Näiteks organiseeritud füüsiline aktiivsus, mõlemal sugupoolel sarnaselt. Naissugupoolel oli populaarne erisugune istuv tegevus: internetis surfamine, telekamängude mängimine ja televiisiori vaatamine. Meessugupoolel esines veel sarnane kogus snäkkide ostmisel ja tarbimisel. Uurimuses jõuti järeldusele, et sõbrad mõjutavad üksteist oma käitumises ning selle tulemusena mõjutavad üksteist ka erinevad sotsiaalvõrgustikud ehk ülekaalulisusega seonduv käitumine levib murdeealiste vahel igal juhul. 4 Käitumuslik teraapia ja sibutramiin Sibutramiin3 on tüsedusevastane ravim, mida kasutatakse abistava vahendina kaalualandamise programmis rasvtõvega patsientidel või ülekaaluga patsientidel, kellel esinevad ka teised rasvumisega seotud riskifaktorid (nt II tüübi diabeet või düslipideemia)
saavutused, seatakse uued eesmärgid. Kui keskealise mehe töö rahuldab teda, siis selles perioodis on võimalik jõuda karjääriredeli tippu. - Vaba aja harrastuste arendamine, loovus Kuna keskeas on karjäär püsiv ning lapsed on kodust lahkunud, leidub mehel rohkem vaba aega ning energiat, et tegeleda hobidega. Keskiga on paras aeg loominguliseks tegevuseks ning loovuseks ehk valmisolekuks hüljata vanad tegutsemisviisid ja anda koht uutele. - Murdeealiste laste toetamine arengus vastutustundlikuks ja õnnelikuks täiskasvanuks Keskeas saavad lapsed täisealisteks ning lahkuvad vanemate kodust, mis mõjutavab väga tugevasti perekonna elu – perekonna tähtsus väheneb. Mees peab sellega leppima ning leidma uusi lahendusi, et pereelu jääks püsima. - Uutmoodi suhete loomine abikaasaga Lapsed, kes keskea perioodis hakkavad lahkuma kodupesast, ei hoia enam perekonda kokku.
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia .
internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõber. Lasteaialapsed peavad sõpradeks kõiki, kes neile mänguasju annavad või nendega mängivad. Lasteaialapse eas pole veel keha välja kujunenud. Kõigil on heledad hääled ning väikesed kasvud. Kusagil pole karvu (peale pea) ning kaal on üsna väike. Inimesel pole välja kujunenud kindel iseloom ning huvid. Lasteaialapseeas võid tahta saada jalgpalluriks, kuid
motivatsiooni, kuna vähendab autonoomia tunnet. Väärtused Mõisted või uskumused käitumise ja selle soovitud tagajärgede kohta Suhteliselt püsivad Suunavad onomeste käitumist ja sündmuste valikut või nende kohta tehtavad hinnangud Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi Väärtuste omandamine Täisikka jõudes on inimese põhiväärtused välja kujunenud ja neid on raske muuta. Kõige olulisem uurida murdeealiste väärtusi. Väärtuskasvatus – teadlik väärtuseelistuste kujundamine ja muutmine – kodus ja koolis. Kasvatusväärtused Kujundavad laste kasvatamise viise ja kasvatuse/arengu tulemust. Mõjutavad ühiskonna ja personaalsete väärtuste, vanemate haridustaseme, ümbruskonna ohutuse, lapse, lapsevanemate vanuse, soo poolt. Eesti, soome, rootsi eelkooliealiste emad Palju sarnasusi: sõbralikud, abivalmid, iseseisvad Omadused, mida kõik valimid ei nimetanud:
14 6. Kokkuvõte.................................................................................................................... 7. Kasutatud kirjandus...................................................................................................... 8. Lisad............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Uurimustöö koosneb murdeealiste probleemidest. Töö eesmärgiks on rohkem teada saada murdeealistest ja nende probleemidest ning mida võiksid noored teistmoodi teha ja kuidas käituda. Töös on uuritud põhiliselt kahte Helga Nõu noorsooromaani: ,,Kuues sõrm" ja ,,Pea suu". Mõlemas jutus on üks teistsmeline ehk peategelane, kellest jutt käib. Nende kahe teismelise probleemid on erinevad, kuid kohati ka kattuvad. On uuritud teismelise/teismeliste probleeme ja neile lahendusi leitud.
