Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mugavus ja ohutuselektroonika süsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
segment, immobilaiser, alarmi, vastuvõtja, antenn, turvapadi, padja, andur, seadmed, plip, juhtmoodul, akende, lahendust, tavalisel, avamise, lämmastik, tiguülekanne, mootoril, soojus, süsteemist, autotehniku, pikemalt, akronüüm, navigation, global, positioning, määramiseks, teades, mõõtes, mitmesugune, saatmise, tasapinnal, laiuskraadGPS ja GIS. GPS: GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust.
............................................................................ 5 Renault ESPACE Navigatsiooni süsteem............................................................................6 Ekraan ............................................................................................................................. 9 Klaviatuur...................................................................................................................... 10 Raadio ja GPS antenn.................................................................................................... 11 Navigatsioonisüsteemi menuüü.....................................................................................12 Kasutatud materjal.............................................................................................................14 2
GPS 1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-
Global Positioning System Koostasid: Taavi Kilgi ja Maanus Kullam Klass: 1 Juhendaja: Piret-Pohla Asikain Mis on GPS ja mida on vaja, et see töötaks? On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab ära oma kauguse kolmest satelliidist. Arvutab oma asukoha tasandil (4 satelliidi olemasolul ka kõrguse) Geodeesias kasutatakse mõõtmistel kahte vastuvõtjat: üks
Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid,
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E; 5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m. (2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97. GRS80 ellipsoidiga, 5. Arutlege GPS-signaali koodidega moduleerimise eesmärgi üle. Iga satelliit kasutab erinevat signaali moduleerimise koodi. Jälgides vastuvõtja laine asemel moduleeritud koode, on kergem leida atmosfääri erinevates kihtides levimisel tekkinud viivitust ja teha korrektsioone. Koodi moduleeritakse, et saada pseudokaugus. Moduleerimine, signaali muutmine, faasi nihutatakse 180 kraadi. 6. Millised on GPS-kandelaine ja koodide sagedused ja millised on nende vastastikused seosed. Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A- kood(1
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella
Enamikul Toyota autodel on turvavöö eelpingestid ja jõupiirikud esiistmetel sõitjate jaoks, mis tõmbavad otsekokkupõrke korral turvavöö kiiresti tagasi ning kinnitavad sõitja sobiva jõuga. Toyota on aastast 2003 paigaldanud hoiatuslambi ja sumistiga turvavöö meeldetuletussüsteemi juhi- ja kõrvalistme jaoks ning peaaegu kõik Toyota sõiduautod on selle meeldetuletussüsteemiga varustatud. 2. Turvapadjad Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis
Vastuvõtjad jagatakse ühe- ja kahesageduslikeks. Ühesageduselised kasutavad L1 ja harilikult ainult C/A koodi. Kahesageduselised vaatlevad nii L1 kui L2 faaside vahesid, C/A ja P koodi ning signaalide Doppleri nihet (P- koodi ei saada otseselt vaid see rekonstrueeritakse). On kaasaskantavaid vastuvõtjaid kuid ka selliseid, mida saab paigaldada lennukitesse, laevadesse, autodesse, allveelaevadesse ja veoautodesse. Kasutuses on üle 100 erineva mudeli. Kaasaskantav vastuvõtja on umbes mobiiltelefoni suurune, kuid on ka väiksemaid. Mõõtmismeetodid Enne mõõtma asumist tuleb valida ülesannetele vastav mõõtmismeetod. Vastuvõtjate arvu järgi eristatakse nn. absoluutset asukohamääramist (üks vastuvõtja) ja diferentsiaalset asukohamääramist (kaks või enam vastuvõtjat). Kui vastuvõtjad on kogu mõõtmiste perioodi jooksul paiksed, on tegu nn. staatiliste mõõtmistega, liikuvate vastuvõtjate puhul aga kinemaatiliste mõõtmistega
omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti) ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka teisi GPS süsteeme. Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi-Süsteem (GLONASS) oli ainult vene sõjaväe kasutuses aastani 2007. Veel on katsetuses Hiina Kompassi Navigatsiooni- Süsteem ja Galileo (satelliidi navigatsioon) Euroopa Liidus. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada
Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline.
Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mõõdetud sügavus. Kajaloodi põhilised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvõtuseade. Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvõtu hetkel süttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mõõdetud sügavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvõtu seadmed on paigutatud laeva põhja alla, mõõdab ta sügavust laeva ja merepõhja vahel. Merepinna ja põhjavahelise sügavuse saamiseks tuleb mõõdetud tulemusele liita laeva süvis. Laeva tee arvutamine Laakimine Laeva triiv ( ) Hoovusõiend ( ) Reisiplaneerimine Kaarditöö Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha määramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analüütiline.
süsteemid. USAs on juba kümneid rahvusvahelisi ja sadu kohalikke kanaleid, mis jõuavad televaatajani kaablite ja mastide vahendusel, seetõttu koguvad otselevisatelliidid seal alles populaarsust. 7 4. Navigatsioonisatelliidid Kompass ning päikese, kuu ja tähtede asend olid reisijatele, maadeuurijatele ja meremeestele väga tähtsad. Tänapäeval asendab neid kõiki GPS (Global Positioning System)- vastuvõtja, mis meenutab veidi mobiiltelefoni. Selle abil saab määrata oma asukohta mistahes maailma nurgas 50-meetrise täpsusega. GPS-vastuvõtja näitab ka asukoha kõrgust merepinnast ning liikumissuunda-ja kiirust. Tänapäeval kasutab suurem osa laevu ning lennukeid navigeerimiseks satelliitide abi. GPS-võrgul on 24 satelliiti, mis on jaotatud kuueks neljaseks grupiks. Ühe grupi neli liiget järgnevad üksteisele 20 180 km kõrgusel orbiidil
Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveerimise ajal varustatud resistentsuskontaktiga. SRS-juhtimismoodul ei käivita pürotehnilisi eelpinguteid elektriliselt. Eemaldage pürotehnilised eelpingutid kere parandamisel või keevitamisel. SRS-hoiatustuli Süsteemi toimimine Süüde lülitada sisse. SRS-hoiatustuli süttib. Lamp kustub umbes 4 sekundi pärast. Kui mitte: vaadake jaotist "Enesediagnostika". Kui hoiatustuli vilgub siis 15 sekundi jooksul on kõrvalistuja turvapadi välja lülitatud.
Astronoom.laius on nurk φ ja antud punkti labiva keskanomaalia, w0 – perigee argument, i- loodjoone ja ekvaatoritasandi vahel, inklinatsioon. astronoom.pikkus λ aga kahetahuline nurk 38. Kui vastuvõtja on satelliidi algmeridiaanitasandi ja astronoom.meridiaani tasandi navigatsioonisõnumi identifitseerinud, siis vahel.Astronoom.asimuudiks nim.nurka alfa antud loetatakse satelliit lukustatuks kuni punkti astronoom.meridiaani tasandi ja suurringjoont ühenduse katkemiseni. labiva vertikaaltasandi vahel
signaali põhjal. (http://www.nokia.com/hk-zh/) Joonis 1.1. GPS ja A-GPS tööreziimid. Välja on võimalik tuua kaks A-GPSi tööreziimi (joonis 1.1). Esimene ehk peamine, on selline, kus kõik töö, mis on seotud seadme koordinaatide määramisega teeb mobiilivõrgu infrastruktuur. Teine ehk abireziim kiirendab peamise GPS seadme käivitamise. Siis uuendatakse mobiilioperaatori baasi kaudu info, mis käsitleb nähtavate satelliitide nimekirja. Antud juhul sisseehitatud GPS vastuvõtja ise võtab vastu ja töötleb informatsiooni, mis on vaja selleks, et määrata teatud asukoha koordinaadid. (http://www.smartphone.ua/w_a-gps.html) A-GPS tehnoloogia eelised A-GPS arendati välja USAs eesmärgiga abistada hädaabi keskustele laekunud mobiiilikõnede tegijate asukoha väljaselgitamist. Mobiiltelefonidelt tehakse seal aastas miljoneid hädaabikõnesid ning A-gps võimaldab helistaja asukoha määrata kiiremini ja täpsemini, kui vana tehnoloogiaga
ringhäälingut või raadiovastuvõtjat. GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks
umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. 24. tunniga teevad satelliidid 2 täisringi ümber Maa. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS satelliidid saavad energiat päikesepatareidest ning on varustatud ka lisapatareidega, juhul kui on päikesevarjutus. Iga satelliit on töökindel umbes 10 aastat. Asendussatelliite ehitatakse pidevalt ja saadetakse orbiidile. Signaali saatmise võimsus on kuni 50 vatti. (What is GPS...) GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. GPS vastuvõtja määrab kauguse vähemalt nelja satelliidini, kuna satelliitide asukohad on teada, siis selle järgi arvutab vastuvõtja enda asukoha koordinaadid. Satelliidid kujutavad endast kõrge täpsusega kellasid kohamäärangu jaoks, nad lähetavad pidevalt koodsignaale, mis sisaldavad ajatunnuseid
Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt kahel sagedusel, et arvutada viivitusaeg igal sagedusel. Signaalid kodeeritakse, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu. Inimene saab ligi ainult selle asja asukohale, mille kohta ta on päringu esitanud. Osad kodeeringud on ligipääsetavad ainult USA sõjaväelastele. Asukoha määramiseks mõõdab vastuvõtja kaugusi nendest satelliitidest ning arvutab välja asukoha koordinaadid
sõitvad autod, või on äkki neid võimalik kuidagi moderniseerides teha ökonoomsemaks, kasutajasõbralikumaks ning ehk äkki ka veel tootlikumaks ? Järgnevate järelduste ja kokkuvõtete põhjal usun, et võib väita, et ennem täiustatakse fossiilkütustel töötavaid mootoreid, kui arendatakse elektriautosid. Olgem ausad, ühiskond on harjunud tankima vedelkütust, ja harjumuse jõud on suur. Käesolevas töös toon ka välja teemaga seonduvad süsteemid, elemendid ning seadmed, mis on tänapäeva modernsetele autodele omased. Tehnoloogia arenguga, areneb ka nõudlus, mis aga loob uusi keerukaid süsteeme autodele. Oma kursusetöös selgitan ma ära, milliseid autoajusid on olemas, milleks neid vaja on, mis see teeb ning mis on selle seostatus infotehnoloogiaga. Samuti, mis on vajalikud selle seadme 100%-ks toimimiseks ja mis muud seadmed aitavad autoajul täielikult funktsioneerida. Oma töö olen jaotanud vastavalt teemadeks
Koosneb 24-satelliidist, mis tiirlevad ümber Maa, 15.Selgitada raadio lokatsiooni põhimõtet. maapinnast 20200km kõrgusel, ringlevad kuuel Raadiolokatsiooniks nim. objektide asukoha ringorbiidil, igaühel neli satelliiti. Iga satelliit teeb määramist raadiolainete abil. Kasutatakse ööpäevas 2 ringi ümbes Maa ja saadab pidevalt ülikõrgsageduslikke võnkumisi. Vastava antenni abil raadiosignaale. Vastuvõtja autos mõõdab signaali saadetakse võnkumised välja kindlas suunas. teel oleku aega ja arvutab kauguse satelliidist. Raadiolained jõuavad objektini ja peegelduvad sellelt. Asukoha saab teada, kui on määratud kolme satelliidi Radar registreerib peegeldunud laine. Selleks, et kaugused. Neljas sünkroniseeib kellad. objekti kaugust kindlaks teha kiiratakse laineid
See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Satelliitside: GPS Paljud tsiviilisiku aplikatsioonid kasutavad ühte või rohkemat GPSi kolmest komponendist: täpne asukoht, relatiivne liikumine ja aja ülekanne. Mobiilsus: Kella sünkroniseerimine võimaldab aja üleviimist, mis on oluline jaamade omavaheliseks sünkroniseerimiseks, et lihtsustada ja kiirendada asukohtade leidmist, kui tehakse nt hädaabikõne vms. Esimesed sisseehitatud GPS seadmed tulid välja 1990. aastate lõpus. Kaardistamine: Nii tsiviilisikute kui militaartegelaste kaardistajad kasutavad paljusid GPS-i funktsioone. GPS kasutusalad: Asukoha määramine: Masina jälgimise süsteem, inimese jälgimise süsteem, ja loomade jälgimise süsteem kasutas GPSi, et leida otsitavate asukohta. Need seadeldised kinnitati masinale, inimesele või lemmiklooma kaelarihmale. See tagab 24/7 jälgimise võimaluse ja mobiil või internet annab uuenedes teada, kui jälitatav on
Eetrit kasutama hakates tuleb veenduda, et eeter on vaba. Enne eetrisse minemist tuleks korralikult ja selgelt läbi mõelda, mida edasi soovid öelda. Info peaks olema korrektne, arusaadav ja teistele mõistetav. Samuti tuleb olla rahulik ning mitte sattuda paanikasse, olenemata olukorrast, kuna paanikas olles muutub jutt tihtipeale kiireks ning arusaamatuks. Kui alustad saatenupu allavajutamisega siis tuleks oodada 1 sekund, et osa teksti kaotsi ei läheks, samas hoides käsijaama antenn vertikaalses asendis ning suust 5-10cm kaugusel. Nii ei tekita sa rääkimisel tekkiva õhuvooluga mikrofonis müra ja kõne on hästi kuuldav. (Adlas jt. 2014) Suheldes läbi käsijaamade tuleks töötada võimalikult lagedal maastikul. Kuid tihtipeale pole see meie töös võimalik ning võimaluse korral tuleks valida selle jaoks parim asukoht. Näiteks kui side on katkendik, tuleks minna maastikul kõrgemale kohale kuna ühendus mastidega on seeläbi parem
Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid.................................................................4 2. Uurimisobjektid...............................................................................................................4 2.1
annaabi.ee 
