Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks
Tänapäeval on inimeste seas vähenenud uudiste lugemine paberkandjal. Paljud loevad ajalehti ja ajakirju interneti vahendusel. See on kaasa toonud kommenteerimise, mida saab teha ka anonüümselt. Võib kirjutada positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Kas ja miks tuleks anonüümne kommenteerimine keelustada? Minu arvates on see kaheti võetav, ühelt poolt võiks anonüümsus säilida, kuid samas võiks ka mitte jätta avalikustamata kommenteerija tegelikku isikut. Ma ei muudaks kommenteerija isikut täiesti avalikuks, sest maa oludes kehtib seadus- „kel võim, sel õigus“. Kui keegi peaks näiteks kommenteerima direktori või positsiooniga õpetaja käitumist halvustavalt, aga tõeselt, siis peale selle kommentaari esitamist võib juhtuda, et tehaks selle külaelaniku lapse elu koolis keeruliseks. Kuigi jah, see on vale, aga tean juhust, kuidas üks kommentaar on muutnud õpetajate suhet õpilasse.
Muuda ennast, muutub maailm Tere armas auditoorium ,kallid siinviibijad . Arvan ,et igaüks teist on korragi mõelnud ,et maailm ei ole selline, nagu ta võiks teie arvates olla. Aga kui paljud teist on järeldanud ,et see maailma parandamine sõltub Sinust ,minust ja meist endist. Tegelikult on nii ,et kui muudad ennast muutub ka maailm. Mitte just palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm paremaks muutuks ,siis oleks tulemus näha. () Meid on maamunal tervelt 6,9 miljardit, neist 1,3miljonit moodustavad eestlased ,polegi nii vähe. Muudaksime meie ennast, muutuks ka maailm paremaks kohaks. Näiteks kui iga inimene loobuks prügi mahaviskamisest ja viiks selle hoopis lähimaisse prügikasti ei oleks maa peal nii palju prahti. Samuti võiksid inimesed lõpetada metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei
liikuvaid agente (ingl. mobile agents): tolmeldajaid, näiteks kimalasi, kahjurite vaenlasi, näiteks lepatriinusid. Neile on tüüpiline peatuda rohuribal, aga toitu käia hankimas põllul.[4] Kõik mis on kasutuses paraku laguneb aja jooksul või lekib. Siinkohal sõnnikuhoidlate kontroll vähendab nende lekete riski . Hoidlaid mida enam parandada ei saaks, tuleks ümber ehitada. Ravimijääkide kontrolli tõhustamine muudaks jäätmekäitluse tavasid ning paneks vastutustundlikumalt ravima loomi. Aitaks arendada või leiutada viise kuidas sõnnikutöötluses ravimijääke filtreerida. See julgustaks talupidajaid või ettevõtjaid kelle sõnnik ei vasta nõuetele pigem seda müüma biogaasi tootvatele ettevõtetele kus samuti ravimijääkide töötlus või kogumine toimuks. Biogaasi propageerimine suurendaks selle kasutust, suurendaks selle
V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete liikumisvahenditega rulatajad kes sooviksid m�ne abstraktse arhitketooni pinda tunnetada. Seda k�ik ise luues ja kasutades suurel pinnal, millel juba olemas ilmastikukindel peavari.
Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast. 37% eesti naistest on kokku puutunud perevägivallaga. Saanud haiget, näinud valu ja pidanud seda ise kogema. Hestia tooks kodudesse rahu, harmoonia ja muudaks inimeste omavahelised suhted paremaks. Kaotaks igaühest tunde, et nad ei julge koju minna, sest keegi teeb neile seal haiget. Meil on vaja Hestiat, et kodus oleks turvaline ja hea olla. Hestia aitaks tuua tagasi need noored, kel kavatsus jätta oma kodukolle igaveseks maha ja Eestist lahkuda. Ka minu tutvusringkonnas on palju noori, kellel on mõtteis plaan kolida välismaale õppima, elama. Kurb reaalsus on, et kahjuks ei tule nad tihti enam isamaa pinnale tagasi
Kas Eestisse võiks sobida kaheparteisüsteem? Kui jah, siis miks, kui ei, siis miks sobib Eestile mitmeparteisüsteem. Minu arvates sobiks Eestisse siiski mitmeparteisüsteem. Kaheparteisüsteem sobiks minu meelest rohkem suurematesse riikidesse, kus on suurem valijaskond ja hästi mitmete vaadetega inimesed. See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele. Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste
entroopiat. Soojus ei levi iseenesest külmast kohast kuuma kohta. Termodünaamika seadusi kasutatakse soojusmasinate ehitamisel. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Entroopia mängib osa ka keemilistes reaktsioonides. Paljud reaktsioonid suurendavad entroopiat, muutes keemilise energia soojuseks, mis kandub ümbruskonda laiali. Mõnede reaktsioonide korral vabanevad gaasid, mis on vedelikest või tahketest kehadest vähem korrapärased. Mõistmaks spontaanse muutuse suunda, tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat
sõjaväkke minema ja makse maksma, kuigi see neile võib-olla ei meeldi, aga siiski on sellisel käitumisel üllas eesmärk, mida valimiste kohustuslikuks tegemise puhul pole, sest valimisaktiivsuse suurus iseenesest pole mingi väärtus omaette, mis ühiskonna turvalisusele või arengule kuidagi kaasa aitaks. Seega on valimistel osalemise kohustuslikuks muutmisega kaasnev sellest kõrvalehoidujate karistamine täiesti ebaeetiline. Valimisaktiivsuse kunstlik suurendamine muudaks valimiskampaaniate rõhuasetust: kui praegu peavad poliitikud palju tegelema sellega, et veenda inimesi üldse valima minema, siis selle kohustuslikuks muutmisel saaksid nad rohkem keskenduda oma programmilistele punktidele ja üldistele vaadetele, mis muudaks valimiseelsed debatid tunduvalt sisukamaks. Samuti oleks positiivne muutus see, et paljud inimesed, kes ennast siiani poliitikast distantseerinud on, peaksid end mingilgi määral aktuaalsete arengutega kurssi viima ning see
1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha. 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks
tähtsad kuupäevad ja aastaarvud ning muidugi ka tähtsate inimeste nimed. Selle ausamba eesmärk oleks panna eestlasi rohkem oma rahva ajaloost huvituma ning oma kolossaalsusega meelitama ligi palju turiste üle maailma. Ausamba suurus ja populaarsus maailmas võiks olla võrreldav näiteks Ameerika vabadussamba või Eiffeli torniga Pariisis, mis on samuti väga populaarsed turismimagnetid. Tänu sellele, et Eestis hakkaks käima väga palju turiste seda ausammast vaatamas, muudaks Eesti väga tuntud riigiks ning muudaks ka eestlaste kultuuri ja ajaloo tuntumaks. Muidugi ei ole need kaks inimest, Jaan Kross ja Lennart Meri ainsad, kes Eestis isiklikult ausammast vääriks. Loomulikult on neid eestlaste hulgas palju. Tähtsaid eestlasi peaks kindlasti rohkem tunnustama, püstitades neile ausambaid või skulptuure, mis aitavad neid inimesi kauem rahva mälus hoida. Samas rikastavad ausambad ka linnapilti ning muudavad elu mitmekesisemaks.
Ühed ja samad inimesed näid ühtesid ja samasid asju, aga tõlgendasid neid erinevalt. Näiteks, kui Aristoteles poleks taibanud, et kuuvarjutusi põhjustab Maa tulemine Päikese ja Kuu vahele, tekitades ümmarguse varju, siis ei oleks pruukinud ta avastada, et Maa on ümmargune. Viies kokku vaatlusandmed ja oskuse teha järeldusi, saame palju avarama pildi. Tänapäeval oleme me jõudnud punkti, kus on väga keeruline avastada midagi, mis muudaks täielikult meie maailmapilti. Teleskoopide ja mikroskoopide abil elektromagnetilisi kiirgusi kasutades oleme jõudnud nii väikeste ja nii kaugete asjadeni, et keeruline on leida midagi, mis läheks vastuollu meie praeguste teadmistega. Teleskoopidega on näha peaaegu kogu nähtav universum ning väikeste osakeste avastamiseks läheb vaja juba nii suuri energiaid, et maapealsetes tingimustes on neid väga kallis ja keerukas saada.
