Lisaks olen õppinud geneetikat Maaülikolis veterinaarmeditsiini eriala raames. Ovogenees on munaraku areng. Naistel lõppeb ovogoonide paljunemine looteeas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas ning lõpeb menopausiga ~50. aastaselt. Spermatogenees on seemnerakkude areng ning saab alguse alles puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi, kuid ühest ovogoonist moodustab vaid 1 munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid. Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma.
Sellepärast ei paikne mehe sugunäärmed mitte kõhukoopas, vaid munandikotis.Teine eripära avaldub selles, et nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda.Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. 4. Munasarjade ülesanne on toota suguhormoone ja seal valmivad munarakud. 5. Naistel ei lubata terviskahjustavatel ametikohtadel töötada, sest naistel ei tekki elu jooksul uusi munarakke ning kui need on kahjustatud ei suuda naine rasestuda või laps sünnib puudega. 6. Naistel ei säili see võimalus elu lõpuni, sest: Naistel ei tekki elu jooksul munarakke juurde ja kui naine saaks lapsi elu lõpuni oleks tal väga palju munarakke vaja. Loote areng on pikk protsess ja loode vajab emalt palju aineid.Vanemas eas pole naistel enam nii hea tervis ja laps ei saaks
Tekivad ühisrakud, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakud pannakse söötmele, kus ellu jäävad vaid hübridoomrakud, mida saab seejärel kloonida. Hübridoomrakud on monokloonsed ehk väga kitsaste spetsiifiliste omadustega rakud. Neid kastatakse näiteks ka rasedustestides. Toodetakse antiseerumeid, näiteks marutaudivaktsiin. Kunstlik viljastamine ja embrüosiirdamine Kasutatakse hävimisohus liikidel, tõuaretuses. Superovulatsioon on midagi, mis kutsutakse esile, et munarakke kätte saada. Selle käigus saab suures koguses munarakke, mis pannakse laboris spermatosoididega kokku. Saadakse viljastatud munarakud, mille saab istutada emaslooma sisse aga see ei pea olema sama emane. Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül
Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
Munarakud moodustuvad munasarjades ning kõik munarakud on naisel olemas juba looteeas, neid ei teki elu jooksul juurde. Suguhormoonide mõjul hakkavad suguküpsuse saabudes munarakud valmima. 3. Miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni? Sest naistel on juba sündides kõik munarakud olemas ja elu jooksul neid juurde ei moodustu. Mis tahes kahjulikud mõjutused, nt alkohol, kiirgus, mõned haigused jne. kahjustavad munarakke. 4.Miks ei lubata naistel töötada tervistkahjustavatel ametikohtadel? Sest naistel on sündides kõik munarakud olemas, neid ei teki elu jooksul juurde ja tervistkahjustavad tööd kahjustavad munarakke ning naine võib jääda viljatuks. 5.Mis kindlustab, et ainult üks sperm viljastab munaraku? Selleks, et munarakku ei tungiks mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. 6.Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist?
seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke emakasse ja toimub viljastamine, emakas: loote areng Tupp: ühendab emakat väliskeskonnaga, Habememokad: ümbritsevad ja kaitsevad sugu ava Kiitor: 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munasarjades, küik munarakud on kaasa sündinud, küpsetavad alates murdeeast kuni 50a, kuus: 1 munarakk, küpsetavad 3 kuud, toitainete rikkad 6. Mis on, kus toimub viljastamine?
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke
isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
kõhunääre ehk pankreas, käbikeha, sugunäärmed ja neerupealised Suguelundkond Meestel – munandikott ja suguti Meestel - valmistada ja Naistel – emakas, munajuha, väljutada spermat tupp Naistel – moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja vajadusel kaitsta ja toita viljastunud munarakku-
Munaraku kehaväline viljastamine Mis on kehaväline viljastamine ? See on tänapäeval üks peamisi kunstliku viljastamise meetodeid, mis võimaldab lastetuse probleemiga silmitsi seisvatel peredel järglasi saada. Viljastamine Kui on ette nähtud, et seemnerakk ja munarakk kohtuvad naise organismis, siis kehavälise viljastamise korral luuakse kohtumispaik naise organismist väljaspool laboritingimustes. Seal saab jälgida ja loota, et munarakk viljastuks ja areneks embrüoks e. idulaseks. Seejärel viiakse see naise emakasse. Rasestumine toimub ainult siis, kui embrüo kinnitub emaka limaskesta külge. Kui tulemuslik see on ? Eestis tohib naisele siirata korraga kõige rohkem kolm embrüot. Kui embrüod on emakasse siirdatud, jääb üle vaid loota, kas kinnitub üks, kaks, kolm või mitte ükski embüro. Eestis rasestub kehavälise viljastamise tulemusel 3040% protseduuril osalenud naistest. Viljastamise plussid .. Lastetuse probleemidega paa...
