MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1
1. nad moodustavad omaette mõiste: maailmakuulus, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval · 2. sõna märgib värvivarjundit või võrdlust helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, tinakarva, poolkuiv · 3. järelkomponendiks on · -ohtu lapseohtu, poisikeseohtu, · -võitu igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. · -verd mustaverd, valgetverd, puhastverd. · -rikas metsaderikas · -rohke veerohke · 4. esinevad tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. · · · · ·
NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts -ohtu, -verd, -võitu, lapseohtu, mustaverd, laisavõitu, -karva, -värvi tinakarva pilved, samblavärvi seelik eelneva omastavaga osastav + -karva ja roosat karva riie, punast värvi maja, -värvi kollast värvi vihik, musta värvi aed, pronksi karva sõrmus
Mis järelduse teed? Kas ja kuidas see muutub? Lev Mõskin: noor mees, umbes kahekümne kuue või seitsme aastane, veidi pikem kui keskmist kasvu, väga blond, tihedate juustega, lohkus põskedega ja üsna väikese, peaaegu täiesti valge kikkhabemega. Silmad olid tal suured, sinised ja arukad, pilk aga vagur ja raske. Noormehe nägu oli muidu meeldiv, kõhn ja peen, kuid jumetu. Rogozin Parfjon: noor mees, umbes kahekümne seitsme aastane, väheldast kasvu, mustaverd käharpea pisikeste, kuid kiiskavate hallide silmadega. Nina oli tal lai ja lame, nägu kandiline, kitsad huuled tõmbusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli tal kõrge ja kaunilt kumer, parandades muljet näo tahumatust alaosast. Eriti torkas silma selle näo surmkahvatus, mis andis noormehele kurnatud ilme, vaatamata tema muidu üsna tugevale kehaehitusele ja veel mingi valulise kirglikkuse varjundi. Romaani käigus Lev Mõskini portree ei muutu
Lev oli lapsena jonnakas, isepäine ja julge, kuid samas aus ja õigusepüüdlik. Teda mõjutas palju Jasnaja Poljana lihtne elulaad ja omapärane loodus. Lev sai hiilgava koduse hariduse, talle õpetati käitumismaneere ja võõrkeeli. Ta jätkas õpinguid Kaasani ülikooli idakeelte teaduskonnas. Ta lahkus sealt et õppida Jasnaja Poljanas koos praktilise tegevusega.Ta töötas enda jaoks välja ranged elureeglid. Tolstoi abiellus sihvaka mustaverd kaunitariga. Nad elasid Jasnaja Poljanas , kus neil sündis kokku 13 last. 5. Tolstoi ,, Anna Karenina"- teema, peategelased, Anna väljapääsmatu olukord.- romaani teema on truudusetus ja abielurikkumine. Peategelased on Anna ja Aleksei Vronski. Anna ei suuda oma teist last enam armastada , ta ei suuda olla armastav ema . Armastusest on kadunud rõõm ja võlu, alles on ainult valu ja soov teha armastatule haiget. Anna viskub suurest meeleheitest rongi alla. 6
lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai sokolaadpruun, hallikasroheline smaragdrohelin, rubiinpunane samblaroheline, roostevärvi, taevakarva, tinakarva, samblavärvi igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu lapseohtu, mustaverd, kurikaval poolpidune, pooltoores, magushapu eba-: ebareaalne , ebatervislik, ebaõiglane ala-: alakaaluline, alaarenenud, alateadlik ime-: imelihtne, imeilus, imekena püsti- : püstirikas puht- : puhtsüdamlik, puhtjuhuslik eht- : ehteestlaslik, ehtnaiselik NE- JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA kirjutatakse eelneva sõnaga kokku. eesti keel puhast tõugu kuum veri must nahk
Ometi ei selgita see süütult kannatamise probleemi. Piiblis käsitletakse kurjust isikuliselt. Kirikus arvati kõige sagedamini, et kurjust kehastav saatan (kurat) on Jumala vastu mässu tõstnud ingel. Selle arvamuse kohaselt on kurjus vaba tahte väära kasutamise tagajärg. Mõnel juhul on mässu tõstnud ingli peapatuks peetud uhkust (Js. 14:14). Tavaliselt kujutatakse saatanat soku moodi sarvede, kapjade ja sabaga mustaverd mehena. Sellisena on saatan kurjuse sümbolina püsinud tänapäevani. Eesti rahvaluules esineb ta seevastu küll pahatahtliku, kuid mõnevõrra rumala olevusena, keda on lihtne alt vedada. Kuidas seletatakse kurjust? Kurjuse seletamises oli katsetatud mitmeid viise. Dualism (eksisteerib kaks vastandlikku poolust, substantsiaalselt kuri ja hea) viis raskusteni, seoses küsimustega: Kui Jumal on hea, ja kõikvõimas ja looja, miks siis on loodud kuri
Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane · -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu · -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku mustaverd, valgetverd, puhastverd · -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku tinakarva pilved, taevakarva, tulekarva, tulevärvi Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku roosat karva riie, punast värvi Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse jrg omadussõnast lahku hirmus palav, kole külm, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge
Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud. Seejärel küsis, kuidas Liisa Lavretskile meeldib? Lavretski vastas, et Liisa on väga kenda ja lahkus. Läks hüvasti jätma Marfa Timofevnaga, kes istus oma toas seltskonnaga. Seltskonda kuulusid: paksupuguline dresseeritud punnpaap-leevike, koerake Roska, tige isakass Matross, 9.a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual ära käia, samuti oleks vaja ka Glafira eest hilgepalvet lugeda. Enne lahkumist ütles Marfa Timofevnaveel, et ega Liisa Pansinile lähe, et ärgu mees muretsegu. Lavretski vastu, et ei muretse ja lahkus. 4 tundi hiljem sõitis Lavretski kodu poole. Pärale jõudes ootas teda trepi alumisel astmel taat Anton. Lavretski läks maja üle vaatama, jõudes Glafira Petrovna tuppa, läks Anton koos
Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3.Tüved "-ohtu ja -võitu" kirj. eelneva käändsõnaga(nimi-,omadus-,arv- ja asesõna) omastavas kokku, Nt: poisikeseohtu, lapseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. 4.Tüvi "-verd" kirjutatakse eelneva kääändsõnaga osastavas kokku. Nt: puhastverd, mustaverd, valgetverd. 5.Tüved "-karva ja -värvi" kirj. kindlakskujunenud väljendeis nimisõnaga omastavas kokku. 5.1.Osastavast käändest kirjutatakse need lahku. Nt: tinakarva pilved; taevakarva sinine: khakivärvi ülikond; samblavärvi seelik; tulekarva tulevärvi juuksed. Nt: roosat karva riie; punast värvi maja. 6.Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirj. järgnevast omadussõnast lahku
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas. -ohtu ja võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku. nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku. nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku. nt. Tinakarva, samblavärvi, tulekarva, tulevärvi. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku. nt. Roosat karva, punast värvi. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav. nt. Küpse kirsi karva. Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku.
puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sajanditepikkune,
peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, täiendsõnal on eba-, ala-, vaeg-, pool-jts Nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, omakorda täiend Nt. küpse lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, kirsi karva võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane -ohtu, -võitu, -verd Nt. mustaverd, lapseohtu, igavavõitu Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad Nt. hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, -karva ja -värvi kindlakskujunenud väljendeis ne- või line-omadussõna
Lapsena oli ta jonnakas, isepäine ja julge kuid samal ajal õigusepüüdlik ja aus, elas Jasnaja Poljana mõisas Tuula lähistel. Ta sai koduõppe, selle kaudu kõrge haridustase. Tal oli huvi Idamaade kultuuri ja keelte vastu. Asus õppima õigusteadust, aga ei olnud sel alal edukas, 1851 sõitis vennaga Kaukaasiasse, kus võttis osa sõjategevusest. Seal ta oli 2,5 aastat, oli vapper sõjamees. Kaukaasias ta alustaski kirjanikutööga. 1862 armus ta 18-aastasesse mustaverd sihvakasse kaunitari (Moskva arsti tütar Sofja Bers) ja tegi talle abieluettepaneku. Neiu võttis selle vastu. Asusid elama Jasnaja Poljana mõisa, kokku sündis neil 13 last. . 6. Tolstoi ühiskondlikud vaated Ta arvas, et pole mõtet kaasa lüüa rühmitustes, seal ennast ei arendata. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema
Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 1.Omastavapärased sõnakujud, millel (samas tähenduses) muud käändevormid puuduvad, nt prantsuse (kirjandus), katoliku (usk), kulla (mees), paganama (poisiklutt). 2. Liitsõnapärased sõnakujud, mille viimane osis on osastavakujuline -karva, -laadi, -ohtu, -verd, -võitu, -värki, kuid millel liitsõnana teised käändevormid puuduvad, nt tuhakarva (juuksed), iselaadi (inimene), poisiohtu (töömees), mustaverd (piiga), kehvavõitu (söök), isevärki (mõtted). 3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?.
Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided. Maril hõbeprees, kaelaehted ja litritest pärg juuste peal; Tiinal metsalilledest pärg peas, hõbeehteid temal ei ole. - Kevadine mets, täis päikesepaistet; vint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelava kes-kel jämeda tüvega tamm. - Pühapäev, enne lõunat. TIINA (paremalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke üles tõstetud, nii et paljad jalad peaagu poolte säärteni nähtavale tulevad, ettevaatlikult
püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. -ohtu ja -võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku: lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu. -verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku: mustaverd, valgetverd, puhastverd. -karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku: tinakarva pilved, taevakarva sinine, khakivärvi ülikond, samblavärvi seelik, tulekarva ~ tulevärvi juuksed. Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku: roosat karva riie, punast värvi maja. Märkus. Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav: küpse kirsi karva ~ värvi riie.
Kõige parem on vakka olla ja lasta vanameest teha, mis ta tahab. Kaks inglit lendab ta ümber. Üks on valge ja hele, teine on must. Valge käsib teda teha, mis hea; siis tuleb must ja a ja b kõik uppi. Keegi ei tea praegu, kumb viimaks võidu saab. Aga sinuga on kõik korras. Sul tuleb elus suuri muresid ja suuri rõõmusid. Mõnikord saad viga ja mõnikord jä ä d haigeks, aga iga kord lõpeb kõik hästi. Knks t üdrukut ilmub su elusse. Üks on valgetverd ja teine on mustaverd. Üks on rikas ja teine on vaene. Enne saad vaese endale naiseks ja siis rikka. Sa pead ennast veest eemale hoidma nii palju .kui saad ega tohi hädaohtudesse tikkuda, sest on kirjutatud, et sa sured poomissurma.» Kui ma õhtul küünla süütasin ja üles oma tuppa läksin, siis istus seal taat -- jah, tema ise! 5. PEATÜKK Panin ukse kinni. Siis pöördusin ümber ja seal ta oligi. Mul oli alati suur hirm taadi ees, ta ju kolkis mind nii p a lju
annaabi.ee 