Omad vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramise korral muudaks kõike halba. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Kõige hullem on see, kui pead enda kokku keeratud supi ära sööma. Ja sa ikkagi tahad sellest niimoodi välja tulla, et sa kellestki ilma ei jääks. Kuid see pole sugugi nii lihtne... Ma pääsen peaaegu alati puhta nahaga, aga ka minu õnn jätab mind kunagi maha. On mitmeid kordi juba jätnud ja jätab kindlasti veelgi.
ümbritsevale keskkonnale. 5. Suurem keskkonnasõbralike ürituste toetamine riiklikul tasemel. Ilmselgelt ei saa tasemel üritusi, mis ka inimesteni jõuaks korraldada ilma rahata ainult vabatahtlike abil, kuid viimastel aastatel on suudetud korda saata ka palju ainult vabatahtlike abil nt. sellised projektid nagu " Teeme ära 2008", " Tartu Autovaba nädal 2010" ning ka ,,Roheline ostujuht", mis on säästvat ja eetilist tarbimist tutvustava kalendermärkmik. Kuid majanduslik toetus muudaks selliseid projekte veel laiahaardelisemaks ja tõhusamaks. 6. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus kohustuslikuks õppeaineks põhikoolis ja gümnaasiumis! Enamus inimesed ei süvene sellesesse, kui oluline on korrapärane jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes. 7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades
Leelo Tungal ,,Kodu" Mis seal siis on üks paju, üks kustumas jõgi, üks väsinud maja, üks lumiste takjate ala, üks katkine trepp ja kaugenev mets kõik... Kõik. Ilmunud luulekogus "Õitsev kuristik" ning valikkogudes "Käsi on valge ja süsi on must" (2002) ja "Täisminevik" (2007) Leelo Tungal ,,Piparkoogisüda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, keerab enda kannul ajaukse lukku. Kõik jääb seljataha - kes see mullust muudaks! Kui vaid kõik, mis paha, maha jätta suudaks! Tulgu ilus aasta küünla valgusvuhus! Pipargoogiraas ta pisikeses pihus pärast jõulupuhkust meenutagu seda: piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! Ilmunud Leelo Tungla kogumikus "Kirjad Jõuluvanale" (2001) Leelo Tungal ,,Pimedusest Koorub Valgus" Sündida võib sädemest suure sooja algus. Pimeduse südamest koorub kirgas valgus. Need, kel osaks saanud rõõm, teavad, mis on kurbus - teenimatult kibe sõõm
25 20 15 Poiss Tüdruk 10 5 0 Aitaks vaeseid Reisiksin Midagi muud Investeeriks tulevikku Ostaks asju Annaks perele Kui noorte võimuses oleks maailmas midagi muuta siis enamus neist lõpetaks sõjad ja muudaks inimesed võrdseks. Poisid muudaks ka seadusi, kuid tüdrukud on selle kohapealt pigem tagasihoidlikud. Mälzeri uurimuse vastused on praektiliselt samada, mis minu omal. Kuid tema uurimuses on tüdrukute jaoks olnud olulisem inimeste vaheline võrdsus, kui poistel. Minu uurimuses on nii poiste, kui tüdrukute jaoks oluline inimeste vaheline võrdsus. Kui saaksid maailmas midagi muuta, siis mida? 18 16 14 12
Mina ja jazz Erik Rattasepp 8b Muusika tunnis olen õppinud väga palju juurde jazzist mida ma ennem ei teadnud. Enne Muusika tunde ei teadnudgi, et jazz veel jaguneb erinevateks liikiteks ning, et see on mõjutanud teiste muusikatüüpide tekkimist. Igapäevaselt ma jazzi ei kuula aga mul pole midagi selle vastu. Kui kuskilt raadiost tuleks jazzi siis ma ei muudaks kanalit vaid kuulaks selle loo lõpuni mis tuleb. Jazzist kõige rohkem meeldivad mulle töölaulud. Jazzi on vahest isegi mõnus kuulata, sest see ei ole nii hull tümps nagu metal (Ehk mida ma kuulan), ning vahelduseks kulub tihtipeale ära, eriti siis kui hea ja mõnus olla. Sõprade ja sugulaste ringis keegi eriti mul jazzi ei kuulata, kuulatakse enamasti just hip-hoppi rocki ja muud sellist. Ma olen Jazzist väga palju õppinud , ning tean kuidas jazz kujunes ja milliseid
varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja väga hästi. GMO saab olla põllumajanduses nii et ta ei reosta loodust. GMO aitab muuta tooteid rohkem väärtuslikeks: saab kätte rohkem vitamiine ja teisi vajalike aineid. GMO muudaks põllumajanduse Eesti riigis konkurentsemaks teiste riikidega ja poleks vaja ka enam suuri dotatsioone. GMO abil saaks ka ,,Kolmanda Maailma" ära toita. Mis oleks lahendus ka praegu kõne all olevale näljahädale. GMO abil saab maailmas inimesed terveks ja kõhud täis.
