2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele monoteistliku religiooni (judismi) 4. pärilased lõid kahte vastandikku alget rõhutava dualistliku õpetuse mazdaismi (hea ja kurja vastandamine ja nende omavaheline võitlus) EGIPTUS Egiptuse vanaaja põhietpid: 1. aega arvestatakse dünasstiate järgi (31) või 4poliitilise ühtsuse perioodid 2. varadünastiline(12) ajajärk (ühendas oma riigiga Alam ehiptuse, pealinnaks sai Memphis. (Kujunes välja hieroglüüfkiri) 3
prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Rabindranath oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane (Rabindranath Tagore 2013). Ta pälvis 1913. aastal Nobeli kirjandusauhinna (Entsüklopeedia 2007) R. Tagore oli loovisiksus, keda tunti kui poeeti, prosaisti, dramaturgi, filosoofi, ajakirjaniku, heliloojat, maalikunstniku. Tagore on India ja Bangladeshi hümnide autor. Ta sündis 7. mail 1861. aastal India linnas Kolkatas. Tema isa Maharishi Debendranath Thakur oli religioosse monoteistliku ühingu Brahma Samadz üks juhte. Maharishi Debendranath kasvatas oma lapsi rangelt, lapsed austasid ning armastasid teda. Nad said kodus hea hariduse, neid õpetati bengali keeles ja kasvatati iseseisvateks ning tööarmastajateks. 17-aastasena elas Rabindranath mõnda aega oma venna juures Ahmedabadis, ta lõi oma esimesed lauluviisid öösiti terrasil mõtteid mõlgutades ja ringijalutades. Järgnevatel aastatel ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. 1884
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4
ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisim meditatsiooniobjekt on hingamine. 2. Intuitiivseks meditatsiooniks: See meditatsiooniliik on omane ainult budismile ning sellel pole midagi tegemist teadvuse muutunud olekutega. Selle meditatsiooni eesmärk on otsene dharma kontrollimine ning keha ja meele jälgimine. [1] 11 KOKKUVÕTE Budismis puudub monoteistliku Jumala mõiste. Selle asemel on neil õpetajad, kes aitavd budiste teel nirvanasse. Budismi tuntuim õpetaja on Buddha. Tema neli õilsat tõde ütlevad, et elu on kannatus ja elu kannatusest saab välja vaidkaheksaosalise tee abil. Budismis usutakse, et hing ei sure kunagi, vaid liigub ühest kehast teise, vastavalt sellele, kas tegid oma elus häid või halbu otsuseid saad sa ka paremasse või halvemasse kehasse. Pärast
Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid: põlirendisüsteem ehk rendihärrus, pärisorjuslik mõismajandus ehk mõisahärrus (miks muudeti mõisahärruse puhul talupojad sunnismaisteks. Kust kulges kahe majapidamise vaheline piir. Miks Lääne-Euroopas pole pärisorjust selle klassikalisel kujul olnud?’ 16. Araablased ja islami teke, õp. (II osa) lk 57-61 Islami kui uue monoteistliku religiooni teke (millal?). Muhamed, tema elu ja tegevus: aastad – 610, 622 (miks islami ajaarvamise algus?). Koraan, islami 5 tugisammast. Islami sektid. Mida on araablased andnud Euroopa kultuurile?
Vallutussõdade lõpuga vähenes ka orjade arv. Maamõisate maavaldused läksid üle naturaalmajandusele. Ühikkond oli rangel seisuslik. Kõik impeeriumi elanikud jagunesid auväärseteks, kes pidid tagama maksude laekumise ja finantseerima ehitustöid ja etendusi ja madalateks, kes olid maksukohustuslikud. Kõrgeim seisus oli senaatoriseisus, kes olid kohustustes vabastatud. Kogu vanaaja vältel domineerinud polüteistlik religioon tõrjuti välja monoteistliku religiooni- kristluse poolt. 6. Rooma ühiskkond Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. Proletaarid, kes olid vaeseim ühiskonnakiht, elasid jõukate orjapidajate annetustest ja riiklikest toetustest. 7. Kultuur ja teadus
Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol.
Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud. Seda võib tarvitada religiooniteadusliku mõistena jumalate kohta. Religiooni siht või kuhu inimene oma mõtlemise ja käitumisega püüdleb suhtlemine numeniga, suhtlemise 1) erivorm on allumine ja see on vabatahtlik. Kui inimene
--Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 323 eKr (4. sajand) --pärast Aleksandri surma, Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) -> väejuhid jagasid huve --suure maailma jaoks olid nad tavalised kuningad, Egiptuses jätkati jumalakuningate liini --3. saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport --30 eKr langes Rooma võimu alla Usund: u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi. jumalate kindel süsteem puudus vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu
pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). JUDAISM Üks maailma vanemaid usundeid. Juudid usuvad, et 4000 a tagasi andis Jumal Moosesele Siinai mäel kümme käsku ja Toora (,,seadus") ning rajas nii maailma esimese monoteistliku religiooni. Judaism rõhutab rohkem praktikat kui usku: inimese religioossuse määrab tema eluviis. Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tuginebTanahile (eriti Toorale). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse
polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui Muhamedi õpetus pääseb võimule, ei austata enam jumalaid ja rahvas ei tule Mekasse. Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob. Usk tekkis 7. saj, 100 aastaga levis tähtsamatesse punktidesse. Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka. Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki
Kristlusest väljakavanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused liikumised on järgmised: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USA-s, u 11 miljonit) Jehoova tunnistajad (rajanud 19.saj II poolel Charles Taze Russell USA-s) Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end'). Selle lähtekohad peituvad kõrbenomaadide polüteistlikus usundis, mille jumalatepere peaks oli taevajumal (ar Allah 'Jumal'). Palverännakukohana oli Meka tuntud juba sajandeid enne islami tekkimist. Usundi tekkimine Isalmi rajaja Muhamed (Mohammad) sündis 570. a. Meka kaupmehena puutus ta kokku ristiusu ja judaismiga
valdkondades- teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua antiikse loomuõiguse alused. Kui valitseja ei suuda õiget eesmärki tajuda, ei järgne ka vastavat tulemust. Cicero: kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alustel, siis ta on pärit subjektiivsetest allikatest ja amoraalne. Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13 tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks,
Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Prantsuse president Winston Churchill - Suurbritannia poliitik ja peaminister Carl Gustav Mannerheim TSIVILISATSIOONID VANAL AJAL Menes - Vana-Egiptuse esimene kuningas ehk vaarao. Ta ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam- Egiptuse üheks riigiks ja teda peetakse Egiptuse I dünastia rajajaks. Cheops/Hufu - Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Cheopsi püramiidi ehitaja Ehnaton - Atoni kultuse kehtestamine. Esimene teadaolev monoteistliku religiooni rajaja Nofretete - Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa Tutanhamon - Vana-Egiptuse vaarao. Lõpetas isa (Ehnatoni) rajatud ainujumalakultuse Hammurapi Vana-Babüloonia kuningas. tuntud ka maailma esimese teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestajana. Nebukatnetsar II - Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Nebukadetsar on tuntud oma ulatuslike vallutuste ning ehitustegevuse tõttu Babülonis. Tema ajal ehitati ka Paabeli torn
Tema silmis oli Asüüria Issanda vits, karistus teiste jumalate austamine ees. Ainus olgu Jahve ja temast endast sai messias. Jesaja raamat on tegelt pandud mitme inimese poolt kokku, kes elasid Pärsia ülemvõimu alal. Prohvetid olid huvitatud kultuse tsentraliseerimisest. Viimane suur Juuda kuningas Joosia 7saj. Sel ajal assüüria riik nõrgenes. Joosia tegeles jõuliselt kultuse tsentraliseerimisega ja võttis plaani monoteistliku programmi. Kui Juuda riik hävitati Nebukadnetsar poolt ja algas diasporaa, kus ei olnud templeid ega muud sellist, algas Jahve kultus. Seal kinnitus arusaam, et nemad austavad ainult Jahvet ja teised on ebajumalad. Seaduse kujunemine. Säilinud Vanas Testamendis Moosese raamatutes. Seal on see esitataud kahes kohas- II ja V Moosese raamatus. Seal on esitatud 10 käsku. Käsud langevad kokku, aga seadustes on erinevusi. Kuigi Mooses elutses 12
Teeba teoloogiline s ü s t e e m. (Keskmine Riik: 21-18 ss., XI-XIII dünastiad; Teine vaheperiood: 18-16 ss., XV- VI dünastiad; Uus Riik: 16-11 ss., XVIII-XX dünastiad. Peamised allikad: Nooremad sargatekstid, Surnuteraamat jt.). Keskmise Riigi ajal sai valitseva dünastia peajumalaks Amon-Ra, kes Uue Riigi ajal tõusis Egiptuse maailmariigi jumalate kuningaks. Atoni kultus, mida Amenhotep IV (Ehnaton, 14 s.) püüdis tema asemele vägivaldselt kehtestada, oli küll otsustav samm range monoteistliku jumalamõiste suunas, jäi aga oma äärmise ühekülgsuse tõttu egiptlastele vastuvõetamatuks. Amon loomis-ja viljakusjumal, sõnasõnalt "nähtamatu", "varjatud". Ehkki paistab, et jumal Amonit mainiti teiste egiptuse jumaluste seas juba viienda dünastia ajal (25-24 ss.), mil temale viidati kui ühele ürgjumalale, saavutasid tema kummardajad kogu Egiptust hõlmava tohutu võimu alles hilisemal ajajärgul: Amoni austati Teebas alates XI dünastiast, esimene peakultuspaik oli Karnak
Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, siis on ta pärit subjektiivsest allikast ja amoraalne. Sellisele õigusele ei ole loomuõiguse õigustust, ta on loomuõigusega vastuolus. 27 P.2. Teoloogilised õiguse teooriad Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe)
annaabi.ee 
