Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.14. sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda: 1. Vahemeri 2. Lääne ja Põhjameri 1160. aastatel moodustati kaupmeeste koondis nimega Hansa. 14.16. sajandil ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Hansa edukus osav monopoliseerimine, koge. Lübeck Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Koge Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Need kes tegelesid tsunftivälise käsitööga nimetati tsunftijänesteks, kelle vastu käis pidev võitlus. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gilde, vaid teatud kaupade tootjad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. Keskaegsed merekaupmehed moodustasid Hansa liidu. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Hansalinnade hulgas olid ka Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur
linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu. Kaks sadamat: riia ja tallinn. Edukusele pani alguse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Laev koge, mis suutis palju vedada. Hansa jäi alla Vahemere linnadele. Majanduse edusammude üheks väliseks märgiks oli kuldmüntide käibeletulek. 13.Too Välja keskaja ülikoolile iseloomulikke jooni. – Teadmised toetusid antiigi alusele.
esmase jagunemise tulem, vaid seda vastuolu taastoodab teadlikult suverään ise, kes mängib üht gruppi teise vastu, et tagada seeläbi riigi monopoli säilimiseks vajalik ,,pingete tasakaal." Õukonnast saab oluline isntitutsioon, mille ülesandeks on korrastada pingevõrgustikku, mis tagab kuninga võimutäiuse. Inimeste mõttelaadi teisenemine on tingitud kahest põhjapanevast tõsiasjast. Esiteks vägivalla riiklik monopoliseerimine, mis tagab sotsiaalse ruumi vaigistamise ja sunnib inimesi oma impulsse kontrollima; inimestevaheliste suhete tihenemine, mis põhjustab paratamatult sisemiste unduste tugevnemise. Teiseks sotsiaalste funktsioonide diferentseerumine, mis läbi vastastikuse sõltuvuse suurendamise ja tsentraliseeritud loomise paneb aluse individuaalse enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks.
Meedia mõjutab meid igal sammul, isegi siis, kui me seda ise tähele ei pane, näiteks filmid, kus näidatakse tihtipeale nn eeskuju, kuidas tuleb käituda ja asju teha. 15.Massimeedias avaldatava info sisu on põhimõtteliselt võimalik reguleerida. Kuidas? 1) Riiklikul tasemel ehk seadustega. 2) Professionaalsel tasemel, ehk ajakirjanike ja toimetajate eetikakoodeksite, kirjutamata kokkulepete ja muu abil. 16. Miks võib meediavabadusele olla ohtlik meediatööstuse monopoliseerimine või välismaise kapitali suur osalus? Kui erinevad meediakanalid kuuluvad ühele isikule või välisfirmadele, siis kaotab meedia usaldatavuse, uudiseid hakatakse kallutama enda huvide suunas. Nad saavad suuresti valida, mida ja kuidas rahvale ette kanda. 17. Mida tähendab meediakraatia? Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat, ning on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib meediat. 18. Kui suur on meedia mõju Eesti poliitikale
Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siianigi tuntavad. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine , peale selle mängis olulist rolli ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala , soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja- Euroopasse, haarates initsiatiivi tekstiilikaubanduses. Tekkis ka vajadus raha ühest kohast teise kanda. Loodi pangakontorid , mis olid vahetuse ja krediidi korraldamiseks.
Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse
18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid Organisatsioonis usalduse kujunemise aluseks on usaldust tekitavad juhtimisvõtted. Juhile vastandumist soodustavad: jäik hierarhia informatsiooni monopoliseerimine juhi poolt juhi positsiooni eeliste ära kasutamine ja rõhutamine ähvardamine ja hirmutamine 44. Sõnumi veenvust tagavad ja mõjutavad tegurid Sõnumi esitamine Sõnumi edastamise ajakava: Sissejuhatus 25% planeeritud ajast Teema arendus 70% planeeritud ajast Kokkuvõte 5% planeeritud ajast 20 Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse
skraa, mis määratles tsunfti hierarhia õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida
skraa, mis määratles tsunfti hierarhia – õpipoiss,sell,meister. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild ja sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. 1220. tõusis Läänemere kaubandus esile Lübevki vabalinn. Tekkis Hansa Liit kaupmeeste koondisest kujunenud kaubalinnade liit. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev koge, mis suutis vedada kala,soola,teravilja,vaha,karusanhu,vaske,rauda suuremates kogustes. 9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine – Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga. Linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus suurt rolli. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega, enne kui kaubanduslik-käsitöönudslik linn arenes. Linna ja linnakultuur suutsid keskaja I poolel püsida
idealiseerimine. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Epistolaarne tekst. 31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism, kapitalism), olemus ja eesmärgid Vastand romantismile, käsitleb argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, meelisaineks lihtrahva elu, mida kujutatakse tõsiselt ja traagiliselt, kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüpes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolistlik ajajärk, positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju seinise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andmete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust
) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. Liinilaevanduse iseloomulik tunnus on laevaomanike kartellid. Laevaomanike kartell on ühel veosuunal kliente teenindavate liinilaevafirmade koostöövorm. Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust jm. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise
Suurtootmiste teke, monopolid ja tööstuse areng. Riigile peeti kasulikuks võimalikult suurt eksporti ja madalat importi. Oluline on riigi sekkumine majandusse. Prantsusmaa näitel - Jean COLBERT, finantsminister, rahva maksukoormuse vähendamine, laevastiku suurendamine, tollide kehtestamine, globaalsed kaubandusühingud, impordi-ekspordikeelud, väliskaubanduse monopoliseerimine, manufaktuuride teotamine, välismaiste spetsialistide kaasamine. 18. Tööstuskapitali ja manufaktuuride tekkimine Tööstuskapitali tekkimine oli seotud 15. sajandil merkantilismi tekkimisega. Kaubanduskapital ei loonud enam uusi ja ajaga sobivaid tootmisviise, mistõttu tekkisid eeldused tööstuskapitali tekkimiseks. Samuti ei suutnud väiketootmine enam rahuldada nõudlust turgudel, manufaktuuride näol pandi alus suurtootmisele. Enne manufaktuuride
Tehnologiapõhine vaba aeg. Kino, radio ja television tõid kaasa nii vaba aja õhetaolistumise kui ka privatiseerumise. Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg. Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus. 5 Tehnoloogia meelelahutus, mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam. Kino 1920-30ndail popim meelelahutus. Kõikidele. Monopoliseerimine suur viisik. Moraalsed ettekijrutused USAs. Raadio samuti popp. Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot. Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega. Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly. 3. loeng, 21. oktoober
mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Kunstnikud püüdsid kõike edasi anda loomutruult, ilma ilustamata. Kapitalism- tootmisviis, mis sündis feodalismi rüppes, kapitalismi arengus kaks ajajärku- monopoliseerimine ja monopolostlik ajajärk. Positivism- tunnistas vääraks või mõttetuks palju senise filosoofia mõisteid ja õpetusi, sest neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andemete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist.
Reeglina pole sellele juurdepääsu tuleb rääkida Samuti eeldatakse midagi teise kohta lähtuvalt omaenda punktuatsioonist (nt naine arvab, et mees peaks teadma, et talle meeldib, kui talle lilli kingitakse. Kui ei tee nii, pole õige mees tülid) – tegelikult näeme vaid teise inimese mõtete peegeldusi tema käitumises tuleb rääkida! - Tõe monopoliseerimine (reeglina arvatakse, et on olemas üks ja ainus tõde; seda esitab tavaliselt üks inimene, kes seda „tõde“ teab; kõik teised on haiged/ pahad/ rumalad) – sageli „vanemate tõde“ on „tõesem“ kui „laste tõde“; esineb ka paarisuhetes - Põhjuse ja tagajärje segiajamine: üks inimene peab üht sündmust mingi teise sündmuse
müüakse). Väärismetallide varu riigis määrab majandustegevuse arengu ja kasvu. • Rikkus on raha. • Tootmine on rikkuse loomise eeldus. • Otseseks rikkuse allikaks on ringlus, sest kasumi aluseks on kauba kallimalt edasimüümine. • Rikkuse allikaks on riikidevaheline kaubandus, väliskaubandust tuleb eelistada sisekaubandusele ning valmiskaupu toorainele. • Koloniseerimine ja kolooniate kaubanduse monopoliseerimine (koloniaalkaubandus). • Tollivaba import toorainele, mida ei leidu kodumaal. • Tollid, maksud ja teised kaupade liikumist piiravad meetmed. • Natsionalism, ainult võimas riik saab eksportida ja rikastuda oma naabrite arvelt. • Suure ja tööka rahvuse tähtsus, rahvastiku tihedus väljendab rahvuslikku jõudu. • Tugev keskvõim, riigi majanduslike eesmärkide saavutamisel etendab olulist osa riigivõimu aktiivne tegevus. Merkantilistide teeneteks on: