis sageli ette klassikute teoseid. Tartu kontserdielu oli eriti rikas tänu sellele, et see oli tavaline peatuspaik muusikute reisidel Riiast 4 Peterburgi
edukaimaks filmimuusika loojaks. (Stevenson 2014) Zimmer kasvas üles ja sai enamuse oma haridusest Inglismaal. Zimmeril ei ole ametlikku muusikalist haridust; ta ütleb, et tema muusikaline haridus piirdub kahe nädala klaveritundidega. Sellele vaatamata hakkasid teda varakult huvitama elektroonilised süntesaatorid. Ta leidis tööd kirjutades meloodiaid ja tehes elektroonilist taustamuusikat telesaadetele ja reklaamidele. 1977. aastal ühines ta kahe briti muusikuga Trevor Horni ja Geoff Downesiga, et moodustada rokkansambel nimega The Buggles. Nad lõid ülemaailmse hiti ,,Video Killed the Radio Star". (Ibid.) Zimmeri tekkis huvi filmimuusika vastu tänu itaallasest heliloojale Ennio Morriconele ja Elmer Bernsteini poolt kirjutatud muusikale filmist ,,Maagiline seitse" (1960). Zimmeri sõnul on tema hilisemate tööde tugevad mõjutajad olnud John Barry ,,James Bondi" filmide teema loojana, Bernard Herrmanni töö filmiga ,,Psühho" (1960) ja Jerry
selgeks, et Londonist ei õnnestu sobivat inimest leida. Siis levis läbi teiste muusikute kuuldus ühest Birminghami lauljast, kellestki muinasjutulisele printsile sarnanevast Robert Planti nimelisest pikast blondiinist. Saabus 1968. aasta suvi. Sellel ajal saabuski Plantile Londonist Peter Grantilt telegramm. Telegrammis oli öeldud, et ta helistaks Grantile. Kutse oli vajalik, sest Robert ei saanud vaesuse tõttu telefoni lubada. Pärast telefonikõnet sõitis Peter Grant koos kahe muusikuga laupäeval Birminghami, kus Robert Plant laulis õhtul ühes tehnikumis. Plant hämmastas Jimmy Page'i ja teisi oma musikaalse metsikusega, ennekuulmatu bluusilise primitiivsusega. Nüüd oli puudu ainult trummar. Lahenduse leidis Robert Plant, kes otsustas kutsuda bändi oma sõbra John Bonhami. Omal ajal mängisid Plant ja Bonham ansamblis Band of Joy kuni selle lagunemiseni 1968. aastal. Kohtumise hetkeks ei olnud nad teineteist juba kolm kuud näinud
Kui tantsu idee nõuab sellist muusikat ja väljendub selle abil, siis võib loodud töö aga õnnestuda. MUUSIKA LÕIKAMINE. Kui näiteks koreograaf peab vajalikuks muusikat lõigata, siis muusikutele ja mõnikord ka vaatajatele võib selline tükeldamine väga ebamugavalt ja põhjendamatult mõjuda ja sellega ka tantsust eemale tõugata. Muusikat on võimalik ka "peale ja maha " keerata (fade in - fade out), samuti on seda võimalik mixida teise muusika või tekstiga. Soovitav on muusikuga enne nõu pidada! MUUSIKATA TANTSIDES tuleb välja liikujate tekitatud heli ja saab nähtavaks tajutavaks tantsijate liikumisrütm. Tantsija poolt tekitatud helid muudavad tantsija REAALSEKS muusika helide taustal liikuv tantsija on vaataja jaoks ebamaine, efemeerne kuju. MUUSIKA JA HELI VÕIVAD ÜLETADA KINEETILISE LÕHE vaataja ja esitaja vahel. See lõhe tekib, kui ESITAJA KINEETILINE KOGEMUS LAVAL JA VAATAJA VISUAALNE KOGEMUS ON ERINEVAD (ei moodusta tervikut, on
arranžeerijana, teda võis tollal sageli kuulda esinemas pianistina K. Strobeli orkestriga ringhäälingus, kuid tantsupalades oli klaverisoolosid harva ja need olid lühikesed. Rohkem sai ta oma võimeid näidata saadetes, kui esines klaveriduos koos K. Paalsega (vt foto 59), trio või kvartetiga. V. Ojakäär, kes noore džässihuvilisena on neid saateid ise kuulnud, kinnitab, et tegemist oli tehniliselt laitmatu, improvisatsioonivõimelise muusikuga (Ojakäär 2000: 380). Sama kinnitab ka H. Ambel oma kirjas P. Veebeli triole (teised Uno Elts ja Elmar Kruus): “Eilne combo /.../ koosnes kolmest isikust, (kes) on kõik meil kindlalt paremikku kuuluvad, milles ei saa olla mingit kahtlust.” (Ambeli kiri vt lisa 6). Võrreldes eesti džässi tolleaegseid tipp-pianiste omavahel, hindab Ojakäär siiski L. Tautsi ja O. Avarmaad “svingilikumateks” (Ojakäär 2000: 380). 100 Pärast K
annaabi.ee 
