Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu, kolestoroolhormonid,vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained,loomaorganismide sisekretsiooninrmetes? Korrestorool lupjub veresoontes. Ebaige toitumine.
või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a. Mittemetallid on redutseerijad reageerides endast aktiivsemate mitemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega, tekib positiivne o.a. Max o.a.= rühma nr. Minimaalne o.a. = rühma nr - 8(erand H). Vesiniku füüsikalised omadused - gaas, värvusetu, esineb molekulina, lõhnatu, maitseta, õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur. Hapniku füüsikalised - gaas, värvusetu, ei juhi elektrit, lõhnata, maitseta, keemtemperatuur 183 C. Lämmastiku füüüsikalised - gaas, värvuset Vesiniku keemilised - väheaktiivne, enamasti redutseerija, puhas H põleb vaevu õhus sinaka leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust.
On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas. Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. 6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%)
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit leidub looduses lihtainena, siis toodetaksegi väävlit peamiselt maa seest sula väävli väljapumpamise teel. 2.2 Väävli füüsikalised omadused kollane kristalne vees halvasti lahustuv halb elektri- ja soojusjuht rabe sulamistemperatuur on 119°C Temperatuurivahemikus 150–200 °C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. 2.3 Väävli keemilised omadused
järjestused) (A-T, A-U, G-C) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemel. 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? Tsütosiin C Guaniin, Kolm vesiniksidet. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNA esineb eukarüootses rakus reeglina kaheahelalise molekulina. RNA esineb eukarüootses rakus reeglina üheahelalisena. 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). See, miks ta saab liita ainult 3' otsa nukleotiidi on selle, et polümeraasil on kasutatud NTP-d, kust vabaned pürofosfaat (PPi) ning alles jääb nukleotiid, mille 5' otsas on fosfaatrühm, mis
Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (◦ C) ja Fahren- Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esi- heiti ( ◦ F) kraadid ning kelvinid (K). SI - süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin neb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2 ), samuti hapnik (O2 ) ja läm- (K). mastik (N2 ). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab 5 t(◦ C) = (t(◦ F ) − 32) ∗ (1.4)
hüdroksiidioonid NaOH = Na+ + OH- Hüdroksiidioonid põhjustavadki alustele iseloomulikke omadusi. Neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon vee tekke reaktsioon H+ + OH- = H2O Ka vees mittelahustuvad hüdroksiidid reageerivad hapetega Cu(OH)2 + 2HCl = CuCl2 + 2H2O sisuliselt on neutralisatsioonirektsioon ka siin vee tekke reaktsioon, aga peame arvestama, et vaskhüdroksiid vees ei lahustu ja kirjutame tema valemi "molekulina" 2H+ + Cu(OH)2 = 2H2O + Cu2+ Enamus hüdroksiide vees ei lahustu - lahustuvad on leelismetallide ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, vees lahustuvaid hüdroksiide kutsutakse leelisteks Reageeerimine sooladega Sooladega reageerivad ainult leelised ja sedagi juhul, kui eraldub gaas (NH 3) või tekib sade. Hüdroksiidioon osaleb tavaliselt sellest protsessist, aga kindel see pole. NH4Cl + KOH = NH3 + H2O + KCl on hüdroksiidiooni reaktsioon NH4+ OH- = NH3(gaas) +
Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. [1] Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. [1] Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (CH3CH2OH) on üks põhilisemaid alkohole. Selle tasapinnaline valem näeb välja järgmiselt: H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Molekulina on seda aga kujutatud järgmiselt: Leidumine, tekkimine ja saamine Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel, peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine. Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
Ioonvõrrandid Kuna elektrolüütide vesilahustes osalevad reaktsioonides ioonid, siis on õigem kirjutada võrrandid ioonilisel kujul. Molekulaarsele kujule (ioonideks lammutamata ehk kokku) jäetakse nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe ( nõrgad happed, alused, vesi, sademed, gaasid). Nn. molekulaarvõrrand: NaOH + HCl = NaCl + H2O Tegelikult esineb seal ainult vesi molekulina, teised ained on ioonid Ioonvõrrand: Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O Kuna naatriumi- ja kloriidioonidega pole reaktsiooni jooksul midagi juhtunud võime need taandada, saame taandatud ioonvõrrandi: OH- + H+ = H2O Näide: Molekulaarne võrrand: K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 Ioonvõrrand: 2K+ + CO32- + 2 H+ + 2Cl- = 2 K+ + 2Cl- + H2O + CO2 Taandatud ioonvõrrand: CO32- + 2 H+ = H2O + CO2 ? 6.2 Kirjuta ülesandes 6
t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju.
