Essee Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Tänapäeval on muusika kõigi jaoks erineva tähenduse ja tähtsusega: inimestest, kelle jaoks muusika on  elu mõtteks kuni nendeni, kes vabatahtlikult või enesealgatuslikult muusikat ei kuula. Muusika on eneseväljendusvahend, mis aitab lõõgastuda ja oma tundeid väljendada, samuti on see ka suur osa meelelahutusest. Olenemata sellest, mida muusika meile individuaalidena tähendab, on see suur osa   meie   igapäevaeludest.   Muusikat   kuuleb   igal  pool:   ostukeskustes,  kohvikutes,   erinevatel üritustel,  raadiot  kuulates,  telekat  vaadates, isegi  tänaval  kõndides.   Minul aitab muusika enda emotsioone tunnetada ja tundeid väljendada. Laulude kuulamisega ja nende kaasa laulisega suudan ka reaalsusest põgeneda, oma pea mõttetest tühjendada ning lõõgastuda.  Keltide jaoks oli muusika väga oluline. Muusika oli nende ühiskonnas kõrge au sees ning nende muusikud,   bardid,   olid   kõige   austatumad   ühiskonnaliikmed.   Keldid,   nagu   ka   meie   mõnikord, kasutasid muusikat jõu ja energia saamiseks. Nad kuulasid muusikat näiteks enne lahinguid ning see muutis nad raskesti võidetavaks. Erinevalt tänapäevast puudus neil noodikiri ja muusika seisnes peamiselt improvisatsioonil. Laule hakati kirja panema alles keskaja lõpus. Muusikat õpetati ning anti edasi individuaalselt. Hellenitele, nagu ka keltidele oli muusika väga tähtis. Hellenitele oli see kõige olulisem kunstiliik ja üks kahest tähtsaimast õppeainest. Hellenid õppisid muusikat koolis, nagu meiegi. Nende muusika õppeainena sarnaneb rohkem tänapäevaste muusikakoolidega: kõik õpilased õpivad mängima pilli ning lugema noodikirja, kuid nemad õppisid muusika nime all ka tantsu ja luulet. Muusika aitas hellenitel   keskenduda   nagu   paljudel   tänapäeva   inimestelgi.  Olümpiamängudel   võideldi   peale spordivõistluste   ka   pillimängus   ja   loomingus.  Neil   oli   ka   muusikateater,   millele   tänapäeval   on sarnased ooperid, operetid ning muusikalid.  Algul võtsid roomlased hellenite muusika traditsioonid üle, kuid aja jooksul need kadusid ning muusika tähtsus vähenes. Roomlaste muusika oli pigem lärmakas ja meelelahutuslik nagu osa meie muusikast. Noodikiri nagu hellenitelgi oli olemas, kuid seda kasutati harva. Hellenite ja roomlaste noodikiri   põhines   tähtnimetustel,   aga   tänapäeva   noodikiri   põhineb   nootidel.   Roomlastel   saatis muusika   sõjaparaade   ning   gladiaatorite   võitluseid.   See   sarnaneb   hellenitega,   kellel   saatis spordivõistluseid muusika. Nagu keltidel ja hellenitel, koosnes ka roomlastel muusika peamiselt improvisatsioonist. Tänapäeval kasutatakse rohkem noodikirja, kuid improvisatsioon on siiski alles.


Minu arvates oli muusika keltide ja hellenite jaoks tähtsm kui tänapäeval, sest nemad toetusid oma eludes sellele rohkem kui meie. Roomlastele aga veidi vähem tähtsam kui meile, sest muusikat kasutati vähe igapäevaelus. Seda kasutati rohkem erilistel sündmustel.

Document Outline

• Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga