muutus aset leida. Sellest lähtuvalt on vaja kaasata kõiki osapooli, kes vähegi vastava muutusega seotud on. Siinkohal on äärmiselt oluline, et neid mitte ainult ei informeerita, vaid kuulatakse ära ka nende vaated ning seisukohad.1 Kui lühidalt eelpool mainitut kokku võtta, siis muudatused võivad olla, kas oodatud või mitteoodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab 1 Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. Lk 3 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf? sequence=1 3 sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis
huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses Kaitsta eenekõike oma maa Pooldajad:haritlased, Igaüks hoolitseb enda eest tootjate ja kauplejate turgu majanduslikult eesrindlikult inimesed ja riigid
Juhendamine, mentorlus, kasvuvõimalus ehk karjääri arendamine koolitab uut põlvkonda usu, eneseteostuse ja väärikusega, kes aktsepteerivad muutusi kui loomulikku käiku. [6] Meetodi eeldused [3]: - Inimesed jälgivad isikut, kes neid inspireerib; - Isiku nägemuse ja kire abil on võimalik saavutada suuri asju, süstides entusiasmi ja energiat. On viis põhitõde, mida tuleb meeles pidada muudatuste juhtimisel [11]: 1. inimesed võivad reageerida muudatustesse erinevalt; 2. igalühel on vajadused, mida on vaja täita; 3. muudatused tavaliselt põhjustavad kahju, millest inimesed peavad üle saama; 4. ootusi tuleb juhtida realistlikult; 5. hirme tuleb oskuslikult käsitleda. Üks populaarsemaid muudatuste läbiviimise protsessi mudel on Kotteri loodud. Kotter uuris enam kui 100 erineva suuruse ja edukusega firmat ja tuletas selle uuringu põhjal kaheksast
* Töötajad vajavad infot ettevõtte eesmärkide ja kavatsuste kohta, mida need muudatused konkreetselt neile kaasa toovad ja millist kasu nad aktiivsest osalemisest võivad saada. Töörahulolu põhjustavad tegurid on jagatud välisteks- ja sisemisteks rahulolu-faktoriteks. Välised rahulolu-faktorid: · palk ; · edutamisvõimalused. Sisemised rahulolu-faktorid : · töö ise · juhtimine · kaastöötajad Töötajate rahulolu suurenemisega paraneb ka töötajate suhtumine muudatustesse ja suureneb muudatustes osalemise soov. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse organisatsioonikultuur ja seda mõjutavaid tegureid. * Kohalik omavalitsus on organisatsioon, mis tegeleb avaliku huvi elluviimisega. * Vallavalitsuse eesmärgiks on oma elanike heaolu edendamine, arvestades valla arengu iseärasusi. * Kohaliku omavalitsuse ülesanded on paika pandud seaduses ja madalamal seisvates õigusaktides.
stressis koguni 38 protsenti. Tööstressi tekkimise põhjused peituvad halbades töötingimustes ja nigelas töökorralduses, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei pööra tööandjad nende parandamisele aga küllalt tähelepanu. Kahjuks on olukord praegu selline, et töötajate muresid ja probleeme ei panda lihtsalt tähele, ütles ta. Taliga sõnul peaksid töötajad olema ettevõttes toimuvast paremini informeeritud. Kui toimuvad ümberkorraldused, tuleks nad muudatustesse kaasata, rääkis ta. Teine asi on see, millised on töötaja kohustused ja tähtajad, sest kui vaimne surve on suur, pole võimalik stressi kuidagi vältida. Karolinska instituudi professori Lennart Levi sõnul tuleks tööstressi ärahoidmiseks töötajatega rohkem suhelda ja neid tunnustada. Tuleks luua võimalused, kus inimesed tunneksid, et nad pole robotid, vaid et nende töökeskkond ja kolleegid toetaks nende tegevust, lausus Levi. 3.1 Tööõnnetuste põhjus
Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga. Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui parlament pole nõus kohustuslike kuludega, siis tuleb muudatuste tegemiseks kogu eelarve tagasi lükata. See tähendab ,et kogu eelarveprotsess hakkab otsast peale. EL eelarve finantseerimine:
ja seni kehtiva korra kaotamist. 14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond.
