jagasid anuma pinna horistontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, romble, aga ka meandreid. 8. sajandi lõpus eKr hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.
näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Ateena saavutas 6. sajandi lõpuks enne meie ajaarvamise algust taas juhtiva positsiooni keraamikakeskusena. Sellega üheaegselt ja seda toetavalt toimus mustafiguurilise stiili tekkimine. Perioodile oli iseloomulikuks mustade figuuride kasutamine, mis oli pärand varasematelt stiilidelt. Punane aluspind kaeti musta angoobiga, millest kraabiti välja detailid. Kuulsaid keraamikuid mustafiguurilisest perioodist: Sophilos (590580 eKr) Andokides (550525 eKr) Exekias (u
Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud,
Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud.Neilt võis leida stseene mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide
8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja
8 saj. Ekr ilmusid esimesed kujutised loomadest ja inimestest mis olid alguses väga visanduslikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikus suurte vaaside valmistamine. Vaaside valmistamis keskuseks oli Ateena. Orientaalne stiil: 7-6 saj. Ekr sai Kreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Sealt arenes välja orientaalne stiil mis kujutas endas palju idamaiseid elemente. Orientaalse stiili perioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil: Kui Ateena sai 6 saj lõpuks taas Kreeka keraamikakeskuseks, hakkas välja arenema uus keraamiline stiil mille nimi oli mustafiguuriline stiil. Sellele oli iseloomulik mustade figuuride kasutamine. Punasefiguuriline stiil: Hakati kasutama umbes 530 a ekr ja mustaga värviti ainult taha jääv taust ning figuurid seal peal värviti kas punasega või oranzikas-punasega. Vaasi tüübid: Kreeka vaasid olid maailmas kõige levinumad kunsti teosed mis olid tipptasemel viimistluse ja
8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile
Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Meander Siksakiline MEANDER on oma nime saanud käänulise jõe järgi ja on üks tüüpilisemaid kreeka mustreid Algselt geomeetrilised kujundid asendusid ajapikku paljufiguuriliste piltjutustustega .Vaasidel kujutati mütoloogilisi ja ajaloolisi stseene, pidustusi ja spordivõistlusi aga ka igapäevaseid tegevusi . Mustafiguuriline stiil- Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil- Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Nüüd oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju ja paremini edasi anda figuuride liikumist . Kogu pilt muutus ruumilisemaks ja loomulikumaks . Punasefig.---- >
Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, ähvardavaid barbaarseid jõude, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel.
ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. 6. Kreeka vaasi areng (ornamendiga vaas, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil) Vanimad nõud- geomeetrilise ornamendiga ( u 8. Saj eKr) Mustafiguuriline stiil mustad figuurid helepunasel pinnal. U 6. Saj eKr punasegifuuriline stiil- mustaks värvitud taust ja figuurid jäid heledaks. Nii sai paremini detaile kujutada. Figuraalsetel vaasidel kujutati stseene mütoloogiast ja igapäevasest elust. 7. Millel põhineb vana-rooma kultuur ja kunst? Kultuur ja kunst põhineb orjadel. 8. Rooma ja kreeka tempel võrdlevalt
Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13.Kreeka ja Rooma jumalad. Zeus Jupiter- peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera Juno- Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna
maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid
PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel) KEISER HADRIANUSE POMPEI LINN VIA APPIA(e sõjatee) MAUSOLEUM(e haua- Kamber) KREEKA JUMALAD 1
kaunistamiseks. Oranmendid vaasidel paiknevad ribadena. Vaasid väga värvilised ja hoolikalt teostatud. Ornamendid Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Teised ornamendid on: lainevööt, palmett, akantusvööt, munavööt. MEANDER LAINEVÖÖT PALMETT AKANTUSVÖÖT MUNAVÖÖT MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.
3. 4. 1. Praxiteles. Hermes ja Dionysos 2. Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil. Filosoofi ja teaduse tuntumad nimed on Hippokrates, Sokrates, Platon ja Aristoteles, kes on sügava jälje siia maailma jätnud.Tänu
ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse.
