Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud
Tänapäeval pole seegi palju muutunud,on vaid muutunud tegevusalad. Naised kasvatavad lapsi.hoiavad kodu korras ja käivad lisaks veel töölgi. Pisut tasandunud on tänapäeval piir meeste ja naiste rollide osas. Alati ei pruugi just mees perepea olla ja veel vähem peavad naised meestele kõiges kuuletuma. See probleem on tänapäeval vaid traditsioonides kergelt kinni ega ole sugugi nii karm ja piiritletud nagu 19. sajandil. Tugevalt sarnanevad ka tolle aja ja tänapäeva moraaliprobleemid. Inimesed külas rääkisid taga ja levitasid kuulujutte Prillupi perest ning Kremerist. Polnud ju ometi moraalne, et Mari Kremerile armukeseks oli. Tulenevalt sellest põgeneski ju Mari koos lastega linna, ta proovis päästa ennast ja lapsi nendest kuulujuttudest, mida põhjustas moraalireeglite rikkumine. Ka tänapäeval vaadatakse sellistele naistele pigem viltu, kui jätta kõrvale erandid. Nagu selgub, ei erine ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleemid palju
Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.
repertuaarivalikus suured erinevused antiikajal põhinesid Vana-Kreekas etendused müütidel, rääkides rahvale olulistest väärtustest, käsitleti moraaliprobleeme, rõhutati positiivseid omadusi ja innustati inimesi n.ö õigesti elama; Vana-Roomas muutus teater pigem meelelahutuslikuks kohaks, palju rohkem rõhku pandi inimeste lõbustamisele, hakkati näitama miime, trikke loomadega ja veriseid võitlusi gladiaatorite vahel, inimesi ei huvitanud moraaliprobleemid, nad tahtsid tsirkust (ja leiba). Tänapäeval on teatreid ja etendusi lugematult, igaüks võib soovi korral leida endale meelepärase alates lasteetendustest, jätkates vabaõhulavadel toimuvate meelelahutuslike suveetendustega ja lõpetades näiteks teater NO 99 päevapoliitiliste ja satiiriliste etenduste või Draamateatri vene klassikute interpreteeringutega. Sellest soovist endale meelepärane leida jõuame järgmise suure erinevuse juurde kui paljud
Artemis jahijumalanna, Hermes- jumalate käskjalg, Hades allmaailma valitseja, Demeter viljakusejumalanna, Dionysus- veinijumal. Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin. : osalevad naised, ohverdamist ei ole, riietega, ülemaailma toimub , olümpiakomitee, sümbolid. Sarn: suured pidustused, iga 4 a. tagant, olümpiatule süütamine, kattuvad spordialad, kuulsad võistlejad. Vana- Kreeka teater tänapäevaga võrreldes sarn: * õpetlik, hariv, moraaliprobleemid, mitmekülgne * publiku osad astmelised, erinevused: näitlejateks olid ainult mehed, jumalatele pühendatud. Filosoofid. Thales : maailm on tekkinud veest, pole võimalik astuda 2x ühte ja samasse jõkke Demokritos : maailm koosneb tühjusest ja aatomistest Sokrates: iroonia, ämmaemand, mõistatuse defineerimine, üldistus. sofistid: võtsid raha, aristokraatide õpetlased Platon : isee õpetus, asutas akadeemia Aristoteles: platoni õpilane, lõi loogika reegli, jalutades toimus õppetöö
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt
kes on omakorda kuulnud iga loo erinevalt inimeselt see on lihtsalt väide, teeb nii, et saaks mitu vaatepunkti kirja panna) Puskini tragöödia Ajalootemaatika jätkub. ,,Boris Godunov" - 18. saj lõpp 19. saj algus. Võimule saanud tapmiste ja valetamiste kaudu, tark valitseja, kuid teeb järjest vigu ning rahvas pöördub ta vastu. Omanäolise tsükli moodustavad 4 teost, mis koonduvad pealkirja alla ,,Väikesed tragöödiad" - sisuliselt erinevad, annavad kõik pildi keskajast, moraaliprobleemid. 1. ,,Ihne rüütel" - mees, kes on järeltuleva põlveda tülis, kraabib raha kokku ja kulutada ei raatsi 2. ,,Kivist külaline" - don Juani teemadel, kättemaksu temaatika, pahateod pöörduvad ta enda vastu. 3. ,,Mozart ja Salieri" - puudutab loomingulise aususe probleeme. Mozart oli ääretult andekas, Salieri pidi saavutamiseks rängalt tööd tegema. Geenius ja kurjategija ei saa eksisteerida ühes inimeses koos. 4
