Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood
kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78)
Mis tingivad viljatuse? Meestel spermide vähesus või isassugurakkude arengu-ja liikumishäired. Naistel seesmiste suguelundite haigused või munarakkude valmimise häired. Harva on abielupaari viljatuse põhjuseks ka nende bioloogiline sobimatus. Loomulik viljastamine- munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuha laienenud osas ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Kunstlik viljastamine- spermid viiakse süstla abil naise suguteedesse. Mis areneb moorulast? Idulane. Kui kaua kestab idulase periood? Umbes kaks kuud. Kuidas areneb idulane esimestel nädalatel ? Väga kiiresti .Idulases jätkub rakkude jagunemine ,liikumine ja ümberpaiknemine Nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud ,mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Aju ja südame algmete areng kiirendab teiste organite arengut.
Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organism areneb viljastumata munarakust, nii arenevad näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad lootekestad mida on 3, need on kõldkest, kusekott (mis hiljem taandareneb) ja vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest
· Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega · Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust · Platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga. · Põisloode- blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast. · Täismoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. · Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel
4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse
Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta(emakook) imetaja(inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Põisloode(blastula) enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest(moorulast). Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Vaegmoondeline areng mõnedele putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid.
surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust. On vaja munarakku (n kromosoomi) ja ükskõik millist keharakku (2n kromosoomi). Munaraku tuumast eemaldatakse n kromosoomi ja asemele pannakse keharakust võetud 2n kromosoomi. Nüüd on diploidne munarakk, millele antakse signaal jagunemiseks. Munarakust areneb organism, mis on identne selle organismiga, kellelt võeti kromosoomid.
·seemnerakk kuni 72 tundi ·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk ·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e.vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e
Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu. Kehasisene viljastumine(roomajad, linnud, imetajad) Küpseb vähem sugurakke. Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Neitsisigimine on samuti suguline. Loote areng Viljastumine Seemnerakk ja munarakk Sügoot ehk viljastatud munarakk Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt. Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e
→ embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode Blastosüst pesastub emaka limaskesta, Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Ülesanded: Kaitse põrutuse eest kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna on joogi- ja urineerimiskeskkond
Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku.
Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest :
c. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. d. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale. e. Esimene kunstlik viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978. aasta juulis (Louise Brown). 2. Embrüogenees – loote areng a. Sügoot lõigustub – Moorula ehk kobarloode (munajuhas) b. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) c. Põisloode koosneb: i. Blastoterm ehk kattekoe rakkude kiht ii. Embrüoplast – sisemine rakkude mass, millest areneb inimene iii. Blastötsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) d. Blastotsüst peastub emaka limaskestale. i. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib
Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel Vegetatiivne areng-Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed),
arengu varajane staadium, mis vastab alamate puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm,
Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab
Näiteks triploidsus, tetraloidsus Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud
• Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks on vaja meioosi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väh 2x. 23. Mis on moorula, blastula, gastrula? Loote staadiumid. · Moorula- kobarloode, moodustub lõigustumise e sügoodi mitoosi teel jagunemise tulemusena. Lootelise arengu 1. staadium · Blastula- põisloode, moorulast arenev õõnsusega 1-rakukihiline loode. Selles staadiumis luuakse alus rakkude eristumisele e erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite tekkele. · Gastrula- karikloode, arenevad 3 lootelehte(välimine, sisemine, keskmine), millest igaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad 24. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? · Alleel- ühe geeni erivorm · Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas
populatsioonid. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvanduses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. Blastomeer - vt. lõigustusrakk. Blastotsüst - imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Blastula (põisloode) - enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Daltonism - (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Denaturatsioon - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. 21. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist. Gastrula rakud in juba eristunud ja sel on eristatv kaks, hiljem kolm lootelehte. Igast lootelehest arenevad hiljem välja kindlad elundid ja elundkonnad (vt. koduõpetajs lk.78)
unipoteKirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Tüvirakud taastoodavad enda sarnaseid rakke ja omavad võimet areneda eri tüüpi diferentseerunud rakkudeks. 71. Tüvirakkude potents ja plastilisus. Mis on tüvirakkude arenguline potentsiaal (potents, ingl k potency)? Kuidas eristatakse tüvirakke rakkude arengulise potentsiaali alusel? Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud.
Seemne kujul on võimalik üle elada halvad keskkonna tingimused, idanemisvõime säilib pikaks ajaks. Idanemisega algab looteline areng. Lõigustumine. 32 Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Saab alguse munajuhas, lõppeb emakas. Esmalt moodustub kobarloode ehk moorula (siis toimub lõigustumine). Moorulast areneb seest õõnes blastotsüt ehk põisloode (umbes 7 päeva pärast viljastumist), kinnitub emaka seina, kinnitus kohale kujuneb platsenta. Bioloogiline tähtsus: 1. Hulkraksuse taastamine 2. Rakkudevaheliste kontaktide taastamine 3.Tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Platsenta. Platsenta kujuneb välja umbes kuu vanusel embrüol. Kõldkest ja emakas limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot
annaabi.ee 