...................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 2 SISSEJUHATUS Toetudes Põhikooli riikliku õppekava (2011) inimeseõpetuse ainekavale valisin referaadi teemaks enesehinnangu. Valisin antud teema, sest leian, et enesehinnangule peaks rohkem tähelepanu pöörama, eriti murdeealiste seas, sest teismelised on sel ajal eriti tundlikud kõigi arvamuste suhtes ning see lööb neil enesehinnangu kõikuma. Enesehinnangul on suur mõju inimese elule ja mõni inimene ei oskagi võib-olla enda enesehinnangu kõikumisega kuidagi toime tulla, mistõttu soovisin ülevaatliku referaadi kirjutada enesehinnangu kohta. Referaat koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis on lahti kirjutatud, mis see
Ka noortel inimestel esineb stressi ja kurvameelsust. Kehaline aktiivsus aitab aga selle vastu võidelda. Samuti on ka kindlaks tehtud, et kehaline aktiivsus on seotud ka hea õppeedukusega. Mis on noorte jaoks tegelikult väga tähtis. Kehaline aktiivsus soodustab kindlasti ka lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. See omakorda aitab aga arendada teisigi kehalise võimekuse liike: painduvus, lihasvastupidavus, kiirus ja tasakaal. Teine põhjus Noorte puhul, eriti murdeealiste laste puhul on väga oluline tervislik seisukoht just selleks, et seda juurutada neile kogu eluks. Kolmas põhjus Piisav kehaline aktiivsus noorukina aitab vähendada täiskasvanuks saamisel krooniliste haiguste kujunemise riski. Kehaline aktiivsus aitab kaasa ka rasvkoe hulga vähenemisele ja tervisliku kehakaalu säilitamisele. Kehaline aktiivsus lapsena aitab alandada ka vererõhku ja seda stabiliseerida.
· Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan"
Puudub info, kas Toomasel tekib mingisugune raha ülejääk, mida ta oma abikaasale ei anna või kulub kogu teenitud raha Soomes käimiseks ja alkoholi ostmiseks. Rahaprobleemid on abikaasadele peamiseks probleemide allikaks, kahjuks on neisse probleemidesse kaasatud ka Tiia õde Kadri. 2.3. Suhete analüüs Pere hetkeline elutsükkel kuuluks kui mitme erineva tsükli alla. Antud pere on väikeste lastega pere, kus toimub laste kasvatamine ja finantskohustuste järgimine. Samuti ka murdeealiste lastega perekond, sest Annika on varajases teismeeas ning pere probleemide tõttu on käitumismustrid väga erinevad ja kohati teatud tsüklist eraldatud. Abikaasadevahelised suhed on keerulised. Peres on lähisuhtevägivald. Pereliikmete omavaheline läbisaamine on raskendatud. Pere hoolitsemine on jäänud pigem ühe vanema ülesandeks, kuid ta ei suuda teha õigeid otsuseid, sest soovides traditsioonilist
Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Õpetaja valmisolek tööks erinevas vanuseastmes lastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isikuomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe ja kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastme klasside sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste kasvatusprobleemide ja raskustele. Kooli vanem aste on kohane neile, kes näevad end pigem ainespetsialistide kui kasvatajatena. / Krull 2000/ Õpetaja kui klassi juht ja suunaja Edukaks õpetajatööks on vajalik õpilastega isiklikumal pinnal suhteid kujundava lähenemisviisi ehk strateegia teadvustamine. Üldist lähenemist klassi juhtimisele ja suunamisele nimetatakse õpetaja juhtimisstiili valikuks. Õpetajal on valida kolme juhtimisstiili vahel:
· Rohkem kui 50% 915-aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks trenni, 50% on vähendanud oma toidukoguseid ja 5% kasutab dieedipreparaate või lahtisteid. 2 naist viiest ja 1 mees viiest annaks 35 aastat oma elust ära, et saada vastutasuks soovitud ideaalkaalu. · Vähemalt 50 000 inimest sureb söömishäire tagajärjel. Haigestumine toitumishäiretesse Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena, sest nende hulgas esineb toitumishäireid kõige rohkem ja nad on ära tuntavad oma klassikalisel kujul. Selles vanuses puututakse tavaliselt kokku esimeste mitte ühe päeva kestvate muredega, mida jagada ei taheta, kuid mille lahendamiseks endal oskusi paraku veel napib. See on iga, mil naiselikkuse, kehakaalu ja -kuju probleemid on rohkem päevakorral ja kõik sellega seonduv näib ülioluline.
