Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille mole...
Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on
iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine o biolagunevad polümeerid ja nende keskkonnakaitseline tähtsus · Polüamiidid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine Ülesanded: · Polümeeri valemi järgi nimetuse ja nimetuse järgi valemi koostamine · Polümeeri valemitestst elementaarlülide äratundmine ja neile vastavate monomeeride valemi väljakirjutamine · Monomeeri valemi järgi polümeeri elementaarlüli ja polümeeri valemi väljakirjutamine · Polümeeri valemi järgi saamisviisi (liitumine, polükondensatsioon) äratundmine · Polümerisatsiooniastme leidmine makromolekuli molekulmassi järgi · Polümeeri keskmise molekulmassi leidmine polümerisatsiooniastme järgi · Enimkasutatavate polümeeride praktiline äratundmine nende omaduste järgi
. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast..Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele
ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü. Polümerisatsiooni e. polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere, kusjuures igale monomeer molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis. Polümeeride saamine 1) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Cl n C H = C H -C l (-C H -C H -)n 2 2 2) Polükondensatsioon kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seega ei ole tema
iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist) Ehitusliku funktsiooni Transport funktsiooni Retseptor funktsiooni Regulatoorset funktsiooni Kaitse funktsiooni Liikumis- ja energeetilist funktsiooni DNA DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer. DNA monomeeride nimetused : Adenosiinfosfaat Guanosiinfosfaat Tsütidiinfosfaat Tümidiinfosfaat RNA RNA ehitus on sarnane DNA-ga. Kõige suurem erinevus on see, et RNA-l ei ole kahte ahelatkus on monomeerid ,vaid on üks ahel. Monomeeride nimetused on ka erinevad. RNA ülesanded RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ,et teatud inimese omadused mis DNA näitab on olemas mRNA - Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse
monomeerideks- glükoosi molekulideks. Proteaas lõhub valke. Seda kasutatakse liha pehmendamiseks, kala nülgimiseks, loomanahalt karvade eemaldamiseks ning pesupulbrite koostisosana. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk. Vesiniksidemetega ühendatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse. See ongi DNA teist järku struktuur. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. Kuid DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast. Nende koospüsimise aluseks on komplementaarsus-printsiip. Kui ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas alati C. RNA kolm
liigikaaslased. Sellist sarnasust määrav pärilik info lähtub vanemorganismide kromosoomides olevatest geenidest. Kaasajal teame, et kromosoomide põhiosa moodustab desoksüribonukleiinhape (DNA). DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist desoksüriboos ja fosfaatrühmast. DNA koostises on neli erinevat desoksüribonukleotiidi (lühendatult nukleotiidi). Nende erinevused tulenevad üksnes monomeeride koostisse kuuluvast neljast erinevast lämmastikalustest; sahhariid desoksüriboos ja fosfaatrühm on kõigil neljal nukleotiidil ühesugused. DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G). Pärilik info tulenebki nende nelja monomeeride järjestusest – millised nukleotiidid millises järjekorras on DNA molekulis. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkusega seotud protsesse molekulaarsel tasemel
polümerisatsiooniprotsessis. Polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuri ühik polümeeri molekulis. Polümerisatsiooniaste arv, mis näitab korduvühikute (elementaarlülide) arvu polümeeri molekulis Silikoon räniorgaaniline polümeer Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikus liitumises Polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. Plastmass sünteetiline materjal Kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest ehk korduvühikutest. Homopolümeer polümeer, mis on moodustunud ühe monomeeri molekulidest Polüester hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitusi. 1. Millised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C,H,N,O,P,S 2. Mis tähtsus on katioonidel organismis? Katioonidel (positiivselt laetud ioonid): K ja
DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud
keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks 1. biopolümeeride hüdrolüüs, nt tärklise saamine glükoosiks ja 2. sellele järgnevat monomeeride oksüdatsiooni. Selle protsessi käigus vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.
