uus ja parem sisepoliitika ja oli ainuvalitseja kastiilias. 1475 Sagovia pakt Isabel valdab mõlemat riiki ja on nende kuninganna pärast riikide ühinemist. Isabel võttis harituid inimesi oma isiklikku armeese. Kastiilia tahtis ülikooli haridusega inimesi kiriklikeks sisepoliitilisteks ülesanneteks. Isabel toetas monarhia võimu ja ainsat käsku. Isabeli range juhtimine all viis abslutismile autoritaalsele riigile kohandadas Feodaal aja . Kastiilia üleminek uusaega Feodalism edasi monarhiasse. Isabel saatis Kolumbuse tundmatule ookeani reisile 2 jaanuar 1492 . Ibeeria poolsaarel sai keskaeg otsa. Algas uus ajastu kastiilia kuningriik ja Fernando riigile tuli katoliiiklik usk. Esimene ristikogudus Euroopa pinnal. Avastati Brasiilia ja Lõuna-Ameerika. Fernando kaudu tõusis Isabel ka Sitsiilia , Lõuna Itaalia kuningannaks. 1504 suri Kastiilia Isabel 53 aastasena Medina del Compos (Hispaanias) . Isabel maeti Crandas ja tema abikaasa Fernando maeti ka sinna hiljem pärast tema surma.
· Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13. Tõesta, et Fridrich II ja JosephII olid valgustatud absolutistid. Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu võim temale- ta kohtus ministritega kord aastas ning nõunikke tal ei olnud.
koondunud täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Rousseau toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kirjutas palju inimese kasvatamisest. (kui sa pole valge täiskasvanud rikas mees, siis sa pole inimene) Voltaire ideaalne valitsemisviis on monarhia, inimesed on jagatud kahte klassi, uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformeerida, inimesed ei ole võrdsed. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu ühiskonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, looduslikud olud ja kliima määrasid seadused soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat. Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja
ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus? Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks
Keskriikide kokkuvarisemine · 19.septembril 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria · 30. Oktoobril 1918 väljus sõjast Türgi Austria Ungari väljumine sõjast · Austria-Ungari keisririigi osad iseseisvusid ükshaaval · 3. Novembril 1918 kapituleerus Austria 1918 Novembrirevolutsioon · Saksa sõjaväelased keeldusid sõdimast · Algasid rahutused · Wilhelm II loobus troonist (kolis hollandisse, palus matmist saksa kuningriiki või monarhiasse) · Uus valitsus otsustas sõlmida rahu Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918 kapituleerus saksamaa tingimusteta Pariisi rahukonverents · Algas 18. Jaanuaril 1919 · Eesmärk sõlmida võitjate ja kaotajate vahel rahulepingud · Tähtsamad osalejad o Woodrow Wilson (USA) o David Lloyd George (UK peaminister) o Georges Clemenceau (prantsuse peaminister) o Vittorio Orlando (Itaalia) Versailles rahuleping · 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga
ning pööras 30 000 mehelise tugeva sõjajõu täiesti ümber. Tema juhtimisel alistas tugevnenud armee oluliselt Austria sõjaväge, avardas suurelt Prantsusmaa impeeriumit ja aitas teha Napoleonist sõjaväe erksaima tähe. 1796. aastal abiellus ta Joséphine de Beauharnais’ga, väepealiku Alexandre de Beauharnais lesega, kellel oli kaks last. Peale järjekordsete rojalistide, kes soovisid Prantsusmaa monarhiasse tagasi pöörata, ohu lömastamist, oli Napoleon taaskord liikvel. Seekord, et kahjustada Inglismaa impeeriumit vallates Egiptuse ja häirides nende kaubateid Indiasse. Aga noore juhi sõjaline kampaania osutus katastroofiliseks, kui 1. augustil 1798. aastal hävitas admiral Horatio Nelsoni laevastik Napoleoni relvajõud Niiluse lahingus. See kaotus kahjustas Napoleoni mainet suurelt. Seevastu said Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi enesekindlust
Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad · Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu
aastani 1917). ·Preisimaa sai kaks viiendikku Saksimaast, osa Varssavi hertsogkonnast (Poseni suurhertsogkond), Danzigi vabalinna ja Reinimaa/Vestfaali. ·38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 SaksaRooma riigi osastisriigist, Austria keisri juhtimisel. Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu. ·Holland ja LõunaMadalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas tuli OranjeNassau dünastiast (Londoni kaheksa artiklit). ·Et kompenseerida OranjeNassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale, moodustasid Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik OranjeNassau dünastia võimu all personaaluniooni, kusjuures Luksemburg (kuid mitte Holland) kuulus Saksa Liitu. ·Aasta varem Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale.