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine
S: Euro kasutuselevõtt Eestis on oluline rahandus- ja majanduspoliitiline küsimus, mis puudutab meid kõiki- üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna.. D: Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. K: Euro kasutuselevõtt on Eestile kasulik nii majanduslikuks kui ka poliitilises mõttes. IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. IIA: Integratsioon.
Me olevat isegi Venemaa vaenlane nr. 1 terves maailmas. Kõige ilmekamalt paistis vaenulik suhtumine meisse, seoses pronksöö sündmustega. Seda võib isegi nimetada riigipöörde katseks.Tänu Eesti rahva meelekindlusele ja halvim olemata. Raske on suhtuda hästi sellisesse kurja naaberriiki, nagu on Venemaa, kes läbi televisiooni ja ajakirjanduse püüab meid maha teha. Kahjuks osa Eestis elavatest venelastest usub Venemaa valet ja propagandat.Raske on öelda, mis muudaks Venemaa suhtumist meisse ja teistesse riikidesse ausamaks ja sõbralikumaks. Meie tahaksime väga naabritega hästi läbi saada. Aga miks ta nii teeb, ei tea. Venemaal ja Nõukogude Liidul on olnud selliseid halbu suhteid teiste riikidega juba riigi loomise esimestest päevadest.
Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? reasta need ja paku välja lahendused. paberi peale, mõned või ka aint 1 * On vähe korras parke, kus vaba ega veeta - Vald peaks parke heakorrastama N: malevlaste abil * Puudub keskkonnatöötaja, kes muudaks Alatskivi keskkonda paremaks ja kontrolliks seda - Palgata keskkonnakaitsetöötaja - Kui töötaja on olemas siis muuta tema töö tõhusamaks * Liialt palju venelasi - Suurendada inimeste tolerantsust - Korraldada ühiseid üritusi - Lähendada inimesi * Apteek ja side on avatud ebasobivatel aegadel - Konsulteeruda side ja apteegi juhatajatega, leidmaks alevielanike ja asutustepidajate jaoks parem lahtioleku aeg.
pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Biokütuseid kasutatakse valdavalt soojatootmiseks ning nende lisaroll saaks tulevikus olla talvise energiatarbimise tipu katmine. Peipsi järve äärde oleks võimalik ehitada tuulepark, mis kataks poole Eestis tänasest elektrivajadusest. Või siis avamere äärde tuulepark, mis kataks kogu Eestimaa elektrivajaduse, ning muudaks meid energeetiliselt sõltumatuks teistest riikidest. Kes teab, äkki hakkame seda ise välja importima? Peale taastuvenergia kasutusele võtule, oleks teine võimalus hakata rohkem kasutama Venemaa gaasi. Kolmas võimalus oleks minna üle uuele põletustehnoloogiale, ning suurendada kiviplokkide arve mitu korda. See stabiliseeriks elektrihinna, ning oleksime kindlad, et kui keegi välismaal peaks nn ,,elektrikraani" kinni keerama, ei lõppeks see asi sellega, et pool Eestimaad oleks pime.
