Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest: heli intensiivsusest (dB); sagedusest (Hz); müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul; kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel). Müra allikad: 2.1. Tööstusmüra 4 Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad, seadmed, mehhanismid jms. 2.2. Kontorimüra Võimalik, et mitte töö ei tekita alati stressi, vaid hoopis kontorimüra võib olla see, mis ajab inimesi "hulluks". Vaikse kontorimüra uuring näitab, et see võib põhjustada stressi ja muuta raskeks keerulisema töö tegemise. Tegemist on müraga, millega enamus inimesi iga päev kokku puutub, alates
97 dB 30 min 2 tundi 30 min 100 dB 15 min 1 tund 15 min 103 dB 8 min 40 min 106 dB 4 min 20 min 109 dB 2 min 10 min 112 dB 1min 5 min /9/ 4 Müra allikad Antud peatükis on käsitletud peamisi müra allikaid, mille alla kuuluvad tööstusmüra, kontorimüra ning vaba aja müra. Tööstusmüra on ettevõtluses kõige sagedamini esinev müra ning kontorimüra on alles kujunemas aktuaalseks. Seevastu vaba aja müra on kõikidele teada, nii töötajatele kui mittetöötajatele. 2.1. Tööstusmüra Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. /9/ Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad, seadmed, mehhanismid jms. Soomlaste arvutuste kohaselt on 17% töötavast elanikkonnast (300 000)
97 dB 30 min 2 tundi 30 min 100 dB 15 min 1 tund 15 min 103 dB 8 min 40 min 106 dB 4 min 20 min 109 dB 2 min 10 min 112 dB 1min 5 min /9/ 4 Müra allikad Antud peatükis on käsitletud peamisi müra allikaid, mille alla kuuluvad tööstusmüra, kontorimüra ning vaba aja müra. Tööstusmüra on ettevõtluses kõige sagedamini esinev müra ning kontorimüra on alles kujunemas aktuaalseks. Seevastu vaba aja müra on kõikidele teada, nii töötajatele kui mittetöötajatele. 2.1. Tööstusmüra Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. /9/ Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad, seadmed, mehhanismid jms. Soomlaste arvutuste kohaselt on 17% töötavast elanikkonnast (300 000)
Isteasend * Halb tool ja valesti valesti mõõdetus istumiskoht võivad põhjustada selja deformeerumist. * Istumiskohta mõõtes tuleb lähtuda sellest, et pole olemas standartset istet, mis sobiks kõikidele inimestele, vaid iste tuleb reguleerida iga töötaja mõõtmete kohaselt ning antud töö nõuetele vastavalt. * Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukikõrgusel, siis kui töötatakse laua atasandil. Värvi mõju valgusele: värv mõjutab suurwsti, kui palju valgust me vajame. Tööstusmüra * Igasugune häirivana mõjuv heli on müra * Müra tugevust möödetakse detsibellides- db * Kuulmiskahjustuse piir on 85 db * Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum, mida tekitab tehnoloogiline sisseseae, masinad, tööriistad.. jne. Mida teha müra vältimieseks: * Hankida väiksed masinad *Tükesta müra levik *Takista kaja levik. * Kasuta tõhusid isikukaitsevahendeid. Töötamine kuumas * Õhutemperatuur tööruumis sõltub:
Miks pinge mõõtes kõrgem kui peaks olema ? Lineaarne pingestabilisaator, voolustabilisaator Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 49 Skeemid · Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris · selektiivne sisendahel ka raadios/tv-s · Faasinihe 2 vastandfaasis signaali kustutavad teineteist. Nii nõrgendatakse mh. tööstusmüra! Sildvõimendi. · Raadiosageduslik wärk: AM, FM, Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 50 Jootmine · On metalldetailide ühendamine madalama temperatuuriga (<400C) metalliga joodisega · Joodetavaid detaile kuumutatakse, joodis sulab ja imendub kapillaarjõu toimel detailide vahele · Tina-Plii tavaliselt, Tina-Zn Al jootmisel, Pb-Ag annab tugevuse kõrgematel temp. · Joodis üldiselt ei ole eriti tugev
me vajame.Tuleb vältida liigset kirevust. Ruumis loovad avaratunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab terav värvi kontrast nägemis teravust.Värv mõjutab suurust , kui palju valgust me vajame. Tuleb vältida liigset kiirgust. Ruumid loovad avarustunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab teav väliskontrast nägemis teravust. Soojade värvide keskkonnas väheneb kuulmisteravus, siis saab müra värvilahendus niisketes ruumides tekitab aga kuivuse toone. Tööstusmüra: Igasugune häirivana mõjuv heli on müra.Müra tugevust mõõdetakse detsibellide(dB) . Kuumiskahjustuse piir on 85 dB.Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum , mida tekitab tehnoloogiline sisseseade ( nt: Masinad, tööriistad) . Tugev , jätkuv müra häirib sisekõrva närvikude müra lõikava valuna. Kuulmine ei taastu ja müraga harjumist i toimu- kui kurdiks jäädakse siis igavesti. Kõrged helid on kahjulikumad kui madalad
võrdsete ja suhteliste mõõdete vahel. Ekvivalentne heli tase Heli intensiivsus varieerub ajast sõltuvalt. Lapse kisa muutub niutsumiseks ning haigutuseks. Läbi aastate on paljud üksikud mõõtmed välja pakutud ajast sõltuva heli mõõtmiseks. Käsitleme mõnda nendest, kui räägime müra tüütavusest. Tööstuse Kaitse Agentuur (1974) jõudis otsusele, et niipalju kui kumuleeruvasse müraefekti puutub, pika aja keskmine helitase on tähtsaim parameeter mõõtmaks tööstusmüra. Seda pika aja keskmist nimetatakse ekvivalentseks müra tasemeks (Leq) ja see on võrdne heli tugevusega (tavaliselt mõõdetud detsibellides), mis on konstantne teatud aja jooksul, mis annab vastuvõtjale sama suure hulga akustilist energiat nagu tegelik ajas muutuv heli. Leq sõltub aja intervallist ja akustilistest sündmustest, mis selle aja jooksul toimuvad. Näiteks kui 100 dBA müra mõjub tund aega, on L eq selle tunni jaoks 100 dBA. Kui nüüd oletada, et
annaabi.ee 
