Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa"
ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Robert Schumann Sünniaeg 08.06.1810 Sünnilinn Zwickau, Saksamaa Elukoht Inselstraße 18, Leipzig, 04103 Telefon +341 5893 6543 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 7 last HARIDUSKÄIK 1817-1828 Zwickau Gümnaasium 1828–1830 Leipzigi ja Heidelbergi Ülikool- õigusteadus TÖÖKOGEMUS 1834-1844 Ajalehe Uus Muusikaleht toimetaja 1844 Nelja kuune klaveri kontsert tuur, Venemaal KEELTEOSKUS Saksa keel Emakeel TÄIENDAV INFO Tugevad küljed musikaalsus, kirjanikuanne Nõrgad küljed põletikulised sõrmed, psüühikahäire, Huvialad muusika, kirjandus, Hobusejuhiload B-kategooria (alates 1832), isikliku hobuse kasutamisvõimalus
Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele
klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Elulugu 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe,
Alustas 5 aastaselt Õppis orelimängu iseseisvalt 1901.a. suri isa Vabastati õppemaksust 1904, 1907, 1910 süstemaatiline rahvaviiside kogumine Tartusse õpetajaks Esines organistina, klaverisolisti või -saatjana 1909-1911 Peterburg-Tartu Chopin, Grieg, Debussy, Skrjabin Tartu Õpetajate Seminaris 1919.a. Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis 1921.a. Tartus tulekahju Hävisid paljud teosed Pühendus edaspidi komponeerimisele Kriitikutel vastakad arvamused 1927.a. hinnangud muutuvad 1928-1929 "Muusikaleht" Kolib Hüpassaarde. Suured mured ja raskused "Helikunsti" stipendium 1930.a. kriitika ühtselt tunnustav Kõrge hinnang Lätilt, Soomelt, Rootsilt 1943.a. Tallinna Konservatooriumi õpetajaks Ester Mägi, Jaan Rääts, Harri Otsa Järjest vähem aega komponeerimiseks 1956.a. Halveneb tervis, halvatus Veel üle 100 teose Suri Tallinnas 28.10.1963 Maeti 3.11.1963 Suure-Jaani kalmistule Mart Saar Õpingud 1888.a. Kaansoo külakooli Suure-Jaani kihelkonnakooli
isa juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. · Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. · Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. · Robert Schumann oli
a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Ise varjus ta pseudonüümide taha. Kirjanikuna ja kriitikuna oli Schumannil tähtis osa avaliku arvamuse kujundamisel. 1834.a. avati Leipzigis konservatoorium,kus õppejõudude hulka kuulusid ka Robert ja Clara Schumannid. R.Schumann töötas ka mõnda aega Düsseldorfi linna muusikajuhina. Saatis abikaasat kontsert reisidel. 1844.a. kolm kontserti Tartus. 1854. aastal püüdis Schumann teha
Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Aav töötas 19321939 Autorikaitse Ühingus, 19321936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ja 19301939 toimetajana ajakirjas Muusikaleht. Ta oli 1938. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928 (lavastas Hanno Kompus). Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi "Elu" (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.
juures eratundides. Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift ür Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854
Laulev meloodia, tempo ja dünaamika kontrastid.Ta on kirjutanud 9 sümfooniat. Ta tõstis soololaulu uuele tasemele.Soololaule lauldi juba kontsedi laval, klaverisaade sai samuti uue funktsiooni. Esmakordselt räägiti terminist soololaulu tsükkel. Schubert pani laulud kogumikku või tsüklisse. ROBERT SCHUMANN(1810-1856)- Saksa helilooja. Puhtakujuline romantik. Siis kui ta enam mängida ei saanud oma haiguse tõttu, asutas ta ajakirja ,,Uus muusikaleht". Võttis seal väga teravalt sõna muusika kohta. Ta haris läbi lehe lugejaid. Töötasid koos oma naisega konservatooriumis õppejõududena. Võrreldes Schubertiga oli Schumanni muusika elujaatavam, rõõmsam. Tema loomingu suurema osa moodustavad klaveri teosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostest eelistas ta väikevorme ehk minitatuure. Need olid romantismi ajal tunnustatud. Ta koondas klaveripalad klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid".