Sellisele küsimusele vastamine viib täiemõõdulisse moraalifilosofeerimisse, kui kõnealuse moraaliprobleemi kohta tahetakse öelda midagi selgitavat. Minu arvates on lausa groteskne mõelda, nagu oleksime me abordi ja eutanaasiaga seonduvate küsimuste puhul huvitatud (ainult) sellest, milliseid argumente on esitatud nende poolt või vastu ja (sugugi mitte) sellest, millised asjakohased väited ja argumendid on üldkehtivad ja vastuvõetavad. Tõelised moraaliprobleemid nõuavad just nimelt seisukohavõttu, mitte ainult teiste arvamustega tutvumist. On küll olemas ka selline olukord, kus arvamuste kirjeldamine ja erapooletu mõistmine on tähtsam kui seisukohavõtt: selline olukord tekib siis, kui inimene satub vastamisi mõne võõra kultuuri tavade ja toimingutega, mida ta oma kultuuri ja elukogemuse põhjal ei mõista. Antropoloog ei saa võõra kultuuri suhtes seisukohta võtta enne selle põhjalikku uurimist. Aga me ei ole
eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus?
Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule
k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, armastus, sõprus, õiglus, au, südametunnistus, kohus jt. Laiemalt aga küsimus inimelu mõttest üldse; küsimus inimese kohast looduses ja ajaloos; inimese saatusest. Eetika arutleb moraali üle õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA.
tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika. Kuna erinavate profesioonide esindajatel on teoreetilised ja praktilised teadmised oma valdkonnas, siis saabki professiooni eetikat käsitleda kui erialaste teadmiste kogumit. Seetõttu ongi eetika uurimisobjektideks erinevad moraaliprobleemid , näiteks mis on hea, mis halb või mis on õige ja mis väär. Eetikapõhimõtted: 1. Ausus vandeaudiito peab profesionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ja aus. 2. Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta oma objektiivsust mõjutada. 3. Ametialane kompetentsus audiitor peab olema teenuse osutamisel kompetentne ja
ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid. Eetikal on mitu tähendust laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal, kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist. Eetika jaguneb: · Teoreetiline eetika võib olla näiteks normatiiveetika. · Rakenduseetika mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika. Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1) Ausus vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt; 2) Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste teistel mõjutada oma objektiivsust; 3) Ametialane kompetentsus teenuse osutamisel peab valdav audiitor olema kõrgel
tootma midagi inimese hüvanguks: · Traditsiooniline seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Toiteväärtuse täiustamine, maitseomaduste parendamine, ilmastikukindluse tõstmine jne biotehnoloogia abil. · Kaasaegne seotud teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Nt geenitehnoloogia, kloonimine, biomeditsiini tehnoloogia Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid: · Turvalisus kas eksperiment on inimesele ohutu; kas kogutavad andmed on kaitstud · Majanduslikud küsimused kõigile inimestele ei ole võimalik anda kõige kallimat arstiabi, aga mille järgi otsutada; rahastajad võivad hakata ette kirjutama, mida täpselt uurima peaks · Katsed loomadega mis tingimustel on loomade piinamine õigustatud · Inimese olemus geenitehnoloogia eksperiment on ebaloomulik. Mingied asju ei tohiks lubada
Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1. Ausus- vandeaudiitor peab professionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt. 2. Objektiivsus - vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest, ega tohi kellelgi lasta mõjutada enda objektiivsust. 3. Ametialane kompetentsus- vandeaudiitor peab olema teenuse osutamisel
