aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid ning võimu
järk-järgult revolutsioonilisuse valitsusorganeist ja suures osas ka valitsusprintsiipidest kaotas. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. 1795. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mis oli sarnanes pigem 1791. aasta kui 1793. omaga taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus. See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas. Selle kohaselt muudeti ka valitsusasutuste struktuuri:
aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega, kuna uus valitsus oli veelgi leppimatumalt monarhismi vastane kui ta oli jakobiine vihkav. Ka enamik Prantsusmaa rahvast ei soovinud Bourbonide võimu taastamist ning sõjavägi koos selle andekate juhtidega seisis kindlalt revolutsiooni poolel. Küll aga tekitas valitsuse üha enam iseenese egoistlikke huve silmas pidav valitsemisstiil vastuseisu lihtrahva seas, keda jakobiinid olid vähemalt sõnades eelistanud. Tõusiklikud uusrikkad koondasid eneste kätte üha suuremaid rikkuseid
Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust. Üheks parlamendi ja armee tülide põhjustajaks olid erinevad usulised veendumused. Sõjaväes ülekaalus olevad äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täielikku 11 sõltumatust riigist. Kui sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist, siis parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda. Monarhismi idee oli Inglismaal väga sügavalt juurdunud ning seetõttu ei saanud parlament temast täielikult mööda minna. Lisaks sellele olid seal ka sügavad lähed ning paljud saadikud soovisid monarhiga kokkuleppele jõuda. Vaidlused kestsid aastaid, kuni Cromwelli juhitud äärmuslased viimaks peale jäid ning kuninga kõrvaldada otsustasid. Enne seda viidi kuningat üle lossist lossi, teda koheldi erinevates kohtades küllaltki erinevalt, karmist vangistusest kuni lihtsalt piiratud
põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi- kommunismi, sotsialismi, fasismi, rahvusriikluse, Kristuse, isamaaluse ja monarhismi ideede pooldajaile, iga ühele oma värvi järgi, seda enam, et selle lipu all klasside juhid ei saa mainitud ideede maski all asuda rahvast hävitama, tapma ja riisuma, vaid peavad töötama kooskõlas riigi ülesehitamisel, samuti nagu selle lipu 7-päikesevärvi on kooskõlas üksteisega. Praegune (1934) lipp ei ütlevat rahvale midagi, vaid tuletavat meelde õudset orjaaega.[7] Selle harmoonilise lipu all ja
paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum (Vasuväited/hereetikutele).19 Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu". Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20 Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm 13 Lane 2002, lk. 20 14 LAHE Jaan. Gnoosis ja algkristlus. Tallinn Kodutrükk, 2001, lk. 105 15 Lane 2002, lk. 20 16 Lane 2002, lk. 20-21 17 Lane 2002, lk. 21 18 Lane 2002, lk. 22 19 Lane 2002, lk. 23 20 Lane 2002, lk. 23 4
Hakatakse läbi mõistete vastandama. Nt: Mõistus versus Ilmutus Teadmised versus Traditsioon Prantsuse valgustus Esmased impulsid saab Inglismaalt, võtab siiski oma eripärase vormi Prantsusmaal. 3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub. Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt
9 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased. Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle
Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu orjandusega).
Kaitses konservatiivseid väärtusi- monarhia ja kiriku võimu. Bourbonide restauratsioon: Louis XVIII- troonile tuleks oli ülilihtne tänu Nap.reformidele. Senat kutsus ta troonile tingimusel, et nõustub konstitutsiooniga, parlamendil on suurem võim, rev.väärtused. Lasi koostada hoopis ise konst. ja keeras kõik teistpidi. Lubas parlamenti ja valimisi, isiku-, mõtte-,sõna- ja usuvabadust; 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte)- jäi sisse monarhismi printsiip. Louis ei usaldanud enam kedagi. Ametnikel, sõjaväelastel oli lihtne tulla kun.poole üle(samas ka taas üle joosta); valge terror- Nap.lähikondlased, ohvitserid jne kuulutati riigireeturiteks, hakati tagakiusama. ei andnud kiriku valdusi tagasi, pensionid jäid alles, tiitlid Ultrarojalistid- tahtsid näha Pr.maad nii nagu enne revolutsiooni, taastada absolutism liidriks sai Charles Bourbone-Artois(kun.vend)-> Charles X- saigi troonile, hakkas pr
· Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule (consent) · Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. saj: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim)
Rahvaaruteluga Riigipea ja või esindusorgani valimisega Lokaalse haldusjaotuse üksuses: Kohaliku referendumiga Kohaliku algatusega Kohaliku rahvaaruteluga Omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku täitevstruktuuri valimisega 42. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE LAAD Seadusandlikud riigivõimu organid e esindusorganid on reeglina parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid. JURIIDILINE LAAD- parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet, indemniteet ja immuniteet.