aidata palju edukamalt oma konkrentidest üle olla. (ibid) INNOVATIIVSE ORGANISATSIOONI JUHTIMINE 9 Selleks, et toime tulla ühiskonnas toimuvate muutustega, peavad organisatsioonid püüdma pidevalt uueneda. Selle juures mängib väga tähtsat rolli organisatsiooni juhtimine, mis on väga keeruline ülesanne eriti innovatiivsete organisatsioonide puhul, sest inimeste suhtumine muudatustesse on erinev. (Korpelainen 2005) Zohari (1997) järgi on sellised inimesi, kes soovivad asju muuta olles loovad, kuid vajavad selleks piisavalt vabadust, organisatsioonis vaid 510%. Enamik (8590%) pelgavad muutusi ning neid on vaja kuidagi motiveerida, et nad kõige uuega kaasa tuleks. Zohari järgi toimub innovatiivse ettevõtte juhtimine nende kahe rühma vahel. Juhil on vaja mõista mõlemaid neid, kes on valmis tegutsema oma mõtete ja ideedega ning neid, kes vajavad, et keegi neid
faktorid nagu personaalne tagasiside ja kommunikatsiooni kliima on tugevalt seotud töö rahuloluga. Sellest võib järeldada, et kui töötajad väljendavad rahulolu kommunikatsiooniga muudatuste vältel, siis ilmselt nad ei reageeri muudatustele negatiivselt. Ilmselt tuleneb see sellest, et töötajad, kes on rahulolevamad muudatustega seotud kommunikatsiooniga võivad tunda end tähtsatena ja seetõttu nende suhtumine muudatustesse on positiivne Goris (2007). Muudatuste juhtimine 11 KOKKUVÕTE Vajadus muutusteks on vaieldamatu, kuid seejuures on muutuste protsessi juhtimise keerukust äärmiselt alahinnatud. Tuleb mõista ning osata hinnata eduka muutuste juhtimise erinevaid samme ja juhtida muutuste protsessi käivitamisel tekkida võivaid individuaalseid ja organisatsioonilisi probleeme (Oake et al
kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda. Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistusi. Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest; põlvkondadel elus erinevad väärtushinnangud ja nendest arusaamad; lepitakse oma oluga; pärast esimest läbikukkumist antakse alla. Kas elada minevikus või minna elus edasi? Suhtumine suurtesse muudatustesse positiivne või negatiivne? Edasi liikumine tulevikku ei hävita minevikku. Et võita, tuleb loobuda! Nad elasid mälestustes, hoidsid kramplikult kinni, ei läinud eluga edasi. ,,Enne kirsiaia müümist olime kõik närvilised ja murelikud, pärast, aga kui asi oli lõplikult, tagasipöördumatult lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks..." PILET 3
14) Millist/milliseid ühiskonnakihti /-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! Saksa ajalooline koolkond esindas suurkodanlust, ka töölisi, suurmaaomanikke. Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond.
......................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 8.11. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on eeskirjad passiivse suitsetamise ja selle tervistkahjustavate mõjude vähendamise kohta. Eestis kehtestatakse meetmed 2007. a juunis. Paljud suitsetajad suhtuvad muudatustesse eitavalt, tuues järgmised väited: 2 punkti 1) suitsetamise kahjulik mõju organismile on üle hinnatud, 2) suitsetamine restoranides kahjustab vaid suitsetaja enda tervist. Tooge vastuargumendid näidates suitsetajate väidete ekslikkust. 1. ................................................................................................................................................ .................................................................................................
............................................................................................................................................. ................................................................................................................................................... 8.11. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on eeskirjad passiivse suitsetamise ja selle tervistkahjustavate mõjude vähendamise kohta. Eestis kehtestatakse meetmed 2007. a juunis. Paljud suitsetajad suhtuvad muudatustesse eitavalt, tuues järgmised väited: 2 punkti 1) suitsetamise kahjulik mõju organismile on üle hinnatud, 2) suitsetamine restoranides kahjustab vaid suitsetaja enda tervist. Tooge vastuargumendid näidates suitsetajate väidete ekslikkust. 1. ............................................................................................................................................... ...............................................................................................................
· Inimesed- hoiakud, ootused, väärtused. 14. Ch. Handy sigmoidikõver 15. Probleemid muudatuste läbiviimisel Muudatuste elluviimine võtab kavandatust rohkem aega; muudatuste käigus ei osatud riske/ probleeme hinnata; tegevuste koordineerimine ei ole piisavalt efektiivne; töötajad ei oma muutusteks vajalike kompetentse; väliskeskkonna faktorid. 16. Muudatuste juhtimise põhimõtted ja töötajate kaasamine muudatustesse Töötajate kaasamine muudatustesse: · Muudatus tuleb esitada selge ja lihtsa visioonina · Tuleb jätte aega harjumiseks · Muudatusi tuleb alustada väikese sammudega ja väiksemateks osadeks · Uutest nõudmistest tuleb ette teatada piisavalt aeglaselt · Juht peab näitama kindlat poolehoidu / veendumust uuenduste suhtes · Positiivsed näited aitavad julgust sisendada 17. Liitumised ja ülevõtmised Liitumisel kujuneb kahe ettevõtte baasil uus, milles on mõlema liituja jooni. Ühinemise puhul
,,meie aed" nad lahkuvad ,,väikesest kirsiaiast", et minna rõõmsal meelel ja õnne elevil sellesse suurde aeda. Kirsiaed sümboliseeris Vm ilu, maailma minekut, unistuste kogu. Kõiki tegelasi iseloomustas: nad näevad, mida tahavad; ei võitle unistuste täitumise eest; põlvkondadel elus erinevad väärtushinnangud ja nendest arusaamad; lepitakse oma oluga; pärast esimest läbikukkumist antakse alla. Kas elada minevikus või minna elus edasi? Suhtumine suurtesse muudatustesse positiivne või negatiivne? Edasi liikumine tulevikku ei hävita minevikku. Et võita, tuleb loobuda! Nad elasid mälestustes, hoidsid kramplikult kinni, ei läinud eluga edasi. ,,Enne kirsiaia müümist olime kõik närvilised ja murelikud, pärast, aga kui asi oli lõplikult, tagasipöördumatult lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks..." 14. Marie Under (1883-1980) sündis Tallinna äärelinnas, vanemad pärit Hiiumaalt. Isa oli kooliõpetaja
täiustamiseks jne (klienditeeninduse parendamine, kulude vähendamine, protsesside nüüdisajastamine). Süsteem võib tuua esile palju kasulikku ning aitab töötajatel tunda end muudatustesse kaasatuna. • Lahendamata küsimused ja probleemid Sageli võib olla tegemist juhtkonna jaoks väikese, kuid klienditeenindaja puhul tema pädevust ületava kitsaskohaga. Operatiivtöötajad ei taha alati „tülitada“ ülemust igapäeva-