Neljapäeval 03.13.2013 toimus Narva Eesti Gümnaasiumi kooli aulas kontsert nimega ,,Pille Lille Muusikute Fond". Ürituse sissepääs oli tasuta ja lubatud kõigile. Ansambli koosseis oli järgnev: Pille Lill(sopran), Ralf Taal(klaverist) ja Virgo Veldi(saksofon). Pille Lill on eesti laulja, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kahel erialal: muusikapedagoog/koorijuht ja ooperilaulja. Ralf Taal on eesti pianist ja muusikapedagoog. Lõpetas 1992.aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ja 1998.aastal Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia. Virgo Veldi on (altsaksofon) - lõpetanud magistratuuri EMtA-s ja Sibeliuse Akadeemias Helsingis. Pille Lille Muusikute Fond loodi 7.veebruaril 2003.aastal. See aasta tähistasid nad oma kümnendat tegevusaastat. Fondi eesmärk on toetada andekaid Eesti muusikuid nende
heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F.Chopin(181049tuberkuloos)poola helilooja,pianist,pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale
9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit.
cappella koorimuusika. Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalauludele. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Kreegi mälestussammas Kreegile on püstitatud sammas Haapsalus tema kunagise maja ees. Mälestussamba autor on Aime Kuulbusch. Kokkuvõtte 3. detsember 1889– 26. märts 1962 Üks viljakamaid heliloojaid, dirigent, muusikapedagoog Uuris ja kogus rahvaviise Kasutatud allikad http:// opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/kree k/elu.htm http://www.emic.ee/cyrillus-kreek-est http:// www.puhkaeestis.ee/et/cyrillus-kreegi-males tussammas?site_preference=normal http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kultuurilugu/cyr illus__ kreek.html
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna.
1827 suri ootamatult Liszti isa. Peale seda, kui ta külastas Niccolo Paganini kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840, reisis ta palju Euroopas, andes kontserte. Suurema osa sissetulekust annetas ta heategevusele. 1842 esines ta Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 elas Ferenc Saksamaal, kus ta oli muusikakriitik, helilooja, muusikapedagoog, romantilise suuna eestvõitleja ning dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. 1861 kolis Ferenc Roomasse, kloostri. Ka oma loomingus pühendus ta palju vaimulikule temaatikale. 1875 asutas ta Muusikaakadeemia, Pestis, mis kannab veel tänapäevalgi Liszt'i nime. Elu viimased aastad elas ta oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka suri 1886. HELILOOMING 13 sümfoonilist poeemi. 19 ungari rapsoodiat. 2 kontserti klaverile ja
Wolfgang Amadeus Mozart W.A.Mozart sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Ta elas 35 aastaseks. Tema isa oli muusikapedagoog ja kapellmeister Leopold Mozart ning ema oli Anna Maria Pertilini. 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California
Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda
Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Benjamin Britten Olivier Messiaen (1908-1992) Õppis Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. ·Pärast lõpetamist asus ta peaorganisti kohale Pariisi Püha Kolmainu ·Kirikus, kuhu jäi 50 aastaks. See määras ka helilooja loomingu sügavalt religioosse sisu. Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja · Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog Panteism · Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10-osaline ,,Turangalila-sümfoonia",
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja (imelaps). Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa (mänedzer) korraldas esinemisi Euroopa täht. keskustes ning toimetas trükki esimesed teosed. 4-aastaselt hakkas klaverit mängima, 5 eluaastast andis ta 1. kontserti. Lapsepõlv möödus reisides. Mozart oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Isa nõusid lastelt rohket töötamist, reisidel põdesid tihti ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773
.............................................................3 Tähtsamad teosed ................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Elulugu Carl Orff sündis 10. juulil 1895. aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff
Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia
STEN SAAREKIVI 12 HUM Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1882-1963) (1889- 1962) Mart Saar(1882-1963) Cyrillus Kreek(1889-1962) Oli eesti helilooja, dirigent ja Oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside muusikapedagoog.Lisaks veel organist ja koguja , , dirigent ja muusikapedagoog. rahvaviiside koguja. Mart Saare mälestuseks Sünninimega Karl Ustav Kree on Tartus püstitatud monument. . Loomingut mõjutas uue sajandi Õppis Peterburi konservatooriumis, kus suunad(impressionism-klaveriprelüüdid ja suurenes tema huvi Eesti rahvamuusika vastu ekspressionism- soololaul ,,Must lind"). Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid,
.............................................................3 Tähtsamad teosed ................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................5 Elulugu Carl Orff sündis 10. juulil 1895. aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja.
majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1977 Rahvaste Sõpruse orden Muusikaliselt on üsna lähedane Kõrver Valgrega, sest viimaste sõjaeelsetel aastatel inspireeris
• 4 ooperit, 3 balletti https://www.youtube.com/watch?v=dp2DtrvcmIM CESARE PUGNI • 1802-1870 • Itaalia helilooja • Kirjutas oopereid, sümfooniaid ning muusikat muudele orkestrivormidele. • Tuntuim ballett “Esmeralda” https://www.youtube.com/watch?v=z2D7ZfNskC8 ALEXANDR GLAZUNOV • 1865-1936 • Vene hilisromantismi helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. • 1905–1928 Peterburi konservatooriumi rektor • 1828. aastast alates resideerus ta Euroopa eri paigus, samuti ka Ameerikas. • Suri 1936. aastal Pariisis • 9 sümfooniat ( viimane jäi lõpetamata), 3 balletti, instrumentaalkontserdid, kammermuusika ja saksofonikontsert • Ballett “Raymonda”, “Aastaajad”https ://www.youtube.com/watch?v= KLFX1ZWKemk TÄNAN KUULAMAST!
dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole.
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966
klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku
GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises) · Rhapsody in blue< II tuntuim klaverimkontsert(kõlab kui euroopalik muusika, kui ka blues) · Suutis ühendada EU vanad traditsioonid USA omadega · Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid o Jazzmuusika elemendid ORFF · Sks helilooja ja muusikapedagoog · ,,muusika peab alguse saama sõnast" · 2 ooperit · Triloogia ,,Triumfid" · ,,Carmina Burana" · Kantaat orkestrile, solistidele ja koorile · Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS · Avangardism, modernism, eksperimentaalmuusika, nüüdismuusika · Valik iseloomustusi: uued instrumendid, pillide teistmoodi kasutamine, ootamatud
Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Elulugu Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka
Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks
juhendamisel. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamisel Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Looming Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.
Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga. 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingu tipuks. 70 keelpillikvartetti. Üldiseloomustus: Käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassika stiilist ja jõudis romantismini. Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791): Sündis Salzburgis, Austrias. Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid. Haruldane muusikaline kuulmine ja mälu, geniaalne improviseerija. Isa Leopold oli kuulus Kesk-Euroopa muusik ja muusikapedagoog. Isa lõi Mozartile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused. 1762 algasid aastaid kestnud kurnavad kontsertreisid Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus" ja laulumängu "Bastien ja Bastienne" autor. 1173-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Ooperid: väljendusvahendiks jäi muusika. Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu
eelistama. ELULUGU W. A. Mozart sündis 27. Jaanuar 1756. Salzburgis ning suri 5. Detsember 1791. olles kõigest 35 aastat vana. Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim. Paraku lapseeast vanemaks elasid ainult W. ja tema õde Maria Anna. Nende vanemateks olid Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja Maria Anna Pertlin. Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog sai ta temalt oma muusikalise hariduse. W. muusikaanne avaldus juba varakult. 4-aastaselt hakkas ta juba klaverit mängima, 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Tänu sellele möödus suurem osa tema lapsepõlvest reisides. 14- aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost, 4 oratooriumi (“Aastaajad”). 4 Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja. Mozart on peetud kõigi aegade geniaalseimaks heliloojaks. Ta oli imelaps (вундеркинд), kelle erakordsed musikaalsed võimed avaldusid väga varakult. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse. Mozart hakkas klaveri mängima nelja-aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba tema esimesed loomingukatsetused, siis andis ta ka oma esimese kontserdi. Oma lühikese eluea jooksul lõi ta üle 600 teose. Looming – 41 sümfooniat, 27 klaverikontserti, 19 ooperit, (neist väljapaistvaimad lõi helilooja kümnel viimasel eluaastal Viinis - “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt”) ja hulk kammermuusikat (keelpillikvartetid,
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide
Haydn õppis toomkoolis laulmist, klaviirimängu ja viiulit väga headelt meistritelt. Ta hakkas keisrinna õukonnas musitseerima, kui toomkiriku üks andekamaid poisse. Peale tema häälemurret lahkus ta toomkoolist. Vanemad soovisid, et ta võtaks osa vaimulikuõpingutest. Seda ta ei tahtnud ja pidi elama ilma vanemate toetuseta väikeses pööningutoas. Mozart(1756-1791) sündis väga erilisse keskkonda. Ta oli lapsgeenius muusika alal ja tema isa oli oma ajastu tunnustatud helilooja ja muusikapedagoog. Mozarti isa Leopold lõi oma pojale parimad mõeldavad tngimused ja õpetas talle väga vara kõik kompositsioonitehnika põhialused. Leopold oli n.ö. Mozarti mänedzer. Mozart veetis suure osa oma lapsepõlvest mööda Euroopat reisides andes kontserte. Isa ambitsioonide abil esitas Mozart mõned oma teostest ka kuningale endale. Peale seda läks ta Londonisse, kus ta kohtus Johann Christian Bachiga, kes mõjutas väga tema varajast loomingut. Reisimine kurnas teda ja ta uskus, et
Ma valisin muusika referaadi teemaks Tein Rannapi, sestma olen teda näinud ka superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz.
Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma ei pidanud pettuma, sest tunne, mille ma sain balletist “Pähklipureja” oli magus ja jõulune. Muusikal oli värvikas tundeküllane harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, väljendusrikas meloodia. Esinesid
Geenius ja tema looming Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile
väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose. Vaatamata sellele, et Don Josel on kodus haige ema ja noor neiu, kes teda armastab, suudab Carmen teda end jumaldama panna
Orel, klavessiin, Pommer, dulcain, krummhorn. Lanto, vioolad 17 saj viiuli klavikord,spinett tsink võidukäik Nimeta ansamblimuusika vorme. a) tants (brank, pavaan, galliard) b) laul (vokaalmuusika, canzon, ricercar) c) instrumentaal /pillimäng (sonaat e sonare) KLASSITSISM Mozart- sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Ta sai isalt muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa tema mänedzer ja korraldas tema esinemisi Eu tähtsamates keskustes ja toimetas trükki noore Mozarti esimesi teoseid..tööaastad: 1763-1773- pariis, london,viin, itaalia 1773-1781- salzburg 1781-1791-viin.. isiklik elu: abiellus ja tutvus Haydniga. Tegutses viinis muusikaõpetajana. Muusikalised eeskujud: Bach, Händel ... looming: ,,Rekviem" ,19 ooperit, 41 sümfooniat.. kirjutas palju vaimulikku muusikat.
11. Liszt ja Ungari külastused 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungari. Asutad Budapesti Muusikaakadeemia ning tegutses seal õppejõuna. ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. On kirjutanud kokku 19 Ungari rapsoodiat. 12. Liszt ja Weimar Veetis suved Weimeris. 1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus Liszt on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist või isik, kes rajab oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile. 14. Liszt ja klooster Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris
Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski. · Igor Srtavinski - vene helilooja, dirigent ja pianist. Balletid "Petruska", "Kevadpühitsus" Ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus" Sümfooniad · Arthur Honegger - Sveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. "Pacific 231" Sümfooniad · Carl Orff - Saksa helilooja ja muusikapedagoog. "Carmina burana" · Sergei Prokofjev - Vene helilooja. Sümfoonia nr.1 "Klassikaline " 5 4. Uusromantism On kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivsetmaailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms
Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit ning eesti rahvamuusikat. Alguses pidi ta kõigest pooleks aastaks siia tulema, kuid elab tänase päevani siin. Erialalt on ta muusikapedagoog, nimelt õpetab ta Tallinna Muusikamajas noortele viiulit mängima. Tema suureks huviks on rannarootsi kultuur ning ta on ka välja andnud plaadi, millel on rannarootsi koraalid. Kontserdi ülesehitus oli väga huvitav. Esialgu Sofia tutvustas ennast, kust ta tuleb ning millega tegeleb. Seejärel esitas ta ühe tema arust väga ilusa laulu tutvustuseks, mis oli tõesti ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas
Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog * Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja * Helilooja kirjutas ligi 200 koorilaulu. Tuntumad on ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Meeste laul". Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis koos M. Härmaga Petrburis. Täiendas oma teadmisi Berliinis. Töötas Tallinnas Niguliste kirikus organistina ja koorijuhina. Oli ka laulupidude dirigent. Kirjutas umbes 60 laulu kooridele. Tuntumad on ,,Priiuse hommikul", ,,Talvine õhtu", ,,Kevade tunne".
Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Mozart ( tema täisnimi on Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart, ristinimi on Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) sündis 22. jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist. Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 17631766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde
1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Eugen Kapp suri 29. otoobril 1996. aastal Tallinnas. Alates 1978. aastast, mil Eugen Kapp tähistas oma 70. sünnipäeva, Artur Kapp aga oleks saanud 100 ning Villem Kapp 65, toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival. Eduard Oja (17.01.1905 Vana-Põltsamaa vald - 16.04.1950 Tartu) Helilooja, koorijuht, muusikapedagoog, kriitik. Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Ühel ajal Eduard Tubinaga õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Sel ajal harjutas Oja Tubina eeskujul hoolega viiulit ja hakkas süvendatult tegelema muusikateoreetiliste ainetega. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. Eduard Tubin (18.06
Elu Oli saksa helilooja, pianist ja kirjandustegelane. Sündis väikses saksa linnakeses Zwickau. Tema isa oli kunstihuviline ja toetas Roberti muusikahuvi, ema oli aga selle vastu. Esimesed muusikalised katsetused 7aastaselt. 12 aastaselt organiseeris koolis kaasõpilastest orkestri. 16aastaselt tema isa suri, kunstihuvile polnud enam kodust toetust. Ema survel läks ta 1828 Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima. Fredrich Wieck muusikapedagoog. Clarast(9aastane) saab Scumanni naine. Võtab klaveritunde Wieckilt. 1829 läheb Heidelbergi muusikaõpinguid jätkama. Satub Niccolo Paganini kontserdile Frankfurdis 1830. Schumann saab lõpliku tõuke loobuda õigusteadusest ja hakata muusikuks. Ehitas seadeldise, millega oma sõrmi venitada, kuid sai sellest käepõletiku ja ei saanud enam pianistiks. Andis koos sõpradega välja muusikaajalehte(10 aastat), oli peatoimetaja.
Aastal 1838 leidis Liszt ajalehest teate üleujutuste kohta Ungaris. See läks talle korda ja ta sõitis Viini ning andis ligi kümme kontserti. Sealt saadud tulu saatis ta Ungarisse talupoegade abistamiseks. Aastatel 18611886 pööras Liszt suurt tähelepanu oma kodumaale Ungarile. Toetas Ungari helilooja teoseid. 12. Liszt ja Weimar Aastatel 18481861 elas Liszt Saksamaal, peamisel Weimaris. Seal oli ta dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Liszt andis kõik, et teatri kunstilist taset Weimaris tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate
KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha instrument, me laulame pealaest kuni jalataldadeni. Seda tervikukogemust võimaldab meile meie hääl, instrument, mis on
http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli puhul kantaati kolmes linnas rekordilise koosseisuga. Esitasid TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ja Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhtimisel. Eestis poldud seda varem nii suure koosseisuga tehtud. Autor on Carl Orff. Sündis 10. Juulil, 1895 Münchenis. Suri 28. Märtsil, 1982. Oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Sündis sõjaväelase peres ja sai hariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast seda töötas Müncheni teatris kontsertmeistrina. 1925. aastast kuni surmani õpetas lapsi Güntheri nimelises muusika ja tantsukoolis. Lisaks kirjutanud muinasjuttooperid ,,Kuu" (1939) ja ,,Tark naine" (1943), muusika tragöödiale ,,Antigone" (1949) ja Shakespearei komöödiale ,,Suveöö unenägu" (1964) ja muusikalise etenduse ,,Aegade lõpu komöödia" (1972). Ta on olnud abielus 4 korda ja on üks laps.
annaabi.ee 