Turneri sündroom Kaasasündinud pärilik haigus Kromosoomhaigus Puudub osaliselt või täielikult 1 kahest sugukromosoomist Ainult tüdrukutel Munasarjad pole normaalselt arenenud Ei tooda munarakke ega naissuguhormoone Avaldub siis, kui oodatav puberteet ei alga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mutatsioon ja sümptomid Imikueas käe või jalalabade turse Voldid kaelal Lühikest kasvu (kuni 140 cm) Madal juustepiir Üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud Suured kõrvad Kõrge suulagi Sünnimärgid
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna
4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures. Spermid võib süstida menaraku tsütoplasmasse. Naisele siiratakse 2-3 embrüot, mõnikord rohkem. Mõnes riigis on lubatud surrogaatema. Probleemid- liigsed embrüod tavaliselt hävitatakse, peetakse ebaloomulikuks, usuline vastuseis.
Turneri sündroom Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Ülevaade Naiste kaasasündinud pärilik haigus Puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist (45, x) Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei tooda munarakke Sageli kaasnevad teiste organite haigused Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromossomist on puudu Turneri sündroomi esineb sagedusega 1:1500-2500 99% sellise kahjustusega looteteset hukkub ja rasedus katkeb Avaldumine Sageli jääb haigus vastsündinu eas diagnoosimata ja avaldub alles siis, kui oodatav puberteet ei alga Imikueas võib olla käe- ja jalalabadel turse, iseloomulikud on voldid kaela
eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupp asub kusitisuudme kõrval. Alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Nad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre ja valmivad munarakud. Munarakke ei moodustu elu jooksul juurde ja neid on sündides mitusada tuhat. Üks munarakk valmib ja vabaneb kehast 3-4 nädala järel. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Edasi läheb munajuhasse, mille üks ots on laienenud munajuhad suubuvad emakasse. Paar nädalat enne munaraku vabanemist hakkab emakat vooderdav limaskest paksenema ja vohama. Toimub ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks
kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kõigest sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. M.Mundandid- meesuguhormoonide tootmine. Munandimanused talletavad
14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees -
See tundub mulle kui midagi väga imelikku, hakkan kohe mõtlema, ega see minule ning minu organismile kuidagi halvasti ei mõju. Tegelikkuses ei mõjuta see liha kvaliteeti, või anna minu organismile negatiivset tagasilööki, on vaid see mõte... Kloonimise positiivne omadus on see, et ühest organismist saab kloonida tuhandeid ja miljoneid identsete geenidega organisme. Negatiivseid omadusi on aga mitu, kloonimise õnnestumiseks võib vaja minna tuhandeid munarakke, ehk siis selle kasutegur on vägaväike, samas ka kallis (hinna poolest). Küsimus on selles, kas kloonida või mitte kloonida? Minu poolest kloonige,kuid ei tasu minna sellega liiale.