2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), paternalism kodanike assamblee 19. sajandi monarhiaideed Kaasajal Veneetsia: 19. saj. algul pettumine Prantsuse rev-s Doodž, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui Stabiilsus: 1310-1797 rahvavõimu vormid. Segavalitsus -> Võimude lahusus Kuni I MS:“Liberaalse monarhia” idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed John Locke (1632-1704):
Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse. Monarhile tulebki rohkem vabadust anda, sest valgustatud monarhid näevad ühishuve paremini ja kaitsevad lihtrahvast aadlike jt võimsate isikute vastu. · Romantikud: monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese, mille keskmeks on monarh. Paternalism · 19. sajandi algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Demokraate võidi süüdistada selles, et üritatakse luua midagi Jakobiinide diktatuuride taolist võimu. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed. Monarhia pooldajad väitsid, et monarh suudab seaduste valitsemist ja liberaalselt isikute kaitset tagada. Alternatiiv I: rahvavalitsus · Varauusajal marginaalne suund
stroofideks, selles pole kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Näiteks: Iial need kahvatud äitsmed lõhnava valguse all ei ütle mulle, kas nad kartsid mind eile. Nad ei mõista mu sõnu. Nad ei märkagi mind. Vihkamata, andestamata koolduvad varred rohelisse unne. (Viivi Luik.) valgustus kultuurisuund 18. sajandi Euroopas. Valgustus on seotud kodanluse arenguga ja tema võitlusega monarhismi ja absolutismi vastu. Selle käigus kujunesid välja kodanliku maailmavaate alustoed: materialism ja ratsionalism. Valgustuse kesksed ideed on hariduse ja teadmiste juurutamine ühiskonnas, võitlus mõttevabaduse ja loomuliku inimese eest ning seisuslike privileegide vastu. Valgustusajal arenes kiiresti kirjandus, filosoofia ja ajakirjandus. Kirjanduses sai eelisarengu romaan ja draama, mis sobisid kõige paremini valgustusideede levitamiseks. Kirjanike-valgustajate
Taastootmise üks aspekte. Seminar 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 10 · Üleminek materialismile ja Hegeli idealismi kriitika algus (1843). Sel perioodil valmib koos Friedrich Engelsiga (1820-1895) "Saksa ideoloogia", kus pilkavas toonis naerdakse välja endised mõttekaaslased, noorhegellased. Hegelile heidetakse ette lähtumist idealismist, sellel kui Marx ise nõuab empiirilise tegelikkusega arvestamist. Poliitilises plaanis vastandab Marx Hegeli monarhismi ja bürokraatia kaitsmisele demokraatliku parlamentarismi. · Üleminek kommunismile ja võõrandumismõistet kasutava majandusfilosoofia loomine (1843-1844). Ilmselgelt mõjutatud sotsialistide töödest, kuulutab välja töölisklassi ja filosoofia liidu. TÖÖ VÕÕRANDUMINE 1844 aastal "Pariisi käsikirjad", kus läheneb majandusteadusele filosoofiliselt: majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup
iimi vastu). Riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse piiratud autonoomset võimu teostab ta "igapäevaselt" oma poliitiliste volinike kogude - vastavalt parlamendi või omavalitsusüksuse volikogu kaudu. § 2. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM Seadusandlikud riigivõimu organid ehk esindusorganid on reeglina parlamendid (rahvuslikke nimetusi: Riksdag ehk Riigipäev - Rootsi, Riigikogu - Eesti, Parliament ehk Parlament - Suurbritannia jt, Seim - Läti; samuti Leedu ja Poola). Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodil justiitsorganid - nt Pariisi Parlament. Parlamendid on nii unitaar- kui ka föderatiivsetes riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel (osariikidel, liidumaadel) on oma parlamendid. Viimasel juhul ei ole tegemist parlamentide subordinatsiooniga, vaid üksnes föderatsiooni- ja osariigi parlamendi eripädevuse täpse piiritlemisega selle alusel, millised funktsioonid on delegeeritud föderatsioonile kui tervikule. P.1. JURIIDILINE LAAD (ISELOOM )
annaabi.ee 
