jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle
SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid
Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes
...............................................................................6 2 Asukoht kaardil ja suurus Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu- Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume,
liikumine väga kiire – üle 300 kilomeetri tunnis. Üleujutus mõjutas ka selle piirkonna kliimat ja loodust. Setete uurimine näitas, et kuival soolaperioodil oli mereloomi minimaalselt, järgnenud mere tekkeperioodil aga ilmus palju liike. Vahemeri on Tethys jäänuk, ta on suhtelist madala (sügavus umbes 300 m ) ja kitsa (15 m lai ) Gibraltari väina kaudu ühenduses Atlandi ookeaniga, Dardanellide väina,Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu Musta merega ning Suessi kanali kaudu Punase merega. Apenniini poolsaarest ulatub Sitsiilia ja Malta kaudu Aafrika rannikuni veealune Pantelleria künnis, mis jaotab Vahemere kaheks sügavaks osaks. Vahemere põhjaosas asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd.
merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.
aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud. Kahe maailmajao - Euroopa ja Aasia - erinev ajaloolis-kultuuriline areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos. Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidzaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80 % rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või tavamiljöö kujundamine meremehele omaseks, laiemas mõttes ka kultuuriväärtuste levik meritsi. Esimene merekultuuri ilming oli laevade vöörikaunistuste (vöörikujud) tegemine. (Usuti ka, et paljastatud käsivarte ja rindadega naisi kujutavad vöörikujud vaigistavad tormist merd.(respekt,äärmine austus mere suhtes) Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju(vöörikuju) Ilmselt Horatio Nelsonit kujutav käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg)
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
järverannal. Soostunud madalsood või niidud. • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4. Rannarohumaa - on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi. Soolataluvad liigid 4.1. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? - Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti
Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Majandusvöönd on territoriaalmerega merega külnev ja tema taga asuv rajoon ja see ei tohi ületada 200 meremiili. Saatse saabas Setumaal, kus tee läbib Venemaa territooriumit. Kõrgustest Eesti kõrgeim koht on Suur Munamägi 317-318 m (ajaloos kõikunud 310-324). Kõikide mägede kõrguste juurde EI TOHI PANNA KOMA!!!! Iga komakoht tähistab reeperi kõrgust. Kui täpne olla, siis tegelikult on Suure-Munamäe kõrgus 317 m. Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Portugal on suhteliselt homogeenne riik keeleliselt ja usuliselt. Portugali rahvas on peamiselt koos elavad eel-rooma Ibeeria keldi hõimud, Lusitaanialased ja teised, kellel on osa rooma, germaani (Visigoths ja Suevi) ja mõned väiksemad elemendid, peamiselt Araabia-berberien ja juudid. Lisaks demograafilisele arengule on iseloomulik kolm suundumust: eluea pikenemine, vähenenud sündivuse ja kasvava elanikkonna osa välisriikides. Tänapäeval on paljud ida-eurooplased (eelkõige Ukraina, Moldova, Rumeenia ja Venemaa), samuti brasiillased,loonud Portugali oma kodusid.Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult külade Miranda do Douro's Miranda keelt tunnustatakse kohaliku koostöö ametlikus keelena. 1990 aastal oli Portugali rahvastikku veidi üle 10 miljoni, veidi rohkem kui kolmekordistada 1801 aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit elanud inimest. aeglase kasvu peamised põhjused olid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