on kärg, millele on ehitatud tabeltt), siis kekkond tungib tabletti sisse ja vabanemine on komplitseeritum, kuid siiski ajast sõltuv. 6. Raviaine vabanemist mõjutavad tegurid Füüsikaliskeemilised tegurid tähtsaim neist on lahustuvus aga ka vabanemiskeskkond on oluline. Vabanemist ja imendumist reguleerib ainele iseloomulik suurus pKa. Toimeaine imendumist silmas pidades oleks parem, kui ta vabaneks dissotsieerumata molekulina. Dissotsieerumist mõjutab keskkonna pH. Peroraalsetest ravimitest raviaine vabanemist mõjutavad olulised abiained. Näiteks HPMC (hüdroksüpropüülmetüültselluloos) on väga hea prolongaator. Vabanemise kriteeriumiks on 80 %. Farmatseutilised tegurid näiteks kapslite täitmisel või tablettide pressimisel kasutatav rõhk. Suurema rõhu korral toime pikeneb Toime- ja abiainete proportsioon vabanemise ja reguleerimiseks eelistatakse kasutada nn
Sisaldab vett kolmes agregaatolekus. Kogumass on 1,4 x 1018 tonni. On ebaühtlane ja katkendlik hõlmab merepinnast umbes 11 km kuni +9 km. Hüdrosfääri osadeks on hionosfäär (lumi) ja krüosfäär (jää). Hydrosphere includes all the earth's water found in streams, lakes, the soil, groundwater, and in the air. , , , , , , , . Hüdroloogiline tsükkel On aineringetest lihtsaim, kuna vesi on ringes alati sama molekulina (H2O); võib esineda nii vedelas, tahkes kui auru faasis. Veeringe energeetiliseks baasiks on peamiselt päikesekiirgus. Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel, suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Vee koguhulk hüdroloogilises tsüklis on jaotunud väga ebaühtlaselt. Vee hulga jaotus veeringe osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15
Paljudel asendavad idanemiseks vajalikku valgust või külma. Soodustab isasõie teket. Aktiveeriv alfa-amülaasi geeni ekspressiooni. Abstiishape(ABA): Kasvuinhibiitor viljades ja pungades. Stimuleerib valkude sünteesi seemnetes. Osaleb sulgrakkude sulgumisel. Toitained: C H O. Orgaaniliste molekulide osad. Omastamine gaasina või veest. Toitained: N S P B Si (mittemetallid). Orgaaniliste struktuuride osised. Omastamine nitraadi, ammooniumi, fosfaadi jne. Transport iooni või molekulina. Toitained: K Na Mg Ca (leelismetallid). Orgaanilistes ühendites. Mg ensüümis, Ca kelaadina. Transport ja omastamine lihtkatioonina. Toitained: Fe Mn Cu Zn Mo (raskmetallid). Ensüümide komponendid. Muudavad o-a, ensüümreaktsioonide põhjustaja. Omastamine katiooni või metallkelaadina. Transport iooni või kelaadina.