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega
Teil on lihtsalt antud ,,raske" aeg, et kasvatada noori täiskasvanuid, et hiljem nende üle uhke olla. See ongi vanema ülesanne. Tagada oma lapsele rõõmus, usaldav lapsepõlv ning veelgi armastav hüppelaud täiskasvanuikka. Kokkuvõttes võin öelda, et seda referaati oli väga huvitav teha. Kuna olen kuulnud palju teismelise füüsilise välimuse muutustest, siis sain uut ja põnevat infot just psüühika poole pealt. Sain vastuse paljudele küsimustele, mis on tekkinud suheldes murdeealiste lastega ning oli ka palju äratundmisrõõm iseeenda käitumist lugeda ning leida põhjuseid taolistele käitumismallidele. Kasutatud kirjandus Raamatud · Grant, W. 13 kuni 19. Näpunäited vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20, 22, 23, 105, 51, 57, 106, 125-126 · Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 124-125 · Campbell, R. Meie teismeline
agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus) - SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel. Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi
töidtegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on seeeest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada. Missugune kodu on turvaline? Turvalisus Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja röövlijõugud mööda maad rännates ohvrit otsisid
vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on see-eest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga. TURVALISUSE FUNKTSIOON Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada. Missugune kodu on turvaline? Turvalisus Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja röövlijõugud mööda maad
nad peavad tegelema ka siis, kui õpetaja töötab teiste õpilasega. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isiksuseomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe- kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastmeklassides sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste õpilaste kasvatusprobleemidele ja raskustele, ning kooli vanem aste on kohane neile, kes näevad end pigem ainespetsialistide kui kasvatajatena. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Edukaks tööks õpilastega peab õpetajal olema küllalt tugev isiksus: jääma rahulikuks kriisiolukordades, teisi ära kuulama ilma kaitsepositsiooni
sugutunnuste areng. Hilise alguse puhul poistel varieerub see suguküpseks saamise aeg, kui üks tüdruk keskmiselt 3 aastaga saab suguküpseks, siis poistel on see iga 4-5 aastat keskmiselt. Kiire algus ja kiire lõpp, lühike periood. Küpsemine puberteetieas (pilt telf) a)Hormonaalsed muutused- üks muutuste valdkondi, mille teki ajuripats lahti. Hormoonid mitte ei mõjuta otse vaid mõjutavad murdeealiste arengut kaudselt. b)Füüsiline areng puberteedieas kasvu spurt- sekund sugutunnusest kasvu spurt c)keha proportsioonide muutumine. Kasvuspurt- ei peegelda ainult suhteliselt suurt kasvus juurde võttu, poistel ja tüdrukutel eirneval ajal ühe aasta jooksul, kõige kiiremal kasvu perioodil vb aastas kasvada 9 cm ja kaalus drastiline juurde võtt 9,5 kg (tüdruk), poiste puhul saab alguse 12 a ja tipus on 14 a. Kõige kiiremal kasvuperioodil ja
L. Hollingworthi täheldatud nn “optimaalne intelligentsus” – tema uurin- gute põhjal on inimestel, kelle IQ ületab 145 punkti, raskem keskkonnaga kohaneda). Keskkonnaga kohanemisega seoses tuleb aga rääkida ka ühest muret tegevast nähtusest. Nimelt on Eesti murdeealiste laste hulgas mõõdetud suhteliselt kõrgeid depressiooni näitajaid. Nii on 2004. aastal avaldatud Andekate tüdrukute uuringu põhjal (Aluoja jt, 2004) 11 protsendil murdeealistest lastest dep- väsimuse alaskaala ressiooni näitaja üle nn äralõikepunkti, s.t üle skaala summa, mille puhul näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlus- võib kahtlustada tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Sama mõõtevahen-
annaabi.ee 