Arhitektuur – ehituskunst. Arhitekt – ehitise valmismõtleja ja paberile joonestaja. Skulptuur – kuju või reljeef või nende valmistamise kunst. Skulptor – kujude ja reljeefide valmistaja. Reljeef – skulptuuri üks liike, pinnasest kõrgem kujutis, nagu oleks skulptuur pooleks tehtud ja seina külge kinnitatud. Geomeetrilises stiilis vaas – vaas, mis kaunistati üleni geomeetrilistest kujunditest koosneva mustriga. Osata joonistada. Mustafiguuriline vaas – varasem vaas, kus figuur maaliti tulema värviga punakale savipinnale. Punasefiguuriline vaas – hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedaks.
''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11. Punasefiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Fifuurid värvimata, detailid maaliti peale, üldpind must 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul - milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Templid, paleed, valitsushooned, kindlused, raamarukogud, staadiumid, gümnaasiumid. 13. Kes oli Aleksander Suur ja milline oli tema panus kultuuri arengusse Makedoonia kuningas, asutas 1
Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
elualasid kopeerima. odakandja) Elulaad suures osas militaristlik. Kujutati inimesi Suur osatähtsus Kreeka Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul. individuaalseid jooni. käsitöös on Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi vaasimaalidel(punase- ja iseloomustab eelkõige praktiline laad mustafiguuriline tehnika) ehitusmeistrid püstitasid hooneid , kus kujutati jumalaid, otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem kangelasi ja igapäevaelu. rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja
Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja
Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25.Millega said tuntuks Aristoteles ja Herodotos? 26.Nimeta vanaaja 7 maailmaimet! 27. Kuidas on kreeka keeles: Kreeka, mittekreeklasest madalama kultuuritasemega inimene, tähestik, parimate võim, koosjooming, meeste ruum, veinisegamisnõu, armuke, alasti noormees, riietatud neiu, poistermastus, tüdrukutearmastaja, linn, ainuvalitseja, pikkades viirgudes sõjavägi, Sparta kodanik, Sparta maaori, Sparta vaemate nõukogu, rahvavõim,
kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed. Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid (gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale. Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Too vähemalt 2 näidet! (3p) Kõige rohkem armastati rajada templeid. Nike tempel, Parthenon, Poseidoni tempel Paestumis
portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi.
Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Jumalaid ja sportlasi. Missuguse muutuse tõi figuuri kujutamisesse Polykleitose skulptuur "Odakandja"? Kontrapost, kus oli see täielikult lahendatud 13. VANAKREEKA MAALIKUNST 8.saj eKr geomeetrilised ornamendid 8.saj eKr lõpul inimeste ja loomade skemaatilised kujutised 7.saj eKr paljufiguurilised piltjutustused(mütoloogilised ja ajaloo) 6.saj eKr mustafiguuriline inimkeha realistlikud 6.saj eKr lõpul punafiguuriline keerukamad liigutused, looduslähedased 5.saj eKr lisandus valge värv, igapäevased olustikuteemad Mida teame nendest maaliliikidest vanakreeka kunstis? Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest? Vaasidele oli maalitud palju steene ja vaasid on paremini säilinud kui seinaja tahvelmaalid. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid
Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas. Kui mina oleksin kreekalne, tahaksin kindlasti olla selline kreeklane keda tuntaks kaa peale tema surma,nt Platon, Aristoteles, Sokrates, jpt. Koostas: Maarja Kaart
Klassikaline 5-4 saj eKr Joonia Hellenistlik 338-30 a eKr Korintos Amfora-täielikult geomeetriline. Ringid Mustafiguuriline- Savist amforale maaliti(kraabiti nõelaga sisse) mustad figuurid. Punasefiguuriline- Savist amforale maaliti mustaga taust ja figuurid jäeti punaseks. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi ja
*Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6
1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
Nimeta Kreeka kunsti 3 perioodi. Arhailine e. Vana aeg 600-480 e.K.r Klassikaline e õitseaeg 480-323 e.K.r Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.K.r 30 p.K.r Nimeta Kreeka samba 3 põhiosa. kapiteel, tüves. baas Nimeta ja kirjelda Kreeka ehitusstiile. Dooria vanim , Joonia -Korintose (kirjeldus peaks olema õpikus 52-53 ) Mis on karüatiidid. noorte naiste kujud Mis on kore ja kouros. Kirjelda. alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore Mis on punasefiguuriline ja mustafiguuriline vaasimaal. Must vaasil pole värvi ja mustaga peale tehtud , punasel on taust punane ja peale tehtud mustaga . Kirjelda Kreeka teatrit. keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed. Eriefektide (näitleja tõstmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis
vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu (Herodotos "Historia"), matemaatika (Pythagoras,Eukleides), füüsika (Archimedes), meditsiin (Hippokrates ja tema vanne) g)kunst - vaasimaal(mustafiguuriline, punasefiguuriline vaas) h) arhitektuur - templid (Nike tempel), skulptuurid (Parthenon-i skulptuur, Polykleitos ,,Odkandja", Pheidias ,,Zeus"-i kuju Olümpias) i)filosoofia - Thales, Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles
*lööv-pikkihoone transept-põikihoone Constantinus Suure triumfikaar. apsiid-poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Jooksjad. Mustafiguuriline amfora valgmik-akendeosa kampaniil-kui kellatorn asub eraldi. Aatrium-aatrium *krikud on kaunistatud seinamaailide ja
17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi taust must, punasega joonistatud. Amforat kahesangaline säilitusnõu.
meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda Vaasimaal · maalide taset saab teada vaasimaalide näol · 8. saj. eKr geomeetrilise mustriga vaasid · Protokorintlik stiil, korintose vaasid, Rhodose vaasid · 600 eKr. mustafiguuriline stiil · u. 530 eKr punasefiguuriline stiil (valgefiguuriline stiil) · kujutati ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" sündmusi · enne mustafiguurilist stiili läksid vaasimaalid reaalsemaks Arhidektuur 1. Arhailine tagasihoidlik savionnid 2. klassikaline templid · Ateena akropol o Parthenon o Erechteion o Propülee väravehitis mitmeosaline paraadvärav o Nike tempel propülee ees · Partheon
5. Mis on kouros ja kore?- arhailine periood, klassikaline ajajärk 6. Leia kunstnikule õige töö: 1.Praxiteles 3.,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid)
,,Kaapija", ,,Hermes Dionysos-lapsega" + autorid! 19. Milline suur muutus vabafiguurides toimus klassikalisel ajastul? Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. 20. Kust on pärit sõna 'keraamika'? Tunda ära ornamendid. Ateena pottseppade linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem 2) punasefiguuriline vaas hiljem. Fooniks punane savi, peale maaliti mustad figuurid. Vaasidel kujutati kreeklaste igapäevaelu.
ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Riided Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistat...
Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse, kasutatakse peale musta ka punast ja valget värvi. PUNAFIGUURILINE- 5 saj lõpp e.m.a- Taust värvitakse, figuurid jäetakse värvimata ja hiljem maalitakse figuuridele ja esemetele peened detailid pintsliga. ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD UUENDUSED- Lubimört, Silinder- ja ristvõlv, kuppel. TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas
Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega. Kreeka ühiskond oli patriharhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, millele aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel. Mehe ja naise suhted olid väga pinnapealsed.
Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said
Ahhailased-muistsed kreeklased,Doorlased-madalama kultuuritasemega elanikud,kes tulid Balkani poolsaare põhjaosast.Joonlased-lahkusid,kuna ei tahtnud seguneda doorlastega.Hellenid-kõik kreeklased kokku.KIRJANDUS tragöödia-Aischylos``Erasteia``,Sophokles``Kuningas Oidipus``.komöödia- Aristophanes``Linnud``TEADUS- ajalugu-Herodotos``Historia``,matem:Pythagoras,Eukleides,Archimedes,Ptolemaios,meditsiin- Hippokrates.KUNST-vaasimaal-mustafiguuriline,punasefiguuriline vaas,arhitektuur:templid-Nike tempel,Parthenon,skulptuur:Polykleitos``Odakandja``,Pheidias``Zeusi``kuju Olümpias.
1. Hüdria 3 käepidemega veenõu 2. Amfora 2 sangaga veini hoidmiseks 3. Kerteer lai, segati vett ja veini •Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellega oli lihtne joonsitada jooni (jagas anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks) •Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest kujundeid (nt: kolmnurgad, rombe, meandreid) •8.saj lõpus hakati joonsitama loomi, mis muutusid hiljem piltjutustusteks. •Mustafiguuriline stiil suured mustad kujutised, mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile, •Punasefiguuriline stiil krundiga kateti kujutise tausta, figuurid jäid savikarva värvi, maaliti peenikese pintsliga üksikasju. •Maalikunst muutus looduslähedamaks, tehti võistlusi, et kes suudab illusionistlikumalt maaida. •Apelles tolleaja kuulsaim kunstnik, tema tätsaim töö on Aprodite kujutis, kus ta
6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale
annaabi.ee 