Konfliktid Igapävaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. MIS ON KONFLIKT? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab inimesed üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused
Kus on sees pisike pilu selle kaudu saavad nad omavahel suhelda. Nad otsustavad kohtuda ühe mooruspuu all, öö katte all, kodust eemal. Thisbe jõuab enne kohale, ent varjab end ühes koopas luurava kiskjalise eest, kes oli just saakloomast kõhu täis saanud. Pyramus tuleb juba siis, kui neid on looma eest põgenenud ta ei tea sellest ja arvab, et kallim on tapetud. Meeleheites tapab ta enda. Thisbe tuleb peidukohast välja ja näinud surevat armsamat palub, et mooruspuu muudaks oma lumivalged marjad mustadeks, et nende lugu igavesti mäletataks. Nende vanemad lepivad ära ja tuhk maetakse ühe urniga. lõpp
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama laulu.See laul rääkis rahust ja armastusest. 1986.aastal sai laul valmis mille nimi oli -Rahu toob õnne-. 1987.aastal olin ma valmis seda laulma,mu sõber Ranold. Ranold filmis seda kuidas ma oma laulu seitan, ma esitasin laulu mahajäetud majas.Kolme päeva pärast see laul hakkas kõlama raadiotes ja tele...
Lp. Õpetaja ja klassikaaslased. Mina leian ,et 16 aastaselt ei peaks veel valimisetelt osa võtma. Arvan et 16 aastased on veel liiga noored,et teha otsus kellegi poolt hääletada. Paljude noorte arvamus ei ole veel objektiivne. 16 aastaselt ei ole paljudel veel välja kujunenud poliitilisi eelistusi. Arvan, et 18 aastaselt on poliitilised eelistused juba selgemini paigas. Paljud lähtuks pigem vanemate eelistustest ja kodus kuuldust,kuid kui mõnel on tekkinud objektiivne arvamus saab ta ka oma vanemaid mõjutada. Vanemate kaudu saab samuti hääletada. 16 aastased on ka kergesti mõjutatavad. Erakonnad saavad sellest kasu lõigata ja hakata tegema just nii noortele suunatud reklaame ,mis lubavad võimatut. Neid saab kergesti mõjutada valimis reklaamiga ja nende hääl on küllatki äraostetav. Negatiivseks pooleks on muidugi see ,et riigikogu võtab vastu otsuseid mis puudutavad meie tulevikku, aga juba 2 aasta pärast saame ka ...
msni logib , ma vaatan seda ja mõtlen , et kõik ei ole ikka nii nagu hea on , miski oleks just kui valesti , midagi on puudu . Aga kas on ? Siis hakkan ma mõtlema , et võibolla ma ootan iseendalt ja teistelt liiga palju , soovides alati kõige paremat ja täielikku perfektsiooni . Aga kas alati on kõik nii lilleline ja ilus kui see tundub ? Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida ma muudaks või mida ma tahaks et oleks teisiti . Ma naeratan , kuna ma tean et mul on keegi kes minust hoolib ja kellega on vahel hea rääkida , kes on alati minu kõrval , võibolla siiski mitte jäädavalt , kuid siiski . Kahjuks ma arvan et see ei kesta kaua , kuigi võiks . Aga ükski hea asi ei kesta kaua , need kõik lõppevad ükskord , saavad otsa , haihtuvad . Ma tean et ta ei mõtle päris nii nagu räägib , aga ma loodan et ta vähemalt natukenegi
NIMEVAHETUS TAGAJÄRJE- EETIKA (kas ja miks või miks mitte lubada nimevahetust?): Nimevahetust võiks lubada siis, kui Sa lähed sellisesse riiki elama, kus Sinu nimi tähendab sealses keeles midagi kummalist või ebameeldivat ja sealsed inimesed naljatlevad ja naeravad Sinu nime üle. Ei tohiks lubada nimevahetust, kui inimene lihtsalt arvab, et talle ei sobi oma nimi vms, peab olema mõjuv põhjus. Kui korraga tekib tuju, et muudaks nime, siis ka ei ole õigustatud. NORMATIIVNE EHK REEGLI-EETIKA ( Kui inimesele on vanemate poolt nimi antud, siis ei tohiks tegelikult tal olla õigust seda muuta. Vanemad on siiski mõelnud, millise nime nad oma järeltulijale panevad ja ju nende arvates oli see talle sobiv. VÄÄRTUSEETIKA (erimeelsused lapse ja lapsevanema vahel): 1. Laps soovib nime vahetada, aga vanemad ei ole sellega nõus. 2. Laps ei taha nime vahetada, aga vanemad arvavad, et ei pannud talle piisavalt sobilikku
(Ameerikas) toimunud protest, protestid Monsanto ( on üks maailma juhitavamaid geenmuundatud seemnete tootjaid) vastu jne. Praegu mõjub väga kodanikuühiskonnale meedia. See puudutab väga palju noori. Kodanikuühiskonnas osaleb tunduvalt rohkem noori kui aastaid tagasi, aga seda on ikkaveel liiga vähe. Noortele tuleks teada anda mis on kodanikuühiskond ja milleks see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori. See teeb nad julgemaks ja nad saavad aru, et nad teevad õiget asja. Järjest rohkem tuleb juurde erinevaid organisatsioone mis võitlevad kodanikuühiskonna nimel. Nendeks asutusteks on sihtasutused (SA), mittetulundus ühing (MTÜ) ja seltsingud. Ma pole just aktiivne kodanikuühiskonna eest seisja. Mina isiklikult saaksin kaasa aidata kodanikuühiskonna paremaks muutumiseks seistes oma õiguste eest.