Suurem osa on organismile kahjulikud. Mutageenid Mutatsioone põhjustav tegur. Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised nt. Viinerid ja bakterid. GMO Organism, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene. 7) Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kus ühe paari moodustavad sugukromosoomid, kokku 46 kromosoomi. 8) Poiss sünnib, kui Y kromosoomi kanduv sperm viljastab munaraku. Tüdruk sünnib, kui X kromosoom kandev sperm viljastab munarakke. 9) Poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt, kuna X-ja Y kromsoome kanduvaid sperme on ligikaudu võrselt. 10) Ühemunakaksikute korral viljastub üks sperm ühe munaraku ning idulane jaguneb kaheks. Nemad on alati ühesugused, või sarnased. Kahemunakaksikute korral valmib korraga kaks munarakku, viljastatakse eraldi. 11) Muutlikkus on põhjustatud pärilikust ja mittepärilikest teguritest. 12) GMO toitude eelised: Suurem saak leevendab toiduprobleeme, väiksem võimalus
: - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes valmistamine 4550aastani elu lõpuni MÕLEMAD MÕLEMATE LÄBIVAD MEIOOSI EELLASTEKS ON OVOGOONID PROTSESSI JA SPERMATOGOONID MITOOS MEIOOS PROFAAS 1.PROFAAS 2.PROFAAS tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoovid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks MEIOOSI 2.JAGUNEMINE SARNANEB MITOOSILE
Turneri sündroom Helena teras Aravete keskkool Selgitus ja ülevaade Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena. nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Igal inimesel on normaalselt 46 kromosoomi. Turneri sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 45 kromosoomi, kuna puudu on 1 X-kromosoom. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
-) Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausliks. -) Seemneraku arengut nimetatkase ja munaraku arengut. -) Eostega paljunemine on mittesuguline paljunemine. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehavälisel viljastumisel võrreldes kehasisese viljastumisega? (2p) *) Kehavälisel viljastumisel on väljastumistõenäolsus palju suurem kui kehasisesel, sest korraga paisatakse välja palju viljastamisvalmis munarakke. *) Kehaväliel vlijastusel on võimalik saada kiiremini ja korraga rohkem järglasi, sest munarakke on palju ning järglasi aeneb seetõttuu rohkem ja ka kiiremini. -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälise viljastumisega? (2p) *) Loode on ema sees kaitstud väliste kahjustuste eest. *) Organismi suure muutlikuse ja kohanemisvõimega ei mängita. -) Kirjeldage nelja tegurit, mis võivad raseduse vältel loodet kahjustada. Miks? (2p)
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. 10. Kuidas moodustavad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. 11. Millised iseärasused on ovogeneesis toimuval meioosil ? Saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. 12. Mille poolest erineb suguline paljunemine mittesuguliselt ? Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või teiselt vanemalt
Spermil: Eelasrakud jagunevad alles murdeeas, on väike ja liikuv, tekivad surmani, kestab kõrge vanuseni (pidevalt), ööpäevas tekib sadu miljoneid sperme. 8.Miks suureneb naise vanuse kasvades väärarenguga laste sündimuse tõenäosus? Kuna naisel lõppeb munarakkude eellasrakkude paljunemine juba looteeas ja neid enam juurde ei teki, siis võivad igasugused kahjulikud mõjud (alkohol, tubakad, narkootikumid) kahjustada korraga kõiki munarakke. Vanematel naistel on suurem tõenäosus, et nende munarakkude varu on kahjustada saanud. 9.Kirjelda menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. Eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab kuskil 28 päeva.
embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja
Siis kaasnevad juba keerulisemad protseduurid, mis võivad teinekord kaasa tuua isegi tõsisemaid komplikatsioone. On võimalik loovutada ka kõiki teisi organeid, kuid seda saab teha alles pärast surma, kui inimese aju on kuulutatud täiesti surnuks. Kõik inimesed ei saa lapsi. Siis võib abi leida kunstlikust viljastamisest, mis on muutumas üha populaarsemaks. Oluline on lihtsalt see, et keegi vaimselt ja füüsiliselt terve isik oleks siis eelnevalt loovutanud kas sugu- või munarakke. Doonoritel on kindlasti hea meel, kui tänu neile sünnib mõnda teise perre uus ilmakodanik. Lapse ,,andmine" on ju eriti suur rõõm. Tihti nad ise seda aga ei teagi, kas nende rakkudest on keegi rasestunud või ei. On sõlmitud ka lepinguid, mille kohaselt nad ei pruugigi seda kunagi teada saada ja kui ka saavad, siis ei tohi hakata last endale nõudma. Teinekord võib ju juhtuda küll, et mõni vanem tahab oma doonorraku kaudu viljastatud beebit endale.
Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Ovogenees-munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas. Samas algab meiootiline jagunemine ning esimese aasta lõpus on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel see peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Sela jätkub meioos tsükliliselt- toimub korraga ainult ühes v enamas rakus. Sellest järeldub, et mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Spermatigenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel saavad neist spermid, see võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Kehasisene Kehaväline viljastumine viljastumine *kahepaiksed,kalad *enamikud *munarakud lühijalgsed,roomajad,linnud viljastuvad vees imetajad *viljastumine *munarakus toimub *viljastumine toimub sigimisperioodil ligikaudu 28-päevase *emas- ja tsükliga isasloomad *munarakk väljub heidavad vette munajuhasse u. 14.päeval lausa miljoneid pärast menstruatsiooni munarakke 12.Ontogenees-isendi individuaalne areng.Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel-vanemorganismist eraldumisest surmani.(Enamasti suguliselt paljunevatel organismidel) Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust. (nt.vesikirbul,võilillel,kortslehel,lehetäil) 13.Embrüogenees-organismi looteline areng.Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga, Koorumisega või idu moodustumisega seemneks. 14
Reproduktiivne kloonimine on tuumkloonimine uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine. Kloonimisel ei saa kokku miksida mõlemale vanemale iseloomulikke tunnuseid, vaid kasutatakse mõlema vanema geene. Teadlane Jaenisch on ennustanud, et inimest kloonidest lõpeks esimesest sajast katsest elussünniga vaid viis. Lammas Dolly kloonimiseks tehti kokku 277 katset. Selleks, et ühte inimest saaks kloonida, läheks väga palju munarakke jms raisku. Seega ei oleks ka eriti kasulik inimest kloonida, kuna kloonitud inimesel on üsna suure tõenäosusega palju terviserikkeid. Kunagi kardeti ka katseklaasi-viljastamist, kuna see pidavat olema ebaeetiline ja nii sündivat monstrumid. Tänapäeval on see aga küllaltki hea lahendus vanematele, kes mingil põhjusel lapsi ei saa. Ma arvan, et tulevikus tehakse kindlasti katseid inimklooni loomiseks ning varsti tervitatakse maailmas esimest inimklooni
umbes 400. Munarakkude valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuselt,siis saabub menopaus. Ovogoonide paljunemine lõppeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti. Iseloomulik on tsükliline küpsemine. Otiidid ja polotsüüdid erinevad üksteisest vaid tsütoplasma hulga poolest.Otiidist kujuneb valkude kuhjumisel küps munarakk. Elu jooksul munarakke juurde ei teki, toimub vaid olemasolevate küpsemine. Munasarjad alustavad tööd 12-14 aasta vanuselt ja neis valmivad munarakud. Munarakud valmivad Graffi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga. Munaraku küpsemis munasarjas stimuleerib folliikleid stimuleeriv hormoon (FSH), mis on hüpofüüsi hormoon. 24 tunni jooksul enne ovulatsiooni toimub samaaegselt ootsüüdi küpsemisega ootsüüdi tsütoplasma ümberkorraldumine
Pärilik haigus Turneri sündroom Turneri sündroom Turner`s syndrom (ingl.k) Turneri sündroom on kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist (45,X). Turneri sündroom avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Sageli kaasuvad teiste organite haigused. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. Turneri sündroomi esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. 99% sellise kahjustusega lootetest hukkub ja rasedus katkeb. Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Seetõttu on kadunud osa geneetilisest ehk pärilikust informatsioonist.
Sugunäärmete hormoonid: Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Uurime lähedamalt: Suguküpsel naisel toodavad munasarjad munarakke, suguküpsel mehel munandid seemnerakke. Mehel võivad viljastamisvõimelised seemnerakud tekkida puberteedist kuni kõrge eani välja, naisel tekivad sigimisvõimelised munarakud kunimenopausini. Nii munasarjad kui ka munandid toodavad ka suguhormoone: munasarjad peamiselt östrogeene ja gestageene, munandid peamiselt androgeene. Munandite või munasarjade eemaldamist või funktsioneerimisvõimetuks muutmist nimetatakse kastratsiooniks. Sugunäärmete kahjustused võivad kaasa
Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon.