26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse. Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, mida hakkas valitsema kuningas Willem I 1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.
Napoleon oli sunnitud Euroopa poliitilise olukorra kuumenemise tõttu tsentraliseerima keskvõimu, kuid ka tugevdama sõjaväge, et vastu seista koalitsioonisõdadele. Ühel hetkel oli Prantsusmaa sõjas kõigi Euroopa suurvõimudega, domineerides militaarse jõuna kogu kontinentaal Euroopas. 1804. aastal kroonis Rooma paavst ta keisriks. Ta leidis sisepoliitilises olukorras õigustust päriliku monarhia taastamisele. Taas oli Prantsusmaa pöördunud monarhiasse, kuid see oli pigem ühe osava sõjardi sõrmenips. Temal oli kogu militaarne ülemvõim ja ta käitus riigiga, kui oma mängumaaga. Nagu ka Julius Caesar. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle oli Napoleon neist peajagu üle. Kuid mitte tema isiksus ei tõmmanud Prantsusmaad sõtta teiste suurriikidega
seaduste, valitsemispõhimõtete, mineviku eeskujude, tavade ja kommete tulemust. Voltaire Voltaire (François Marie Arouet) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Rohkem kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Isaac Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu, ka õpetas ta Preisi kuningat Friedrich II-t. Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate
Näitena võib tuua transiseisundis tantsitud tantse, mis aitas kaasa muutustele Jaapani sotsiaalsetes ja kultuurilistes struktuurides. Jaapanit on algusaegadest saanud mõjutusi Hiinast ja Korest, mis on Jaapani saartele levinud. Eriti on Jaapanit mõjutanud buddism. Samuti Jaapanis monarhia areng on mõjutanud esinemiskunsti seoses festivalidega monarhist keisri auks, mis viis kohalike tantsude sekulaariseerimiseni.Võeti erinevate hõimude parimad esitused Yamato monarhiasse ja seal nad kaotasid oma algse maagilise ning primitiivse tähenduse. Sellega sai alguse areng, kus kunstiline refineeritus sai meelelahutuse aga ka valitsejale allumise osaks. Nomaadieluviisist üleminek agraarühiskonda, viis püsivate pühapaikade loomisele, kus toimusid esinemisi ja festivale. See viis lõpuks püsivate lavadel toimunud esinemistele. Jaapani ajaloolised luule allikad kinnitavad utakagi festivalide tähistamist. Need festivalid toimusid vabas-õhus
Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) Voltaire Jõuka kodanlase perekonnast pärit Francois-Marie Aroute Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: ,,Meie õnnetus maailmas on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teeniad". Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Voltaire külastas Preisimaa kuningat Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire endale lossi Sveitsi piiri lähedale
Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi Montesquieu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. Voltaire: Francois-Marie Arouet Voltaire (1694-1778) oli prantsuse filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet
Olukorras, kus rahva seas valitses üldine rahulolematus, oli uute rühmituste teke paratamatus. 23. märtsil 1919. aastal kogunes Milaanos grupp sõjaveterane, rahulolematuid sotsialiste ja revolutsionääre Mussolini õhutusel, et rajada uus jõud rahvuspoliitikas. Loodi vägivaldne võitlusüksus Fascio di combattimento ning asuti juba samal aasta valimistesse. Kuna nad suhtusid halvasti nii ametiühingutesse, sotsialistidesse, suurärimeestesse, kapitalistidesse kui ka monarhiasse ning kirikusse, jäi nende saavutuseks ainult 400 häält. Sellepeale korraldasid sotsialistid Mussolini ,,poliitilise laiba" matuserongkäigu ning põletasid fasismi kujutava nuku. 6 Lee, 2002, lk 149 9 Need sündmused ajendasid Mussolinit tegema otsustavamaid samme ning 1921. aastal lõi ta poliitilise partei Partito Nazionale Fascista (Rahvuslik Fasistlik Partei), rõhudes juba
territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel
inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau kommunalism: volonté générale. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest tahtest (pr volonté générale), mis ei tähistanud mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelnevate ja järgnevate põlvkondade tahet
on inimesed jagatud kahte klassi: rikkad käskijad ja vaesed teenijad. Kardinali kokk võib öelda: olen samasugune inimene nagu mu härragi. Kui türklased vallutavad Rooma, saan mina kardinaliks ja minu härra kui ma ta üldse teenistusse võtan - kokaks. Kuniks aga sultan pole Roomat vallutanud, peab kokk oma tööd tegema, et mitte kogu ühiskonnakorraldust pea peale pöörata." Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Genfis kellassepa pojana sündinud Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Ideaalset riigivormi Rousseau ei leidnudki. Rousseau pidas oluliseks, et seadusandja lähtuks ühiskonna üldisest
annaabi.ee 