Nii kattekordaja kui ka likviidsuskordaja halvenevad ja lähevad healt tasemelt üle rahuldavale. See tuleneb sellest, et lühiajalised kohustused suurenevad kiiremini kui käibevara ja sellest, et varud suurenevad. Ülesanne 5: Ettevõtte debitoorne võlgnevus on suurema osa aastast 400 000 eurot, aastane krediiti müük on 3 600 000 eurot ja käibe kogurentaablus 35%. Milline on keskmine raha laekumise välde? Kui palju oleks firma suuteline vähendama oma debitoorset võlgnevust, kui ta muudaks krediidipoliitikat sel moel, et keskmine raha laekumise välde väheneks 30 päevani? Lahendus: Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = krediitimüük / debitoorne võlgnevus = 3 600 000 / 400 000 = 9. Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/debitoorse võlgnevuse käibekordaja = 360/9=40 V: keskmine raha laekumise välde on 40 päeva Debitoorse võlgnevuse käibekordaja = 360/30=12 Debitoorne võlgnevus = 3 600 000/12=300 000
Et murda niiöelda surnud ring, tuleb alustada kõige algsemast probleemist. Selle probleemiga võitlemine on suhteliselt keeruline, kuna inimesed ei mõista, et suur rahvaarv nende riigis ongi nende endi hädade peamiseks põhjuseks. Arengumaades tuleks võimalikult palju propageerida rasestumisvastaseid vahendeid ning teha need igale inimesele kergesti kättesaadavaks. Samuti on riigi valitsusel võimalik kasutusele võtta erinevaid meetmeid, mis muudaks nende soovi saada palju lapsi (nagu näiteks on Hiina Rahvavabariik kehtestanud „ühe lapse poliitika“). Järgnevad suured arengulõhed on tingitud just rahvaarvu kiirest kasvust, kuid ka nendega tuleb tegeleda. Nii on tähtsaks arengumaades näiteks keskmise töötasu ühtlustamine, haridustaseme tõstmine, tervishoiu parandamine, eluea tõstmine, puhta vee kättesaadavaks muutmine ning näljahädade ja alatoitumusega võtlemine. Kuid neid probleeme võib siiski pidada
Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis. Teos ise loob sõja-kriitilise maailmapildi, kus autor leiab, et on palju teisi variante, kuidas konflikte lahendada. Keel ja stiil. Teose keeleks on igapäevakeel ilma otsese slängita. Stiil on korrektne, hästi lahti mõtestatud laused. Keel ja stiil sobituvad väga hästi teose endaga. Keel ja stiil on igapäevased, seega on lugeda hea, kõik mõtted on selged ja arusaadavad.