A-Meristeempaljundus sai võimalikuks taimerakkude vegetatiivsele paljunemisele. Näiteks igast võetud algkoe osast võis kasvada täiesti uus taim. Sai võimalikuks tänu kasvufaktoritele, kus veekogu äärel võib olla kõrged pillirood. Tänu totipotentsusele e kõikvõimelisusele, kus rakust võib areneda välja terve organism. Võimalik saada viirusvabu taimi. Embrüonaalsiirdamine.Põllumajandusloomadel kutsutakse esile superevolutsioon, mille käigus küpseb tavapärasest rohkem munarakke. Need pestakse emakast välja. Nende seast valitakse välja kõige tervemad ning viljastatakse need kunstlikult katseklaasis ehk in- vitro. Munarakud jäetakse katseklaasis söötmele, kus nad arenevad moorulateks, moorulad viiakse surrogaatemasse, kus kasvatab oma kehas teise looma järeltulija. Moorula ehk kobarloode. Transgeensed loomad ja mikroorganismid on inimestele tähtsad, sest nende abil saame me katsetada nt mõne ravimi mõju, kuidas see mõjuks inimesele. Saame sünteesida
väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. 7. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi –munarakke. Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Selle pärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused. Mõlemas kloonimises kasutatakse munaraku- ja tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul
kulgeda mehe kõrge vanuseni. · Naise munarakud valmivad munasarjades. · Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. · Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil, siis naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. · Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. · Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulutsiooniks. · Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Viljastumine: · Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. · Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. · Seda nähtust nim. partenogeesiks.
PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. East kuni 45.-55. eluaastani. Menopaus-ovulatsioon lakkab.
mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Türoksiin. Kõhunääre: hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. Kui toodab insuliini liiga vähe siis tekib diabeet. Neerupealised: hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Sugunäärmed: mõjutavad soost sõltumata tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist. Naise munasarjad toodavad munarakke ja östrogeeni. Mehe munandid toodavad seemnerakke ja testosterooni 4. Närvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: KNS: Peaaju ja seljaaju Peaaju: juhib organismi talitlust, talletab infot: ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub
- raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - +
Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine, istuv eluviis, stress jm. NAINE Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees. Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi. Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund, mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool. Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud. Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist
ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Munarakud ei ole kaitstud Munarakud on kaitstud Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti. 25. Selgita järgmisi mõisteid: 25.1.vegetatiivne paljunemine- on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema kehaosadest. 25.2.spermatogoon- spermide eellased. 25.3
1)Transgeensed organismid ehk GMO-d on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. 2)Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga varasest embrüost pärinevaid rakke. 3)-Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munarakku kromosoomidesse, siis on saadud loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte. 4)Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi,
Sünnihetkel on tüdrukutel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Suguküpsuse saabudes hakkavad munarakud ükshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. Miks ei lubata naistel töötada tervist kahjustavatel töökohtadel ? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke ,mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased. Kus toimub munaraku viljastumine? Munajuha laienenud osas. Mis kindlustab ,et ainult üks sperm viljastab munaraku ? Munaraku kest muutub pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. Mis on viljastumine? Munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Kuidas saab ravida viljatust ? Hormoonravi, kunstlik ja kehaväline viljastamine. Mis tingivad viljatuse?
Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermotogoonist moodustub 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid, munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill). Viljastumisjärgne sügoot ei võimalda uutel seemnerakkudel tungimist, see hakkab mitoosi teel iirelt jagunema, selle
ovogoonid Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud meioosi I profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes; Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti; polotsüüti Iseloomulik on tsükliline küpsemine; küpsemine Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub menopaus; menopaus Elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine. Ovogenees Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist
Millise järelduse keskkonnategurite mõjust nendele protsessidele võib teha? SPERMATOGENEES OVOGENEES Meessuguelundites Naissuguelundites Puberteet Looteiga + puberteet Kuni mehe kõrge vanuseni Mitukümmend aastat 4 rakku, haploidne 1 + 3 rakku, haploidne Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, neid ei teki juurde. 8.Tea 2 erinevat rasedusest hoidumise meetodit(millel põhineb, mis on head ja halvad küljed). Rasestumisvastased tabletid Pärsivad ovulatsiooni ja muudavad emakakaela lima seemnerakkudele läbipääsmatuks. + kaitseb peaaegu 100%-liselt raseduse eest, naine on kaitstud emakavälise raseduse eest, takistab munasarja- ja emakakaelavähi teket. vahel lühiajalised kõrvalnähud, ei kaitse suguhaiguste eest
jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Toimub meiroosi 1.jagunemise profaasis. Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus) spermatogeneesi ja ovogeneesi:spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes, naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Tütarlaste ebaterveid eluviise taunitakse, kuna mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine. Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht) Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud.
ning saadakse ks suur ja teine vike rakk. Lpuks saadaksegi hestmunrakust ks viljastumisvimeline ja 3 mittevimelist (polotst) rakku. VILJASTUMINE Viljastumisel hinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, vilillel; hendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta
annaabi.ee 