1924.1939. aastateni juhatas erinevaid koore ja orkestreid: Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, meeskoori ,,Eesti Laulumehed" (oli ka selle asutaja) ja Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Koolid ja töökohad 19321939 töötas Autorikaitse Ühingus. 19321936 töötas Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastuses toimetajana. 19301939 töötas ajakirjas ,,Muusikaleht" toimetajana. 19301939 kuulus ta ka Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aav oli XI üldlaulupeol (1938. aastal) meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. 1943. aastal asutas Aava õde (Frida Rukki) Tallinna Konservatooriumis Eevald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves. ,,Vikerlased" ,,Vikerlased" on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik ooper. Esietendus 8
traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi koor), töötas edasi muusikaõpetajana (191729 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis), juhtis erinevate seltside tööd, juhtis Tartu Rahvaraamatukogu, kuulus ajakirja "Muusikaleht" toimetusse, oli ajakirja "Eesti Muusika Kuukiri" peatoimetaja (1923) ja Tartu Helikunstnike Seltsi (1926) asutajaid. 1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil
1901- 1908. Ta lõpetas hõberahaga. 1911. aastani kestsid töö kõrvalt kompositsiooniõpingud Nikolai Rimski- Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures. Õppevaheaegadel käis ta kahel korral rahvaviise kogumas. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Aastatel 1928- 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastad 1932- 1943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel. Aastatel 1943- 1956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. 6 aastat enne surma tabas teda osaline halvatus. Mart Saare isatalus Hüpassaares on ka tema majamuuseum Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti
LISA 1 Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia (12.04.2016 kell 21.05) LISA 2 1. Pistoda laul 2. Viimne reliikvia 3. Nuhk-munkade laul 4. Põgene, vaba laps 5 5. Mässajate laul 6. Prostituudi laul KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikaleht (12.04.2016 kell 21.55) 2. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/naitlejad (12.04.2016 kell 21.56) 3. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499 (12.04.2016 kell 21.57) 4. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/huvitavat-lugemist (12.04.2016 kell 21.58) 5. https://en.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia (12.04.2016 kell 21.05) 6
Kapi isa Joosep Kapp.1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga.1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Mart Saar töötas kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele
Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. 20-aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele
Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastatel 19321943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus komponeerimisele. Suri 28. oktoober 1963. Maetud Suure-Jaani kalmistule. 1945. aastal pälvis Mart Saar ENSV teenelise kunstniku ja 1952. aastal ENSV rahvakunstniku aunimetuse. 1972. aastal avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum ning 1982. a. mälestussammas Tallinnas.
Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934- 1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937- 1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril.
esitati endiselt harva. Suhteliselt suuremat huvi Saare loomingu vastu näitas neil aastail üles noorem põlvkond kuulajaid. Vaatamata kasvavale populaarsusele tekitas Saare koorilooming kriitikuis endiselt vastakaid arvamusi. 1927. aastaks olid aga hinnangud Saare loomingule teinud otsustava pöörde. Ühes sama kontserti hinnanud anonüümses ajalehearvustuses nimetati Saare klaveripalasid "omapäraseiks" ja "ülihuvitavaiks". Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Peagi asus Saar aastaringselt elama Hüpassaarde. Sinna ostis ta trükipressi ning hakkas ise oma teoseid kirjastama. Samal ajal seisis Saar silmitsi mitmete muredega. Taluhooned, eriti laut, olid lagunenud, rahapuudus oli aga suur. Olukorda parandas tunduvalt regulaarne Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali tööstipendium. Saare teosed olid samal ajal edukad ka erinevatel soolo- ja koorilaulude konkurssidel. Ka ajakirjanduses levinud muusikakriitika oli alates 1930
Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915
1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Aastatel 19281929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastad 19321943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel ja 1972. aastal (9 aastat peale tema surma) avati seal Mart Saare majamuuseum. Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteksEster Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti
Aastatel 18281830 õppis ta Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust.20aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku. Nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti ja ta hakkas tegelema heliloominguga.Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut.Oma fantaasiamaailmas lõi Schumann kujutluse, milles kõik suured kunstnikud ühinevad nn. Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati.. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt
Järvi on need plaadistanud on saavutanud ülemailmse kuulsuse. Muusika Eesti Vabariigis 1918 1919 asutati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1983 nimetati Tallinna oma konservatooriumiks. Tallinna kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor oli Mihkel Lüdig 1921 rajati koorilaulu ja pillimängu edasiarendamiseks Eesti Lauljate Liit. Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine
Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia". Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4
julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas"). Eesti Vabariik 90 :) 1934 loodi muusikamuuseum. 1923; 1928; 1933; 1938 8. 9. 10. 11. laulupeod. Arendati rahvuslikku ooperit ja balletti: 1928 Eevald Aav "Vikerlased" 19** Eduard Tubin "Kratt". Alustati muusikaväljaannete publitseerimisega: "Muusikaleht", mida anti välja 16aastat. Nii tekkis huvi rahvamuusika vastu. MART SAAR, CYRILLIUS KREEK, EDUARD TUBIN. Mart Saar (1882- 1963) Sündis Hüpassaares Pärnu lähedal(13km). Isa oli metsavaht ja ta oli looduse keskel. Teda on inspireerinud loodus. See kõik on muusikasse toodud. Muusikaga tutvus ta juba enne kooli. Isa oli külapillimees. Isa tundis noote ja oreliehitust. Ta käis algul Suurejõe koolis, kust edasi läks Suure-Jaani kooli. Peterburi konservatoorium
a. võistlusele oma ühevaatuselise balleti "Kratt". Tartus alustas Tubin oma mitmekülgset muusikapublitsistlikku tegevust, kirjutades artikleid ajalehte Eesti muusikast ja muusikaelu päevaprobleemidest, mida jätkas hiljem paguluses. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Vene vägede poolt 1940.a. juunis likvideeriti kõik senised võimustruktuurid, samuti seltsid ja organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Lauljate Liit, Eesti Helikunsti Selts, Eesti Kultuurkapital, suleti "Muusikaleht" ning korraldati ümber muusikaõppeasutuste töö nõukogude eeskujude järgi. Järgmise aasta algul hakati tegema ettevalmistusi Eesti NSV kunstidekaadi korraldamiseks Moskvas, mille jaoks Tubin töötas ümber balleti "Kratt" ja temalt telliti ka ooper "Pühajärv" ning sümfoonia (nr.3). Pärast sõja puhkemist ja nõukogude vägede põgenemist jätkas Tubin Tartus oma muusikalist tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning
traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi koor), töötas edasi muusikaõpetajana (191729 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis), juhtis erinevate seltside tööd, juhtis Tartu Rahvaraamatukogu, kuulus ajakirja "Muusikaleht" toimetusse, oli ajakirja "Eesti Muusika Kuukiri" peatoimetaja (1923) ja Tartu Helikunstnike Seltsi (1926) asutajaid. 1939. aastal nimetati Härma Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel
Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed:
-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning 1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187
jõudmisel.31 Samamoodi on Vara kauaaegne organist Erika Ilja siin orelit mängimas käinud juba mitukümmend aastat ja teinud seda suure pühendumusega ning valmistanud sellega inimestele palju ilusaid elamusi. 32 Eesti taasiseseisvumise järel on koguduse töö muutunud aktiivsemaks, lisandunud on ka nooremaid kirikuinimesi, kes on koguduse juures aktiivsemalt 29 Olevik nr 9, 28.02.1895; Postimees nr 46, 25.02.1895, ja Postimees nr 63, 17.03.1895 30 Muusikaleht 5/6, 1932, 158 - 159 31 Vaata lisa 6 32 http://www.eestikirik.ee/node/2913 13 tegutsema hakanud. Koos käib oma laulukoor ja vahelduva eduga on isegi tegutsenud pühapäevakool. Vara kogudusel on olemas sõpruskogudus Soomest Korso kirikukoguduse näol. Sõpruskoguduse leping sõlmiti õp. Jaana Peetersoo eestvedamisel 25.-28. jaanuaril aastal 2001 Korsos.33 Vastastikku on mõned korrad külaskäikegi tehtud.
