Õhtu ilu Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy, Charpentier'i, Pärti ja Guonod'i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil. Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast. Esmalt kõlas saalis F.Schuberti ,,Ave Maria"(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn". Händel oli saksa helilooja, kes veetis
Sammas on instrumendi toetamiseks, selle sees asuvad pedaale ja kettaid ühendav mehanism. Harfi mängitakse istudes, nii et pill toetub mängija õlale. Vasaku käega mängitakse madalamaid, parema käega mängitakse kõrgemaid keeli ning heli järelkõla summutatakse vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17
! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7. Mille abil muudetakse helikõrgusi harfil?! V: Pedaalide abil.! ! 8. Kuidas arenes harf tänapäevaseks orkestripilliks?! V: Algsed harfid olid nagu kütsivibud, siis oli Iiri harf ja peale seda kolmikharf.! ! 9. Kuidas levisid keelpillid Euroopasse?! V: Araablased tõid Hispaaniasse rebeki.! ! 10. Col legno - poognaga mängima.! ! 11. Mitu asendit on harfi pedaalil?! V: 3 asendit.
arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997 ,,Väike luuleraamat-Artur Alliksaar" 1984 ,,Alliksaar armastusest" 2002 Click to edit Master text styles Second level Third level
Partatiiv-käeshoitav orel. Õhku puhutakse viledesse lõõtsa abil Fiidel-lamedapõhjaline ja viiuli eelkäija Rebekk-pirnikujuline kõlakastiga, mängitakse poognaga ja tavaliselt põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües Rataslüüra-heli tekitab vändaga pööratav ratas, mis höörub vastu keeli. Heli kõrgusi muudetakse klahvidega,pilli sees on ka keeled,millel helikõrgust muuta ei saa(burdaan) Torupill-valmistatud nahast, pillil on mitu toru,ühel torul muudetakse
Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega.
Õpetlane Homeros rääkis oma eeposes kuulsatest lauljatest. Kõrgema seltskonna pidulistel oli domineerivaks koorilaul. Pillid King- Hiinas levinud löökpill. 16 erineva suurusega kiviplaati oli riputatud üles, mängiti puust haamritega. Vilepillid- olid valmistatud looma kontides, mammuti sarvedest ja kihvadest. Vina- ehitati kilpkonna kestast või poolikust kõrvitsast. külge pandi puuklotsid. Tekkis Egiptuses. Flöödid- 5-6 väikest auku, armastati otseflööti ja põikiflööti. Harfil oli 5-7 keelt Ainult Kreekas ja Egiptuses: Lüüra-keelpill, Aulos- vilepilli sarnane, 5-6 auku, Kitara- puhkpill.
Tsitaate Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit. Suuri sõnu säilitab õhkki. (Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas taustaks", 1968) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. (Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Kasutatud materjalid § http://media.photobucket.com/image/vintage %20background/scottlafleur/Vintage_Paper_Background3.jpg?o=130 § http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/artur_alliksaar § http://luulemaailm.pbworks.com/ArturAlliksaar § http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar § http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html § "Eesti kirjanike leksikon" Eesti Raamat (2000) 27 lk. § http://www.tsitaat.com/cache/images/artur_alliksaar_400px.jpg
Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse
Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 – 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika žanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel), olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki. Kirikust heideti rändkunstnikud välja, neid ei lubatud matta kalmistule. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse
aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium või saksaaustria tsitter. Keeled asetsevad kandlel kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on "valgete klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist. Dünaamiline skaala Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke
ainsaks sooviks on nukk ellu äratada. Kui Coppéliusele näib, et see on tal viimaks õnnestunud selgub, et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle" autori Adolphe Adam'i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes'i teater. Adam'i eeskujul
Artur Alliksaar (1923-1966) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles
F keeled siniseks, et mängijal oleks parem orenteeruda. Harfi jala sees on 7 medaaliga menfalismi, igale oktavile seitsmest helist vastab üks pedaal, mille abil saab muuta heli kõrgusi pool või terve tooni võrra. Harfi mängitakse istudes pill toetud mängija õlale. Vasaku käega näpitakse madalamaid keeli, paremaga kõrgemaid keeli. Harfi kasutatakse meeldiva ja õrna kõla tõttu nii orkestris kui ka soolopillina. Eesti tuntud harfi mängijad on Tatjana Lepnurm ja Eda Peäske. Harfil on väga pikk ajalugu. Peaaegu kõik vanad kultuurrahvad tundsid harfi laadseid pille. Kauni kõla ja suursuguse välimuse tõttu on harfi nimetatud pillide kuningannaks ehki harfi peetakse naiselikuks pilliks leidub maailmas ka meessoost mängijaid. On teada, et harf on eismene pill mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse.
lõpliku kuju omandas 3.-2. saj. eKr. Tõlgiti 3. saj. eKr kreeka keelde, hiljem sai sellest ristiusu pühakirja Piibli osa (koos Uue Testamendiga). Neid tekste on kasutatud aastasadu, tänapäevani välja, ka eesti heliloojate poolt 21. sajandil. Psalmid e. Taaveti laulud e. Lauluraamat 150 laulu, osa VT-st, muusikaloos enim kasutatud Piibli osa. Mõned olevad loonud kuningas Taavet 1000 eKr, laulnud neid, saates end ise harfil. (Nt. Pärt Como cierva sedienta e. Otsekui hirv e. Psalm 42, Tobias Otsekui hirv e. Psalm 42) Kuningas Taavet 10. saj. eKr, ühendas iisraellased, tekkis Iisraeli riik. Kuningas Saalomon Taaveti poeg, Jumala auks Jeruusalemma templi rajaja. Jeruusalemma e. Saalomoni tempel suurim iisraellaste ehitis, ehitatud kuningas Saalomoni ajal. Templi hävitamine, kui Babüloonia (Paabeli) kuningas Nebukadnetsar vallutas 587 eKr Jeruusalemma (juutide Paabeli vangipõlv)
enamasti naised. Nurkharf oli populaarne Rooma keisririigis, kus seda mängiti protsessioonidel, ohverdamistseremooniatel ja jumalanna Isise kultusetalitlustel, mis roomlased egiptlastelt üle võtsid. Harfi tunti Lääne-Euroopas 7. sajandil. Raamharfi kirjeldatakse 8. sajandi anglosaksi käsikirjas ja 9. sajandi Utrechti psaltris. Raamharfil on kolmnurga kolmas külg, mis kannelharfil on lahti, suletud tugipuu abil nii, et keeled on suletud raami sisse. Tänapäeva harfil on 46 keelt diapasooniga kuus ja pool oktavit. Lüüra Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüpi: puidust kõlakastiga kastlüürad ja kilpkonna kilbikujulise loodusliku või õõnestatud resonaatoriga lüürad. Lüürat mängiti juba Sumeris 3000 eKr. Keeli oli 8 12 ja neid näpiti mõlema käe sõrmedega. Mesopotaamiast levis lüüra Süüriasse ja Iisraeli.
annaabi.ee 