Seega ,,uus mahe stiil" pmst tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse. Üksnes täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Uudne teos sellessuhtes et keegi polnud varem niimoodi autobiograafilises luuleraamatus oma armastust pihtinud. · Esimene Eurooplane kes keskaja järel söandas filosoofilisi-religioosseid probleeme ladina keele asemel rahvuskeeles käsitleda. · Traktaadid ,,Pidusöök" moraaliprobleemid; ,,Rahvakeelest"- ühtse rahvuskeele loomisest; ,,Monarhia" paavstivastane meelsus; kirik pani selle keelatud kirjanduse nimekirja. · ,,Jumalik komöödia" alustas üsna paguluse alguses, lõpetas veidi enne surma Ravennas. Ise pani nimeks ,,Komöödia" aga Boccaccio nimetas selle ümber ,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer · Vararenessansi suurteoseid ,,Canterbury lood" inglismaa esimene värssnovellide kogu, 14
eelmist näidendit. Selles teoses on kirja pandud proua Alvingu draama, kes kõigest hoolimata on jäänud truuks oma abielukohustustele ja varjanud oma mehe koletuslikke tegusid oma poja Osvaldi eest, kes kannatab isalt päritud haiguse käes. Mineviku kummitused mürgitavad nii ema kui poja elu. Selles teoses ründab kirjanik ägedalt kiriklikku moraali, ent keskseks jäävad ikkagi abielu- ja moraaliprobleemid. ,,Rahva vaenlane" (1882) on Ibseni kõige jõulisemaid draamasid. Peategelase doktor Stockmani karakter ja saatus sarnaneb mitmeti Brandiga. Peategelast kujutatakse võitluses ühiskonna vastu. Väikese kuurortlinna arst avastab, et vesi on saastatud. Tervise asemel saavad patsiendid sellest uusi haigusi. Ausa inimesena otsustab ta täita oma kohust ning teatab avastusest linnarahvale, kes kuulutab ta ,,rahva sõbraks"
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Inimeste huvid ja väärtused objektiivsete tingimuste ja nende muutmiste osas on erinevad ja sageli ka vastandlikud Konflikt probleemide määratlemisel Milles indiviidid ja sotsiaalsed grupid üksmeelele ei jõua (Fulleri ja Myersi probleemide tüpoloogia) Füüsilised probleemid (physical problems) Parandamisprobleemid (ameliorative problems) Moraaliprobleemid (moral problems) Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I Sotsiaalprobleemide olemas olu Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid eksisteerivad ühiskonnas ja aktivistid juhivad vaid tähelepanu neile; Konstruktivistid eeldavad, et ükski tingimus ei saa olla iseendast sotsiaalprobleem, kuni nende osas ei esitada nõudmisi ja inimesed ei hinda neid endi jaoks talumatuteks Milline on maailm ja ühiskond meie ümber?
on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero. Moraalinormid- on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud. Moraaliprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende yhingute ja liikmete tegusid. Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia
Igaüks peab sõna võtma ja kuulama teisi. Võetakse keskne probleem, mis ringis on. Lõpeta lause: Ma olen kurb, kui .... Täna ma hakkan ... Ma saan sageli vihaseks, kui ma lähen... Inimene, kes mind kõige enam üles keerab, on... Viimane asi, mis mind tõeliselt vihale ajas, oli... Ma saan vihaseks, kui keegi tüleb mulle, et.... Ma lähen endast välja, kui.... Sellega tõstetakse enesehinnangut, õpetab ootama teiste järel, kuulama viisakust. Moraaliprobleemid: nt ausus tähendab seda, et .... Suitsetamine, alkohol, Kuidas inetute sõnadega hakkama saada? Ringi ajaga sama asi ei tohi pos ja neg teema puhul ringi käia. Enesehinnangu tõstmine on nagu raha taskus madala ensehinnanguga laps ei saa lubada endale riski, mis hävitaks tema niigi väikese eneseusalduse. Meie suudame midagi talle taskusse lisada, et ta saaks natukenegi riskida. 1. Võta risk enda kanda A) Ebaedu ärhvarduse kõrvaldamine