Sunniitlik islam Siiitlik islam Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava enamiku (75-90%).
sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas
Palun lugege läbi pdf-failist ,,Islam" viimane peatükk ,,Islam ja õendus". Millega sealt tuleks Teie arvates arvestada ämmaemandal (mis sealt haakub ämmaemanda elukutsega)? Lisaks lugege läbi ingliskeelne materjal (ÕIS-is fail nimega ,,Islam ja ämmaemandus"). Tooge sealt välja need asjad, mida ämmaemandal tuleks Teie arvates oma elukutses arvestada (ja mida tal oleks oluline teada) seoses muslimitest patsientidega. Abort on lubatud ainult siis kui ema või loote elu on ohus, kui on tõsised tervisehäired. Kui loote on vanem kui 120 päeva siis abort on keelatud. Välja arvatud on need juhtumid kui ema elu on tõsises ohus. Pärast lapse sündi tuleb anda platsenta vanematele, et nad saaksid läbi viia rituaali Kui sündis surnud loote 120 päeva vana ja rohkem- tuleb tema keha ja platsenta ka anda vanematele
suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk ja PõhjaIndia suured kloosterülikoolid Nālandā , Vikramašīla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust
» Kolm kaitset » Kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega Väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu » Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani sealt alates hakkas tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma » Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid toimisid rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni kuni Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid » Budismi levimisel olulisteks tähisteks budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde » Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest,
India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger. Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku (budism). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad (islam) hõivasid 9.–12. sajandil India põhjapoolsed alad. Põhjas rajati ka Mogulite riik, mis arenes jõukaks riigiks. Seal ehitati silmapaistvaid templeid, näiteks Tāj Mahal. Riigi hiilgus tõmbas ligi Euroopa kaupmehi ja vallutajaid ning 1858. aastaks oli Indiast saanud Briti impeeriumi osa. India iseseisvusvõitluses oli otsustava tähtsusega Mohandas Gandhi tegevus. Riik iseseisvus 1947. aastal. Iseseisvumise järel
auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA · Asus Senegali ja Nigeru jõe vahel · Suured kullavarud · Kumbi- Saleh'-Lääne-Aafrika suurim linn. Koosnes tegelikuses 2 linnast, ühes elasid valitseja ja tema lähikondlased.Valitseja residents kujutas endast kindlustatud paleed koos kaitserajatistega. Teises linna osas elasid muslimitest kaupmehed, teadlased, vaimulikud. Kahe linna vahel tavaliste linnaelanike majad · Ehitati savist, puust ja pilliroost · Muhamedlaste linnas kiviehitised · Maju ümbritsewsid lopsakad aiad · Leitud on nt. Rausat käärid, noad jm tööriistad, naelad, relvad MALI · Mali ühendas Ghana maad enda omadega · Õitses, nagu Ghanagi, tänu kaubandusele · Islami vastuvõtmine tugevdas majandus- ja kukltuurisidemeid Põhja-Aafrikaga
allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270 (1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism
allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel , kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid usundeid, kristlus, on tekitanud läbi aegade konflikte ning lausa sõdasid, näiteks ristisõjad aastatel 1096 1270(1291). Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Paljudesse maadesse levinud maailmausunditeks lisaks kristlusele on islam ja budism. India peamine usund hinduism on samuti viimasel sajandil levima hakanud. Hiinas on religioon vähetähtis, tavaliselt segu mitmest õpetusest, valdavalt siiski budismist. Taoism on oluline ühe komponendina. Jaapanis levinud usund on sintoism
Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova),
Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et
Valitseja kandis ühteaegu Saksa kuninga kui ka Püha Rooma keisri tiitlit. Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti
Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ja idapoolsete kristlaste vabastamine muslimitest, suurendada kristluse mõju, soov oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal
Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism
Lähim kaugus minu kodukohast on umbes 4800 km. 2. Rahvastik Pakistanis on 2006. aasta seisuga 163 985 400 elanikku. Rahvaarvu poolest on Pakistan maailmas 6. kohal. Pakistani elanikkond koosneb väga erineva ajaloo ja kultuurilise taustaga etnilistest rühmadest: pandzabid (45%), sindhid (14%), pustud ehk pustunid (15,5%), seraikid (10%), belutsid (3,5%), muhadzirid (muhajir'id, 7,5%; Indiast tulnud, põhimõtteliselt Uru keelt kõnelevad muslimitest immigrandid ja nende järeltulijad) ja muud rahvad (4,5% sh. Tadzikid). Usutunnistuselt on 97% rahvastikust muslimid (77% sunniidid, 20% siiidid), on ka kritlasi, hinduiste, judaiste, sikhe, parse, hõimuusunite järgijaid jt. Pakistanis on Iraani järel suuruselt maailma 2. siitide kogukond. Islami seadused on Pakistanis suures aus. Need määravad, kuidas täita usukombeid ja kuidas käituda. Islami tava kohaselt peab naine olema varjatud loori taha
Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive kuid see piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid muslimitest insenerid. (2.) Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on ,,niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib." Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus millega ta oli hoobelnud
kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni jõudmisel õhutas samuti kastreerimisele. Katoliku kirik kastreeris poisikesi veel renessansi ajalgi, et need saaksid Sixtuse kabelis tiiskanti laulda. Et saavutada uuesti pattulangemise-eelset seisundit, kastreerisid õige paljud ennast ise, tehes sageli endast sandid, sest kasutasid selleks lauanuge, teravaid kive ning isegi klaasitükke. Muslimitest orjakaupmehed õhutasid mõningaid suguharupealikuid Aafrikas oma inimesi vabatahtlikult orjaks müüma. Nii tekkis ülikasulik äri. Kastreerimise operatsioon oli küllalt ohtlik ja paljud surid selle tagajärjel, liiati ei soodustanud palav kuiv kliima haavade kinnikasvamist. Kõrbeliiva peeti parimaks rohuks, nii et äsjakastreeritud maeti kaelast saadik liiva sisse, kuni haavadele koorik tekkis. Poistes , kes
Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine. Pilet nr.10 a)ristisõjad *Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja
ümberjutustuseks kui tõlgeteks sõna otseses mõttes. Islami usu aluseks on täielik monoteism, on vaid üks jumal 99 nimega, tähtsal kohal on ka inglid, kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan. Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks sunniidid ja siiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud. Siiidid usuvad aga, et just nemad on nn määratud rahvas, kes peaks Muhamedi võimu jätkama. Teadus ja haridus keskajal - Araablastel oli pikaajaline suulise pärimuse traditsioon, milles jutustati lahingutest, vaenudest ja sõdadest. Araabia keel oli nende suureks uhkuseks ning Koraan selle keele kauneimaks näiteks. Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis
Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga hakkas levima mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks väikesteks koolkondadeks. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla ja teised toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. sajandi lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist,
8. sajandi araabia allikate kohaselt olevat Ghanas lõppematud kullavarud ning Ghana valitseja kõige rikkam maa peal. Ghana kuld oli tähtis nii Põhja-Aafrika kui ka Lähis-Idale ja Euroopale, isegi Inglismaa hankis sealt kulda. Kumbi-Saleh, Ghana pealinn, oli oma 15 000 elanikuga Lääne-Aafrika suurim linn. Ta koosnes kahest linnast, mida lahutas 10-km vahemaa. Ühes linnas elas valitseja oma lähikondlastega ning teises linnas olid sunnitud elama muslimitest kaupmehed, tealdased ning islami vaimulikond. Kahe linna vahelisel mal paiknesid tavaelanike majad. Gaanlased ehitasid peamiselt savist, puust ja pilliroost, muhamedlaste linnas olid aga kivist hooned. 11 Linna maju ümbritsesid lopsakad aiad. Arheoloogilised leiud: · Rauast käärid · Noad jm tööriistad · Naelad · Relvad MALI
poole Muzaffarabadi. 26. oktoobril olid nad juba Srinagari lähistel. Täiemõõdulise sõjalise operatsiooni taseme saavutas sissetung alates 27. oktoobrist 1947, pärast seda, kui maharadza oli 26. oktoobri hommikul alla kirjutanud dokumentidele ühinemise kohta Indiaga (kusjuures tingimuseks oli võimalikult varstine plebistsiit) ja seejärel põgenenud Jammusse. 27. oktoobril deserteerusid maharadza Hari Singhi armee muslimitest sõdurid, vallutasid Poonchi ning jõudsid Srinagari lähistele. Kõikjal rüüstati, tapeti ja põletati. Baramulla 40 000-st elanikust pääses eluga vaid 3000. Paanikasse sattunud maharadza palus viivitamatult abi Indialt, kuigi lord Mountbatten oli püüdnud Hari Singhi veenda, et ta peaks arvestama rahva enamuse soovi, mis sisuliselt tähendas soovitust ühineda Pakistaniga. Samal päeval, 27. 4
12 aasta jooksul pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria, Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele. Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel Põhja-Aafrikast kuni Atlandi ookeanini, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan. See hiiglaslik maa-ala püsis ühtse riigina aastani 750 soodustas islami levikut ja islamiusu järgijate arvu kasvu; pärast seda sõjaline ekspansioon aeglustus. Islam levis ka rahumeelsel teel. Muslimitest kaubitsejad viisid oma usu Lääne-Aarfikasse ja Ida-Aafrika rannikule. Usk levis kaupmeeste vahendusel ka Malaisiasse, Indoneesiasse ja Filipiinidele. II kaliifi, Utnan, ajal koguti kokku kõik Muhammadi ilmutused, millest oli tekkinud meeletult palju versioone. Infoallikad islami kohta Koraan: Koraani lugejad = Qurra' Koraani kirjapanekuga hakkas välja kujunema araabia kiri
pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike olles enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sõdades oli vastakuti kolm leeri: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants; nende kõigi vahel kasvas vaen veelgi. 12 Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see- eest liiga kõrge hinnaga
raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad. Vadzrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla jt toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid. Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust
annaabi.ee 