TURU-UURING, ehk KES ON MEIE KLIENDID? Turu-uuringu viisime läbi Saku Gümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste seas. Uuringu käigus selgus, et tootest huvitatud olid rohkem need, kes omavad nutitelefoni ning kelle jaoks on tähtis telefoni korrasolek ning mugavus laadimisel. Vanuseliselt jagunes huvi enam-vähem ühtlaselt. TOODE JA TOOTEARENDUS Meie tooted Nutitelefonid on tänapäeva keskkonnas kasvav trend, seega tahtsime luua midagi sellist, mis muudaks telefonide igapäevast kasutust hõlpsamaks. Idee leidsime googeldades asju, mis on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest. Laadimistopsik tundus innovaatiline, seega otsustasime just sellise toote kasuks. Toote plussideks: kuidas saab laadida telefoni ilma, et peaks koperdama juhtmete otsa ning kus hoida laadijat mitte-laadimis perioodil, et see ära ei kaoks. Topsikutele lisaks otsustasime teha ka nutitaskuid, mis kaitsevad telefoni kriimustuste
ehk õpetajate juures. Inimesed ei kaotaks oma loovust, kui loobutaks traditsioonilisest kooliharidusest. Loovus on andekuse komponent. On kaks varianti - see kas on inimesel isiksuses, või ei ole. Loovus ei ole selline asi, mida saaks ära kaotada või ise tekitada. Inimesed, kellel on loovus veres, jääksid loovateks ka peale koolihariduse loobumist. Aeg olekski loobuda praegusest traditsioonist, võtta keskajast kasulikud põhimõtted ning neid kaasaegses ühiskonnas rakendada. See muudaks meie ühiskonda paremuse poole. Elise Õunapuu 10 a
kõik rohelised. Mina arvan, et Prisma peremarket on valinud endale väga õiged värvid. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ma olen harjunud sellega, ning ei oska ettekujutada mingeid muid värve sellel logol. Kuid ausaltöeldes on väga mugav ja hea poes liigelda, kui midagi ei kriiska silma, roheline on naturaalne ja ilus värv nii silmale kui ka meeleolule. Mina isiklikult ei muudaks midagi logo värvides ega ka kaupluses. Kõik ülejäänud toiduained ja muud tarbed annavad niigi vürtsi peremarketi välimusele .
jumala kartlikult käituma. Nälga kannatasid vähesed,sest tol ajal oli populaarne kõike ise teha ja kasvatada.Lapsed käisid vaheajal tööd tegemas,et taskuraha teenida.Enamasti käidi põllul ,töö oli raske ja seetõttu ei laristatud raha tühiste asjade peale.Ehk siis lapsed väärtustasid kõike mis tuli nii endil kui ka vanematel töö ja vaevaga välja teenida. Seega ma usun,et vanade väärtuste taas ausse tõstmine muudaks inimesed paremaks ja kokku- hoidlikumaks. Vähendaks kuritegevust ja narkomaaniat.Mulle väga meeldiks,kui järgnevad põlvkonnad oskaksid rõõmu tunda väikestest asjadest,mis ühel päeval tunduvad suurte asjadena.Ma soovin,et inimesed naudiksid igat hetke oma elus ja peaksid oluliseks peret,sõpru ja tervist,sest need on tõelised väärtused!
Negatiivne klienditeenindus Eestis Klienditeenindaja on eestlase nägu ja reklaam,ning me ootame klienditeenindajatelt positiivset suhtumist kuid seda positiivset suhtumist kohtab üha harvem ja harvem.Sagedamini puutume Eestis kokku hoopis negatiivse klienditeenindusega ning see on väga halb,kuna see ei meeldi meile eestlastele ja ilmselt ei kujunda see ka välismaalastle meist head muljet.See pole ka ime,arvestades eestlaste loomulikku negatiivsust kõige ja kõigi suhtes. Negatiivne suhtumine algab eelkõige palgast ja isikliku elu probleemidest mis võetakse sageli tööle kaasa. Klientidel pole kindlasti hea antud firmat külastada kus klienditeenindaja on pahura näoga ja põrnitseb teid ning halvimal juhul isegi ütleb teile midagi kohatut. See jätab firmast kohe halva mulje ja vaevalt kliendid tahavad sinna tagasi pöörduda. Klienditeenindajate suhtumist klien...
parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei ole neist mingit kasu, sest kui inimene ei oska vastavas keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine
Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinarikkamalt surra, mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Nad hakkavad ka oma otsinguid erinevalt teostama. Fausti aitab sellel teel salakaval Mefistofeles. Faust teeb temaga lepingu, et leida elus õnn, vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge
2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks. Tuleb lugeda büreti nivooasukoht (0,05cm3) täpsusega, katset tuleb korrata kolm korda ja aluseks võtta kolme katse aritmeetiline keskmine.