Koodipäikese abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Selleks tuleb koodoni esimene nukleotiid valida sisemisest ringist, teine nukleotiid keskmisest ja viimane välimisest. 20. Kuidas koostada ühe geeni alusel vastav valgufragment? Teisest nukleotiidist lugedes saab määrata järjestikused initsiaatorkoodonid. Geneetilise koodi saab määrata koodonitele vastavate aminohapetega - nii saab määrata vastava valgufragmendi monomeeride järjestuse. 21. Mis on matriitssüntees, too näiteid? Matriitssüntees DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 22. Mis on polüsoom? Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke.
komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele(mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA nukleotiide nimetatakse ribonukleotiidideks. Need on DNA nukleotiididega sarnased, koosnedes samuti süsiveikust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. DNA nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C). Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukletiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsiooni tagajärjeks on DNA ahelaga komplementaarne üheahelaline RNA-molekul. Üksikahelaline DNA esineb looduslikult mitmetes viirustes, samuti paljude molekulaarbioloogiliste protsesside käigus
ribonukleiinhape ( RNA ) 21. Millistest molekulidest koosneb DNA? DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsus on nukleotiidide kindel üksteisele vastavus. 23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24. RNA molekulide ehitus. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. 25. RNA molekulide ülesanded. mRNA- Informatsiooni RNA- toob geneetilise onformatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. tRNA- Transport RNA- toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis.
kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid -neerude ümber -tahke rasv / õli -kolesterooli sisaldab toit, rasv + sool – kleepub veresoonte seintele (veresoonte lupjumine – asteroskleroos) VALGUD -valkude töös seisneb elu -valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid -kahe aminohappe(monomeeride) vahele moodustub kovalentne side on peptiitside, mis on äärmiselt tugev -valkude omadused sõltuvad: monomeeride järjestusest aminohapete hulgast Struktuur -esmane (primaarne)struktuur o-o-o-o -teisene (sekundaarne) struktuur 1. heeliks, vesiniksidemed hoiavad koos 2. ЛЛЛЛЛ -kolmandat järku struktuur 1.gloobul -neljandat järku struktuur 1. mitme gloobuline ühinemine – hemoglobiin (Fe)
ribonukleiinhape ( RNA ) 21. Millistest molekulidest koosneb DNA? DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel. 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? Komplementaarsus on nukleotiidide kindel üksteisele vastavus. 23. DNA tähtsus? Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi 24. RNA molekulide ehitus. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. 25. RNA molekulide ülesanded. mRNA- Informatsiooni RNA- toob geneetilise onformatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. tRNA- Transport RNA- toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesi
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm
saamiseks; b) sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Energiaallikas: orgaanilised ühendid. DISSIMILATSIOON (moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid) Protsessis võime eristada a) biopolümeeride hüdrolüüsi (nt. tärklise lagundamist glükoosi molekulideks); b) biopolümeeride hüdrolüüsile järgnevat monomeeride (nt. glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessiga kaasneb energia vabanemine. Vabanenud energia talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (nt. ATP-sse). ASSIMILATSIOON (moodustavad organimsmi kõik sünteesiprotsessid) Protsessi käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: a) sahhariide; b) lipiide; c) valke;
Aretamine toimub pärilikku muutliku ja kunstliku valikut kasutades. ,,kõik elus pärineb elusast" Füsioloogiline evolutsioon- keemiliste elementide mitmekesisuse tekkimine galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi areng. (12- 15 miljard univ. ja päikesess. u 5 miljard) . Keemiline evolutsioon- aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. keemilise evolutsiooni protsessid : 1. bioloogiliste monomeeride teke 2. bioloogiliste polümeeride teke 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Ribosüümid katalüütiliste omadustega RNA molekul. RNA- kontseptsiooni probleemid : 1. seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule.
valgusünteesi KOMBINATIIVNE MUUTLIKUS geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkomnineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus KOODON mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis KROMOSOOMID pärilikkuse kandjad (päristuumsetel rakutuumas) MATRIITSREAKTSIOONID ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees (matriitsreaktsioonid on raplikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) MATRIITSSÜNTEESID DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevatte molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse (sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne) MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS e MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine
mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid. Valgud osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Nukleiinhapete ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis ääravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsiooni on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekanda lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul
energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide sunteesiks Vananevate biomolekulide lammutamine Lopp-produktide valjutamine METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks Atsetuul-CoA ja Krebsi tsukli komponentide oksudatiivne lohustamine lihtsateks lopp produktideks (H2O, CO2), mille kaigus toimub lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia) Anabolismi staadiumid: Eeluhendite suntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest
1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DNA molekul Aminohape DNA ja RNA molekulid Geen DNA molekul Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused
laeng/osalaeng.(C, H, metalliioonid) Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk) Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Hüdrogeenimine H liitumine ainega. Dehüdrogeenimine H eraldumine aine molekulist. Hüdraatimine H2O liitumine ainega. Dehüdraatimine H2O eraldumine aine molekulist. Hüdrolüüs aine lagunemine vee toimel. Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn). Monosahhariid- ehk lihtsuhkur, madalmolekulaarne ühend, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. mRNA informatsiooni RNA. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustanud lämmastikaluse, 5-
Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest
lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Mis on geen? Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees.
