..................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................16 2 Sissejuhatus Antud referaat püüabki tähelepanu juhtida mürale kui tervisekahjustajale. Referaat räägib müra sisust, müra allikatest, tööstusmürast, kontorimüra ning vaba aja mürast, milliseid kahjustusi võib müra inimeste tervisele tekitada. See referaat näitab ka tööandjate kohustusi töötajate ees tulenevalt seadusandlusest. Ning on välja toodud ka lahendusviisid, mis aitavad müra tagajärgesid ennetada. 3 Mis on müra? Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. /9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga,
..................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................16 2 Sissejuhatus Antud referaat püüabki tähelepanu juhtida mürale kui tervisekahjustajale. Referaat räägib müra sisust, müra allikatest, tööstusmürast, kontorimüra ning vaba aja mürast, milliseid kahjustusi võib müra inimeste tervisele tekitada. See referaat näitab ka tööandjate kohustusi töötajate ees tulenevalt seadusandlusest. Ning on välja toodud ka lahendusviisid, mis aitavad müra tagajärgesid ennetada. 3 Mis on müra? Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. /9/ Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga,
kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest: heli intensiivsusest (dB); sagedusest (Hz); müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul; kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel). Müra allikad: 2.1. Tööstusmüra 4 Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad, seadmed, mehhanismid jms. 2.2. Kontorimüra Võimalik, et mitte töö ei tekita alati stressi, vaid hoopis kontorimüra võib olla see, mis ajab inimesi "hulluks". Vaikse kontorimüra uuring näitab, et see võib põhjustada stressi ja muuta raskeks keerulisema töö tegemise. Tegemist on müraga, millega enamus inimesi iga päev kokku puutub, alates kontoritehnikast ja lõpetades inimeste vestlusega. Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirja Journal of Applied Psychology viimases numbris. 2.3. Vaba aja müra
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
annaabi.ee 