esinejad ka oma elust räägivad, sellega nad toovad rahva endale lähemale ja muudavad esinemise veidi isiklikumaks. Südamlikuks teeb paljud lood see, et Jalmar kasutab oma lugudes kadunud vanaema laulude salvestusi. Lõppude lõpuks oli tegemist väga toreda kontserdiga, kust ma lahkusin äärmiselt meeldivate emotsioonidega. Võrreldes varasemate kogemustega on see kindlasti üks meeldejäävamaid tänu eriti hubasele keskkonnale. Kuna kontsert oli minu meelest meeldejääv ei muudaks ma sellejuures midagi, kuna arvan, et publiku rahulolu ja poolehoid on juba praeguse seisuga võidetud.
Ja jätta kõik me targad kõnelused selja taha, Kuid teadke, et Te kauneid kiharaid, Ma iial, eluteel, oma mõistuses, ei jäta maha. Vahest klaverimäng ühel õhtul ?.. Elizabeth! Haletsege ometi, Tean, et sündsusetu nõuda armastust, Ehk mu patud ei vääri seda ? Üldsegi... Mu ingel... Ei, ma ei vääri seda armastust! Kuid lihtne teesklus muudaks kõik, See pilk, see hetk, see armastuse lõik. Kõik see, võib anda mulle selle imelise... Oh, petta mind ju pole raske... Ma ise oleks nõus ju... Just selle imelise, kauni, hinnalise... Jah! Armastuse!
Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea tervis. Neid teeb õnnelikuks see kui tervis peab vastu ning kui neid vaatamas käiakse. Inimene peab elus tegema valikuid ja ta teeb just selliseid valikuid mis muudaks teda õnnelikumaks. Näiteks otsustab inimene kas valida tasuv, kuid talle mitte meeldiv töö või töö mis talle meeldib kuid mille eest ei maksta nii palju. Tänavapildis näeb ka kodutuid, kes saadud raha eest endale alkoholi ostavad. Kas tõesti on nende jaoks tähtsam alkohol, kui täis kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja lugeda kas tema jaoks on tähtsad materiaalsed või vaimsed väärtused.
Oma vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb.
Kõik näib viimasel ajal üha rohkem keerlevat raha ümber ning pole ka harv juhus see, et kel raha sel õigus. Peab tõdema, et ilma rahata on elu muidugi nigel, ent ma ei pea õigeks ka seda, et inimesed muutuvad üha auahnemaks, kasutades seejuures ebaausaid võtteid. Tahetakse teenida üha rohkem ning vahendeid selleks ei valita. Inimestele on kindlasti tähtsad ka lihtsad asjad - sellised, nagu seda on lihtne õnn. Mistahes meid rõõmsaks ei muudaks - olgu selleks siis selle talve esimene lumehelves, teadmine, et sõpradega on kõik korras, edutamine tööl, värske muru lõhn või mis iganes. Oluline on see, et see teeks meid õnnelikuks ning annaks energiat ka teistele rõõmu valmistada, sest täisväärtusliku elu saab inimene elada ainult siis, kui ta ise on õnnelik. Seeläbi muudab ta ka enda lähedased õnnelikuks ning kogu maailma pisutki paremaks ja rõõmsamaks paigaks kui see praegu on.
CLAUSIUSE sõnastus:Isoleeritud süüsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.
Vaid veidi aega tagasi polnud Eesti riik vaba, vaid vene võimude küüsis. Nüüd, mil oleme me vabad ja iseseisvad, tahavad inimesed veelgi edukamat ning paremat elu. Ahnus on tekitanud meie ühiskonda probleeme nagu näiteks väike iive, mis tuleneb sellest, et noored vanemad ei soovi lapsi, vaid eelistavad pereelule teha karjääri ning neile ei paista leiduvat lahendust. Tundub, et ühiskonna edukamaks toimimiseks vajame me justkui jumala abi või imet nagu vanasti Kreekas, mis muudaks inimeste suhtumist. Vana-Kreekas oli nii häid kui halbu jumalaid ei saa ju head ilma halvata. Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks selleks ideaalne. Meie väikeriigi inimeste verre tuleks süstida armastust. Kogu Eesti oleks rahulikum ning
annaabi.ee 