- Belgia astronoom George Lemaitre 1927 "suure paugu teooria": üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslik laialipaiskumine, mille käigus moodustusid ebapüsivatest osakestest aatomid ja molekulid, mis gravitatsioonijõu mõjul hakkasid tihenema .... Keemiline evolutsioon · 4,5 3,5 miljardit aastat tagasi · A. Oparin ja J. Haldane (1924, 1929) - oluline ürgatmosfääri koostis, tänu millele sai elu tekkida · 3 etappi: - lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (AH, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) * Oparin, Miller ja Fox ning Woese BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON Kus võis elu tekkida? - "Soe lomp", so Darwini metafoor, mida arendasid edasi Oparin (ürgpuljong) ja Haldane. See on 80-100°C veekogu, mis sisaldas ka biopolümeere. Ka Milleri ja
2. Vormid Füüsikaline evo. - universum viis keem. elem, galaktikate, tähtede, planeetide arenguni. Keemiline evo. - aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsamatest anorg. ja org. Molekulidest tekkisid keerukamad ühend. Bioloogiline evo. - elu areng Maal algas keem. evo. Tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseerivatest süsteemidest. Sotsiaalne evo. - ajalooline inim. ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe
fotosünteesi käigus, mis kulgeb päikeseenergia arvel ja mida katalüüsib taimede roheline pigment klorofüll 19.23 Teada süsivesikute klassifikatsiooni; 19.24 Nimetada tuntumaid süsivesikuid ja nende leidumist looduses; Glükoos, fruktoos, sahharoos(disahhariid), tärklis glükoosi polümeer, tselluloos glükoosi polümeer 19.25 Kirjeldada tärklise ja tselluloosi struktuure; Tärklis koosneb kahest polüsahhariidist:amüloosist, glükoosi monomeeride hargnemata ahelatest, ja amülopektiinist, glükoosi monomeeride hargnenud ahelatest Tselluloos struktuurilt lähedane amüloosisga, kuid moodustab ahelate vahel palju vesiniksidemeid 19.26 Kirjeldada nukleiinhapete struktuure ja otstarvet DNA ja RNA koosnevad puriini- või pürimidiiniderivaadist(heterotsükliline amiin), monosahhariidjäägist, fosfaatrühmast O-PO 32- DNA esineb biheeliksina, RNA lihtsalt heeliksina(?) RNA koostisse kuulub riboos(C5H10O5)
Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti 3 6 (Näiteks: riboos, trioos, pentoos). mRNA- Informatsiooni-RNA ehk mRNA on RNA liik, mis toob valgusünteesiks
RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet. Vesiniksidemed katkevad kergesti, see on oluline DNA toimimisel. Nukleotiidide arv ja järjestus DNAs ei ole juhuslik. Selles järjestuses peitub info selle kohta, kuidas ehitada valmis vastava genoomiga organism ning kuidas teda elus hoida.
