Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muhu katariina kirik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, muhu, altar, hauaplaat, sarv, altari, arina, kogudus, ajalug, varagooti, meistrite, kitsad, süvendid, ilmapuu, pikas, seostatakse, ristiga, pooleldi, maasse, peaukse, vitraaž, kantselTALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba
Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest küsitletust on surnu mälestamine eelkõige lähedaste kogunemine peielauas. 16% venelastele tähendab surnu mälestamine palvetamist hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi oli tunduvalt vähem, vaid 4%. Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas" domineerimine viitab asjaolule, et kui varem olid rituaalid suunatud lahkunu hingele ja alles seejärel lähedaste lohutamisele, siis tänapäeval on mälestamine eelkõige austusväärne hüvastijätt surnuga, tema sugulaste lohutus. Alles seejärel on soovid ja palved, et lahkunul oleks hea, kuhu 16
- 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega savist kiiludega, mis taoti üksteise kõrvale nõnda, et neist moodustus selline muster, mis oli
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud praegusel Eesti territooriumil olid rajatud juba paar sajandit varem. Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
