Transaktsioonide analüüs. E. Berne Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda,mängida. Tunnete paljusus: elurõõm, õnn, erutus, hirm, kurbus, viha. Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (,,Miks mina pean seda tegema?) Soov ja võime end maailmale avada, olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja Kuidas kujuneb lapselik tasand? Lapse ,,Mina" on säilinud meis kõige varasemast elueast: see on välja kujunenud suhtlemisel ema, isa ja teiste vanemate inimestega, kui inimest koheldi sõna otseses mõttes lapsena. TÄISKASVANULIK TASAND Tasakaalustaja
Kiidab Patsutab õlale Mina sinu asemel... kallistab Alati, õige vale tubli Laps Kapriisne energiline Vehib kätega Miks Ei vaata silma Ma tahan... Mossitamine Ma ei tea Naermine itsitamine Ei oska Õlgade kehitamine Aita mind Nutmine Täiskasvanu Viisakas Silmside Vaoshoitud Omab oma arvamust Mõistab saab aru Arvestab
Unistada on mõnus Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Aunin Ellen Unistada on mõnus, sest unistusi ei saa keegi kellegilt ära võtta. Ning kui sa ei taha siis keegi neid ei näe ega ka ei kuule. Kõik unistused pole reaalsed. See tähendab seda, et inimesed ei pea unistama normaalseid ja igapäeva elus unistusi. Vahest võib ka teisipidi unistada. Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mi...
Me kõik võime istuda käed rüppes, vingus nägu peas ja oodata, et keegi teine meie eest teeks elu paremaks ja meid ennast õnnelikumaks. Mina aga olen otsustanud seda ise teha. Igaüks saab oma elu teha just nii ilusaks kui ta ise tahab. Mul on võimalus oodata, kuid mis veel parem mul on võimalus teha ära! Hiljem saab uhkusega öelda, et tegin mis suutsin ja tehku paremini, kes suudavad! Lõpetage mossitamine ja süüdistamine teisi, et nad on nii kurjad ja negatiivsed! Vaadake ennekõige iseenda sisse ja leiate peegelduse meie inimestest!
käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.
Tülide lahendamise efektiivsusest oleneb, millisesse suunda suhted arenevad. Kommunikatsioon probleemide lahendamisel k o m m u n i k a t s i o o n ehk informatsiooni vahetamine ja vastuvõtmine on võtmeteguriks tülide ja probleemide lahendamisel. Häiritud suhte tulemusel väheneb sageli kommunikatsioon pereliikmete vahel. Tagajärjeks on probleemi püsimine. Õli valab tulle ka see, kuidas riius olijad omavahel räägivad ( kõrgendatud hääletoon, mossitamine, kärsitus, vaenulikkus, süüdistamine jms.).Rääkimine tundlikel teemadel, sealhulgas probleemidest, ei pruugi olla lihtne. Inimene kardab suhteid veelgi enam rikkuda, tunneb hirmu, et enda soovidest kõnelemine muudab ta teise jaoks veelgi ebameeldivamaks. Perekonnas ja abielus võivad olla välja kujunenud oma reeglid selle kohta, millest ei räägita. Ohtu nähakse lisaks selles , et aus vestlus annab teisele trumbid, mida hiljem ära kasutada.
tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga
õrn; Olen tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt
!! - Soodustada teiste laste saavutuste tunnustamist - Tunnustada oskust tusatujuta kaotusi taluda, mitte alati olla võidumees - Teiste õiguste arvestamine laste tegevuse, mängu suunamine ja juhtimine vastavalt vajadusele - Abistamine riietumisel, mänguasjade koristamisel jne (probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele
tähendus) · Kaastundele rõhumine Transaktsioonide analüüs - Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
Sellisel juhul on lepitustegevuse üheks eesmärgiks võimusuhete tasakaalustamine ninga allasurutu õiguste ja võimaluste taasamine. Lepitamine on õigustatud, kui saab määrata konkreetselt barjääre kolmel eri tasandil. Suhtlemisbarjäärid, mis avalduvad tugevates vastastikustes negatiivsetes tunnetes ja ebafunktsionaalses suhtlemisstiilis. Siia kuuluvad näiteks ülbitsemine, pirtsutamine, ärplemine, mossitamine kõik, mis tõmbab eraldi tähelepanu suhtlemisele, tegelemata põhiküsimusega. Sisulised barjäärid, mis väljenduvad huvide ja arusaamade ühitamatuses. Protseduurilised barjäärid, kui puuduvad suhtlemisrrglid ja põhimõtted, millest johtuvalt osapooled saaksid ajada ühist asja. Kui selles kontekstis on osapooled siiski huvitatud koostööst ja põhiküsimuse lahendamisest, saab lepitaja palju ära teha. Lepitamisel on ka vastunäidustused
• Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus TRANSAKTSIOONIDE ANALÜÜS Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme.
arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik üksiolemine. 2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. Gabriel Marcel «The Mystery of Being». Paljusi meist on agaviletsalt suhtlema õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. Õppeprotsessid: 1) mitteverbaalsed (nt naeratamine) 2) verbaalsed (nt mossitamine - надувать губы) Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 1) Kuida olla pealiskaudne (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 2) Kuidas teeselda (подражать). 3) Kuidas enda ja teise eest peitu pugeda. 4) Kuidas riski inimsuhetes mitte tähtsaks pidada. 5) Kuidas teisi manipuleerida (või taluda endaga manipuleerimist). 6) Kuidas teistele vajaduse korral haiget teha ja neid karistada. Muutumise seadus: «asjad ei jää samasuguseks
Millisel viisil tuleb kliente teenindada oma organisatsiooni väärtusi kandval viisil. 58. Miks on oluline teenindajal meeles pidada : Käitumine mõjutab käitumist?153 Kuidas teenindaja käitub kliendiga nii kl käitub ka teenindajaga ja see omakorda mõjutab 1.käitumist 59. Kuidas saab teenindamisel ära kasutada mina-tasandite teooriat?156 Inimeses 3 isiksust vanem, laps, täiskasvanu. Vanem 100% vastutust (teab kõike, õpetab, manitseb jne), Laps (mossitamine, itsitamine, norimine, lapsehääl, väljendid), Täiskasvanu (silmside, osavõtlikkus, tähelepanelik näoilme). 60. Nn nelja hoiaku teooria? Millise eluhoiaku korral saab üldse toimuda teenindamine? 157 - I´m OK, You´re not ok (upsakas, kõrk, neg.) - You´re not ok, I´m not ok (madal energia, puudub initsiatiiv, lepivad kaotusega, ükskõiksed) - You´re ok, I´m not ok (madal eneseusaldus, alistuvad, järeleandlikud, mängib abitut)
Berne kirjeldas kolme mina-tasandit (ego state; Berne, 1964); mina-tasand kui psühholoogiline reaalsus; mina-tasandi määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: Mina-tasandid: · Lapsevanem (LV) õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga
Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem, Täiskasvanu ja Laps. VANEMLIK TASAND. Esindab vanemlikke kujundeid: reeglite kehtestamine, moraalinõuded ja piirangud, käsud, juhtnöörid, õpetamine, organiseerimine, kiitmine, karistamine, lohutamine, hinnangud. LAPSELIK TASAND. Sisemine laps, kes januneb avastuste ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda, mängida. Palju tundeid: elurõõm, õnn, erutus, kurbus, viha, hirm ("ma ei ole selline nagu peab"). Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. TÄISKASVANULIK TASAND. Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus. Kirjeldab hinnanguvabalt, annab informatsiooni, esitab küsimusi, analüüsib, peab läbirääkimisi, kaalub võimalikke lahendusvariante, arvab, arutab ja vaagib.
kogeda uut maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid: pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: ,,ma vihkan", ,,miks mina pean seda tegema". MURE HIRM K O D E E R I M I N E D E K O D E E R I M I N E Kodeeritud sõnum Tagasiside 13 Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu analüüsib ta välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla
reageerida püüdes silmitsi seisab. Mujal olen ma kirjeldanud selliseid käitumisviise kui „teisest aega püüdsin taastada rühma tähelepanu, raiskav imeasi öeldes midagi nagu: „Kõik vaatavad käitumist“. Õpilase mossitamine, ohkimine, tusatsemine, pobisemine, lakke vahtimine ja vihane turtsumine ning nendega aja kulutamine ja trotsliku hoiaku väljendamine on teisesed esmase siia (...). Tänan,“ ning pöördusin tagasi diagrammi ja varem alustatud teema
kaheksanurgelist häbiposti, mille azuurse tipu must siluett selgesti eraldus ühe Verdelet' tänava valgustatud maja akna taustal. Juba mõnda aega oli ta noore tütarlapse tähelepanu äratanud ja see oli kord isegi hetkeks seisma jäänud ja kasutanud valgusejuga, mis tuli kuskilt pagariäri avatud uksest, et Gringoire'i teravalt ülalt alla silmitseda. Pärast seda takseerimist ajas ta, nagu Gringoire märkas, oma huuled mossi nagu ennistki. Siis astus ta jälle edasi. Too huulte mossitamine andis Gringoire'ile põhjust järelemõtlemiseks. Kahtlemata oli selles kaunis grimassis põlgust ja pilget. Seepärast langetas ta pea, hakkas sillutise kive lugema ja tüdrukul pisut kaugema vahemaa tagant järel käima, kui ta äkki ühel tänavanurgal, kus ta tüdruku silmist oli kaotanud, läbilõikavat kiljatust kuulis. Ta kiirustas sammu. Tänav oli pime. Siiski andis õliga immutatud paklane taht, mis tänavanurgal raudvõre taga
annaabi.ee 