Polümeerid on nii suur osa meie maailmast, et nendeta on raske elu ette kujutada. Aga mis need üldse on? Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on saadud omavahel väiksemate molekulide, monomeeride, ühendamise käigus. Sõna polümeer on tulnud kreeka keelest: poly ehk palju ning meros ehk osa. Paljud polümeerid on valmistatud korrates sama monomeeri uuesti ja uuesti, kuid osad koosnevad kahest monomeerist, mis on ühendatud mustriliselt. Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne
olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. 4. Kuidas toimub RNA süntees? Transkriptsioon ehk RNA süntees on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks
olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. 4. Kuidas toimub RNA süntees? Transkriptsioon ehk RNA süntees on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks
ainete molekulide osi(metalli aatomeid). Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine. Monomeer väikese molekulmassiga aine, osaleb polümerisatsioonis. Polümeer suure molekulmassiga aine mis koosneb kovalentsete sidemetega ühendatud korduvatest struktuuri üksustest. Liitumispolümerisatsioon tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer. Polümerisatsiooniaste näitab elementaarlülide arvu polümeeris. Polükondenstsioon tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine. Elementaarlüli monomeerile vastav rühmitus polümeeris. Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide
· Iooniline reaktsioon · Radikaalne reaktsioon reaktsioon, mis toimub radikaalide osavõtul. · Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. · Dehüdrogeenimine vesinik eraldub reaktsioonil. · Hüdraatimine vee liitmine. · Dehüdraatimine vesi eraldub reaktsioonil. · Hüdrolüüs veega reageerides aine laguneb. · Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. · Polükondensatsioonireaktsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
maal puuduvad keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. Osoonkiht takistab UV kiirguse jõudmist Maale (UV kiirgus oli oluliseks energiaallikaks). Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10. Selgita pildi näitel keemilist evolutsiooni 1) bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3) polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14
· RNA ribonukleiinhape · RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleodiidid. RNA koosneb ühest ahelast. · Ribonukleodiid koosneb: · *fosfaatrühmast · *riboosist · *lämmastikalusest · lämmastikaluseks võib olla: · *adeniin A · *guaniin G · *tütosiin C · *uratsiil U · RNA nimetus sõltub lämmastikalusest (A, G, C, U) (guaniinfosfaat, adeniinfosfaat jne) · Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. Nukleodiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). · Ülesanded: · *mRNA informatsiooni RNA toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. · *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse.
süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Lõpptulemusena avalduvadki pärilikud tunnudes paljude valkude koostoime tulemusena. DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks.enamikult geenidelt toimub informatsiooni-RNA molekulide süntees. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahela alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse(nii tagatakse geneetilise info ülekanne). Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.
Selleks, et geenis oleva info alusel saaks sünteesida valku, tuleb dna vastav lõik kopeerida TNA molekuliss.DNA lõiku mis määrab ühe RNA molkuli sünteesi, nimetatakse geeniks. Nilleiinhapeta (DNA ja RNA) ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on, see et erinevalt teistest biosünteesides on need Matriitssünteesid. See tähendab, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne. Replikatsioon on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Replikatsiooni on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe
c) osoonikihi puudumise tõttu sai atmosfääri läbida intensiivne ultraviolettkiirgus, mis võimaldas toimida abiootilistele keemilistele reaktsioonidele vajaliku energiaallikana. - elutekkeni viinud keemiline evolutsioon pidi olema pikaajaline ja mitmeastmeline protsess 1.aste bioloogiliste monomeeride teke 2. aste bioloogiliste polümeeride teke. 3. aste polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks- - Milleri ja Foxi katsed a) Milleri katse Katsesüsteemis oli kuumutatud vesi ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H2; CH4 ; NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi ,,väike" katse saamiseks oli neli erinevat aminohapet. b) Foxi katse
5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi.
3) Fosfaatrühm DNA NELI lämmastikalust 1) A ADENIIN 2) G GUANIIN 3) T TÜMIIN 4) C - TSÜTOSIIN Lämmastikalused on seotud omavahel komplementaarse printsiibi alusel. A T; G- C; Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Monomeeride ühinemisel tekib RNA. Primaarstruktuur. Ülesanded: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. 1) Informatsiooni RNA (mRNA) toob info rakutuumas asuvatele kromosoomidest valgu sünteesi paika. 2) Transpordi RNA (tRNA) Saabunud info lahtimõtestamine 3) Ribosoomi RNA (rRNA) on ribosoomide ehituses ja osaleb valgusünteesis
paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb nt. Inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuv(rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) lämmastikalused-nukleiinhaete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin, RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.Lämmastikalus-A,G,C ja T kuuluvad DNA koostisse ning A,G,C ja U RNA koostisse.Makroelemendid-organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O,C, H, N, P ja S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K, Mg ja Ca. Mikroelemendid- organimide normaalseks elutegevuseks
Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi
3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkeenid polümeeruvad kaksiksidemete arvel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. (polüeteen) nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n (polüpropeen) nCH2=CH-CH3 (-CH2-CH-)n | CH3 7.
· Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). · Monosahhariidid-
ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest elementaarlülidest lineaarse struktuuriga polümeer - võrkstruktuuriga polümeer - polüester hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel
annaabi.ee 