aug.1915 Elise Paalmanniga. Ilmselt oli see peale sunnitud Elise Paalmanni kui Liine vanema õe, aga ka vanemate poolt majanduslikel kaalutlustel. Õrnahingelisele Mart Saarele oli see raske löök. 1920-ndate aastate alguses elas Mart Saar majas, mis asub Tartus Väike-Karja ja Müürivahe tänava nurgal, kus ta abikaasa pidas kübaraäri. Nende peres kasvas kaks last - tütar Heli ja poeg Ülo. 19271928 töötas ta taas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 19281929 toimetas muusikaajakirja ,,Muusikaleht". Arvestades majanduslikult ebakindlat olukorda, otsustas helilooja abikaasa 1928.a. siirduda Ameerikasse õnne otsima. Esialgu leidis ta teenistust meditsiiniõena. Elise Saar kutsus ka Mart Saart Ameerikasse elama, leidis talle organisti koha ning muretses 1929.a. väljasõiduviisa. Mart Saar keeldus minekust, küll aga lahkus isa vastuseisust hoolimata 1930.a. tütar Heli. 1937. aastal külastas Mart Saare Ameerikasse sõitnud tütar Heli Eestit ning käis ka oma isa juures Hüpassaares
The composers of today are lacking the organ of interest in transcendental matters, but in most cases they have not found timely contents for traditional forms of sacred music. 3 1 26 Nov. 1909, in Andreas Church, Tobias conducting. 2 Vardo Rumessen, Rudolf Tobias ja tema oratoorium “Joonase lähetamine” (R. Tobias and his Oratorio “Des Jona Sendung”). Teater. Muusika. Kino. Nr. 10, 1988. 3 Allgemeine Musikzeitung [Berlin], August 19/26 no 34/35 (1910). Translation in Muusikaleht (Music Paper) 10 (1928). Ten years after the death of Rudolf Tobias. Dr. Hermann Kretzschmar, the Rector of Königliche Hochschule für Musik, after becoming acquainted with the oratorio said that from the time of J.S. Bach to the present (1912) there was no other powerful composition in the given genre. Thanks to his oratorio Tobias was accepted as a temporary lecturer on music theory at the Hochschule in 1912.
kakskeelsuse, s.t kirjutatavat põhjalikult tundma õppima (Nettl 1964: 10–11). Samas leidub neis kirjutistes siiski kohati olulist faktilist materjali (nimed, kuupäevad, fotod), mis on usaldusväärne, aidates tuvastada toimunud sündmusi ja neis osalejaid. 253 Ainus leida õnnestunud sellesuunaline artikkel, V.L.-i (arvatavalt Voldemar Leemets) “Mõtteid ajaviite- muusika korraldamisest” (Muusikaleht 1937, 5/6: 131–132), käsitleb siiski vaid ajaviitemuusikat, artiklis ei kirjutata midagi džässist või tantsumuusikast. 111 arvustustes silma vähene asjatundlikkus, kohati lausa tendentslikkus, kui arvustatakse mingit põhimõtet, mitte muusikat või muusikuid. Eriti resoluutne oli oma arvamustes tuntud muusikakriitik Eduard Visnapuu, kes veel 1936. aastal (s.t neli aastat pärast Gutmanni artikli
annaabi.ee 
