Muusika 1920.-1930-ndatel Uusasjalikkus on muusikas 1920ndatel aastatel tekkinud ekspressionismile vastandunud suund. Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Uusasjalikkus iseloomustab 1920-ndate aastate keeruliselt defineerivat ajastuvaimu. 1920- ndate alguses hakkas prantsusmaal tegutsema heliloominguline rühmitus ,, Les Six". Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau. Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia
a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides. Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20
Pariis seisis maailma kunstielu keskpunktis kõigi kunstnike ootuse ja ihalusena. Adamson-Eric hakkas külastama Prantsusmaa pealinna eraakadeemiaid. Eriti Colarossi ja Ransoni akadeemiat ja Montparnasse´i vabaakadeemiat ning V.Suhhajevi eraakadeemiat. Kõige kuulsam nimi Adamson-Ericu õpetajate hulgas on kaheldamatult Georges Braque, keda tuntakse Picassona. Adamson-Ericu tarbekunstis on märgata Andre Lhote mõjutusi. Ericu maalides ujub esile saksapärane uusasjalikkus oma rõhutatud kontuuride ja väljatöötatud volüümsusega. Kolmekümnendail võiks aga Ericut kui maalijat järelimpressionistide kilda arvata. 1925. aastal astus Adamson-Eric esmakordselt välja kodumaa kunstipubliku ees kui mitte arvestada üht tema tööd ,,Pallase" õpilastööde näitusel jaanuaris 1923. Kaks aastat hiljem toimus tema rahvusvaheline debüüt kolmel Pariisi näitusel. 1927
skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15. Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited Juugend noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: "Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse" 16. Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt
kujutis. Valgustatud plaat pandi seejärel kasti, mille põhjas asus nõu elavhõbedaga. Nõu kuumutamisel tekkisid elavhõbedaaurud, mis reageerisid säritatud hõbejodiidiga. Selle tagajärjel moodustus kujutise valgustatud kohtades hõbeamalgaam, valgustamata kohtades lahustus puhas hõbejodiid aga kinnitusprotsessi käigus keedusoola-lahuses, tekitades metallplaadil tumedad kohad. Nii ilmus vaskplaadile pildistatud kujutis. 2. "Uusasjalikkus" ja "Uus nägemine" Uusasjalikkus (saksa Neue Sachlichkeit) on ekspressionismile vastanduv kunstisuund, mis sai alguse 1920ndatel Saksamaal maalikunsti suunana.See oli ühelt poolt ekspressionismi jätk, teisalt aga reaktsioon sellele. See levis ka kümnendi teisel poole eesti kunstis. Selle eredamaid näiteid eesti kunstis on Juhan Muksi "Eduard Wiiralti portree" (1925), mis on maalitud vahetult enne mõlema kunstniku siirdumist Pariisi. Uusasjalikkus fotosPitoreskne foto läks moest pärast Esimest maailmasõda
Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete formuleerimisele. · Uusasjalikkus "Neues Sachlichkeit"= funktsionalism. · Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga. Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta metalli ja klaasi, kuigi konstruktsioonitüübi eeskuju leidis 19. saj. Preisi neo-klassitsismi arhitekti K.F.Schinkeli töödest. Juba oma karjääri alguses katsetas ta klaasi ja metalliga,
Straussi ja C. Debussy mõju. • Järjest on suletud uksed. Judith (peategelane) palub hertsogil kinniseid uksi avada. • Viimase ukse taga on 3 naist – „hommik“, „päev“ ja „õhtu“. Judithist peab saama „öö“. • Freudistlik lähenemine – suletud uksed kirjeldavad mehe alateadvust. Kui naine proovib sinna tungida, jääb ta sinna vangi (Judith --> „öö“). 5. 1920. aastate teater ja ooperiteater, eriti Berliinis. Zeitoper. Uusasjalikkus (Neue Sachlichkeit). Hindemith (“Päevauudised”), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). Weill ja Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime
Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922 1918 1933 Literatur der Weimarer Republik (Neue Sachlichkeit, Theater von links, grosse Romane) Mõned perioodid on markeeritud ka läbi ajaloo. Nt 1918 on saksa ajaloos oluline I ms lõppes. See on ka saksa keisririigi lõpp. Algab Weimari Vabariigi aeg. Sel ajal, mis oli ka poliitiliselt huvitav, on ka mitmeid voole. Aga see Neue Sachlichkeit (uusasjalikkus) on ehk kõige tugevam. 1920ndatel ilmub palju suuri romaane, nt Th. Mann, Hesse. 1933 1945: Literatur im Dritten Reich/Exilliteratur. Sel ajal on paralleelselt saksa kirjandus saksamaal ja väljaspool saksat. Erinevus on väga suur. Propagandakirjandus Nach 1945: BRD Stunde Null, Kahlschlagliteratur lageraiekirjandus, kõik, mis meenutas Hitleri-aega juuriti välja; DDR Literatur des Sozialistischen Realismus
Ta oli ainus elukutseline näitekirjanik, kellelt ilmus peaaegu igal hooajal uuslavatükk. Raudsepp alustas 1920ndatel tüüpiliste ajakajaliste (salongi)komöödiatega, kus pilgati poliitilist, majanduslikku ja kõlbelist korruptsiooni (,,Ameerika Kristus", ,,Demobiliseeritud perekonnapea"). Samuti kirjutas Raudsepp 1920ndatel ka piibliainelisi ideedraamasid, kus kajastas üldisemaid temasid (,,Kohtumõistja Simson", ,,Siinai tähistel"). Raudseppa loosungiks sai uusasjalikkus/uusrealism (,,elulähedaste" liikumine) ning vastandus nooreestilikkule estetsismile. Tõeliseks läbimurdeks Raudseppale oli komöödia "Mikumärdi" (1929), mis lükkasid alguses "Vanemuine" ja "Estonia" tagasi, kuid läbi Draamastuudio tüki saavutas suure populaarsuse (jõudes kutselistele ja väikelavadele ning välismaalegi). "Mikumärdi" äratas hoobiga vahepeal suikunud külakomöödia, kuid paljud jäljendajad jäid väga nõrkadeks. Raudsepalt endalt ilmus paar aastat hiljem
vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et “kuidas” on palju olulisem kui “mis”. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele – tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1. Arte-deco ja uusasjalikkus, Pariisi taastulemine Uusasjalikke portreid maalis ka Juhan Muks. "Pallase" ja üldse eest 1920. ndate graafikat mõjustuas rohkem uusasjalikkuse veristlik variant. Domineeris saksa ekspressionismile omane nurgeline ja must-valge kontraste rõhutav , tihti robustne stiil. 1. Aastaiks oli avangardistlik kunst Ppariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn. Realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele
Tradititsioonilised õlimaalid, viisid vanad kuid motiivid on kummalised ja veidrad; motiivides on rõhutatud ruumi tühjust/sügavust, ajanäitajaid kõike mis on seotud aja ja ruumi mõõtmisega. Puudub liikumine, tardunud maailm. Ei maali mitte inimesi vaid mannekeene ja kujusid, mison mingist muust ajast (eemaldumine kaasajast) CARLO CARRA 1881-1966 tänapäevast irdunud, igavikulisusele pretendeeriv maailm GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid GEORGE GROSZ 1893- 1959 (esimene pilt dada surm) Berliini dada kui sarkastiline sõjajärgne karikatuur. Põimub ekspressionismiga (karikatuurne moment!) JOHN HEARTFIELD OTTO DIX Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid. Eesmärk rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu. MAX BECKMANN
annaabi.ee 
