Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa
Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa
Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa on kollegiaalorgani osa
Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1) Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. 1. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Funktsionaalne organ – kui seadus ananb ühele kogule või isikule ühe avaliku võimu funktsiooni, siis loob ta sellega ühe organi. 1. Monokraatne organ – avliku võimu funktsiooni on volitatud täitma üks konkreetne isik 2. Kollegiaalne organ – avaliku võimu funktsiooni on volitatud täitma kolleegium (kolleegiumi moodustavad 3) a. Allorgan – seda on vaja suurte kollegiaalorganite puhul. See on kollegiaalorgani osa, millel on pädevus esindada kollegiaalorganit suhetes teiste organitega b. Organi osa – on kollegiaalorgani osa
TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond.
Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 – ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) 1.3 Otsene ja kaudne riigihaldus. Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele
Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem
iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b. Kohahaldusorganid organid, mis asuvad maakondades ning täidavad oma haldusülesandeid maakonna piirides (nt maavalitsused) 2. Isikute paljususe järgi: a. Ainuisikulised organid. b. Kollegiaalsed organid. c. Mõlemad koos (nt Rahvusraamatukogu organiteks on nõukogu ja peadirektor) 3. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: a. Monokraatne haldusorgan. Vabariigi President, Maavanem (see ei tähenda, et neil poleks juures abilisi) b. Kollegiaalne haldusorgan nt VV, nõutud, et otsuse vastuvõtmiseks on kohal üle poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid, ametis neil on juhid, kindlad. Kuna on vaja konkreetselt piiritleda haldusorganite pädevus, pole nad juriidilised isikud. Selle
16 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest - tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüteem; - kontsentratsioon- ja dekontsentratsioonisüsteem; - monokraatne ja kollegiaalsüsteem; - territoriaal- ja reaalsüsteem. Loe: K. Merusk, I. Koolmeister. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Õigusteabe AS Juura, 1995, lk 76-78. Haldusülesannete delegeerimine erasektorile I Õiguslik regulatsioon - Haldusmenetluse seadus (HMS): üldseadus. - Halduskoostöö seadus (HKS): eriseadus avaliku halduse ülesannete üleandmiseks.
kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi). · Dekontsentratsioonisüsteem kui reguleerimis ül jaotatakse vastava h kandja võrdses seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis üksteisele ei allu, kuid on võrdses seisus). Vertikaalne - sisuks iseseisvate h otsustuste tegemise õ üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. · Monokraatne süsteem organi juht esineb primus omnium kvalifikatsioonis võtab vastu ainuisikuliselt otsustusi. · Kollegiaalsüsteem kogul esineb ka juht, kuigi otsuseid võetakse vastu kollegiaalselt (vabariigi valitsuse juht on peaminister). Esinevad primus inter pares kvalifikatsioonis esimesed võrdsete seas. · Territoriaalsüsteem ja reaalsüsteem pädevust võidakse piiritleda ja teostada kas
Süsteeme on mitmeid: 4 - Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem (tsentralisatsioon esineb siis, kui pädevus vertikaalselt jaotub erinevate organite vahel. Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus – monokraatne. Kui on kolleegium otsustajaid, siis on kollegiaalsüsteem) - territoriaal- ja reaalsüsteem (territoriaalsüsteemi puhul on organile ette nähtud teatud territoorium, ruum, mille ulatuse ta on volitatud oma pädevust realiseerima, nt KOV. Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil). Pädevus
Ülemuse nimetus sõltub halduskandjast. Riigi puhul on unifitseeritud organite struktuur. § 46 lg 3 ministeeriumid koosnevad osakondadest. Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema ühiku moodustab ametikoht - ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem
Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem
RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS: Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine
valitsuse kui kolleegiumi liikmeid teenindavate asutuste struktuuride ühtsuse tagamine. Lisaks võib selle piirangu taga näha teatavat kontrollifunktsiooni. See võimaldab ministritel kui täitevvõimu eri valdkondade peadel ja seetõttu demokraatlikus riigis kõige suurema võimutäiusega isikutel hoida üksteisel vastastikku silm peal. Kumbki argument ei kehti õiguskantsleri puhul. Esiteks on õiguskantsler monokraatne põhiseaduslik organ, mitte kolleegiumi liige. Õiguskantsleri kantselei struktuuri pole võimalik ega vajalikki kellegagi üht- lustada. Teiseks puudub õiguskantsleril ministriga võrreldav pädevuse ulatus. Samal ajal kui minister saab näiteks vastavalt põhiseaduse § 94 lõikele 2 ja Vabariigi Valituse seaduse §-le 50 jj anda määrusi, mis kehtivad vahetult kõigi suhtes kogu riigis, saab õiguskantsler
nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Organisisene organisatsioon Juhataja (monokraatne, kollegiaalne) Struktuuriüksused ametikoht Pädevus Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus Instantsiline pädevus Funktsionaalne pädevus ametiasutuse sisemine töökorraldus 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu)
Käesoleval ajal kasutatakse õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor
Käesoleval ajal kasutatakse õigusaktides termineid asutus ja ametiasutus võrdlemisi süsteemitult. 4. Organisisene organisatsioon Organ koosneb tavaliselt paljudest isikutest (organi käsutajatest), mis omakorda nõuab organi sisemist organisatsiooni. See sõltub eelkõige haldusülesannete spetsiifikast ning võib olla väga erinev. Organi ehk ametiasutuse tipus on juhataja, kes esindab ametiasutust ja on kõigi ametiasutuse teenistujate ülemuseks. Juhataja võib olla üksikisik (monokraatne süsteem) või kollektiivisik (kollegiaalsüsteem). Ametiasutusel võivad olla teistes piirkondades asuvad struktuuriüksused (haruosakonnad, filiaalid jne.). Vaatamata ruumilisele ja organisatsioonilisele eraldatusele ei ole sellised üksused iseseisvateks ametiasutusteks, iseseisvateks organiteks, vaid nende osadeks. Näiteks on Riigi Maksuametil linnades ja maakondades vastavad maksuametid. Neid juhivad direktorid, kelle määrab ametisse ja vabastab ametist Riigi Maksuameti peadirektor
annaabi.ee 