Ainuke miinus seisneb selles. Et filtreerimiselenedi ummistusel, see vool ei jõua kaasa tõmmata õhumulle, mille tõttu hapniku sisaldus vees langeb. Et vältida kalade lämbumist, soovitatakse kasutada ka väiksemates akvaariumides õhu kompressorit paralleelselt aereerimiseks. [6,7] 3. AKVAARIUMI VESI NING AVARISTIKA MINEVIKUST Vesi koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist ning seda tähistatakse keemiliselt H2O. Puhtal kujul vaid vee molekulina ei esine seda looduses peaaegu mitte kunagi. Ta sisaldab alati veel midagi, mis tema omadusi mõjutab, sest vesi võib olla happeline, neutraalne või aluseline, kare või pehme, reostatud või mitte. Samuti sisaldab vesi gaase, ka kaladele elulise tähtsusega hapnikku. Taimed vajavad samuti hapnikku, aga ka süsinikdioksiidi. Need on vaid mõned näited. Akvaristikas kujutavad need endast aga vee kõige olulisemaid omadusi. Merevesi saadakse akvaariumi spetsiaalsete soolasegude abil
Lambapiim on rasvarikas, kassipiim on valgurikas. Ternespiim e. kolostrum: koostis ja tähtsus. Moodustub tiinuse lõpuperioodil. Kuivaineterikas, 15-20% valku, s.h. 7% immuunoglobuliine. Kolostrum sisaldab rohkem proteiini, rasva, mineraale ja vitamiine ning vähem laktoosi kui laktatsioonipiim. Kolostrum on toitvam – 2x annab energiat kui tavaline piim. Tähtsus: annab vastsündinud loomadele esialgse immuunsuse, aktiveerib seedetrakti motoorika. Immuunoglobuliinid imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku
lämmastikaluste komplementaarsus baseerub vesiniksidemetel 12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? a) fosfodiesterside Nukleotiid
12.(108) Millise lämmastikalusega paardub tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? (erinevad lämmastikalused) DNAs adeniin (A), guaniin (G) (puriinid) ning tsütosiin (C) ja tümiin (T) (Pürimidiinid) A=T ja G kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas
Primaarstruktuuris 10. . Kirjutage antud järjestusega komplementaarne järjestus. ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. . Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? Vesiniksidemel, sest N-aluse komplementaarsus põhineb vesiniksidemel 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? Guaniin ning kolme vesiniksidemega. 13. . Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? Kaheahelaline. RNA on tavaliselt üheahelaline. 14. . Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? Sest replikatsiooni läbiviiv ensüüm DNA/RNA polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3' otsa, seega jääb vabaks 5' OH rühmaga. 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? Fosfodiestersidemega 16. Milline oligonukleotiid omab kõrgemat ,,sulamistemperatuuri" Tm. Miks? GC rikas, sest GC omab kolme vesiniksidet, AT vaid kahte. 17.
G(-), G(+) mikroobide ja mõnede ainuraksete kasvu pidurdamiseks, kuid toksilisus piirab tema kasutamist. Toksiin võib vatsavedelikus neutraliseeruda, kui seal sisaldub tioolrühma omavaid ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine Kõige kiirem, tundlikum ja suurima korratavusega on mükotoksiinide määramine immunoloogilisel meetodil. Kuigi mükotoksiinidel antigeenseid omdusi ei ole, tekivad need valgulise või polüpeptiidse hapteeniga konjugeerimisel, misjärel võib rakendada ELISA-meetodit. Toksiinid on
järjestused) ACCTCGAAG TGGAGCTTC 11. Millisel interaktsioonil põhineb geneetilise materjali kopeerimine? a) van der Waalsi interaktsioon b) vesinikside c) elektrostaatiline interaktsioon 12. Millise lämmastikalusega moodustab DNA ahelas aluspaari tsütosiin ja mitme vesiniksideme vahendusel? V: moodustab aluspaari guaniiniga. Kolme H-sideme vahendusel. A-T kahe vesinik sidemega. 13. Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe- või kaheahelalise molekulina? (sama küsimus ka RNA kohta). V: Enamasti on geneetiline informatsioon kodeeritud kaheahelalises DNA-s (kuid esineb ka viirusi, mille genoom koosneb üheahelalisest DNA-st või RNA-st.) 14. Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). 15. Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? (sama küsimus ka RNA kohta). a) fosfodiesterside b) fosfoanhüdriidside c) vesinikside 16
transportida auksiin rakust välja. Raku sees on auksiin ioonse vormina, välja minnes laenguta. 39. Miks toimub auksiini 'lõksu püüdmine' taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ). Apoplasti pH on 5 ja tsütoplasma pH on 7. Selline pH erinevus tagab auksiini transpordi raku apikaalsest osast basaalsesse. Tsütoplasmas on auksiin ioonsel kujul. Kui ta puutub kokku happelise väliskeskkonnaga, siis ta omandab prootoni ja muutub neutraalseks. Neutraalse molekulina saab ta rakku siseneda. Rakust väljuda saab auksiin ainult basaalses osas, kus on tema spetsiifiline kandjavalk. 40. Auksiin soodustab rakkude venivuskasvu. Millist Lockharti võrrandi komponenti auksiin mõjutab ja kuidas? Plastilisuskoefitsenti (m). Muudab rakud kergemini deformeeritavaks ristseoseliste glükaanide (GAX) lagundamisega. IAA muudab rakuseinad plastilisemaks (aktiveerib H+ATPaasi, aktiveeruvad rakuseinas hüdrolüütilised ensüümid, mis lagundavad ristseoselised glükaanid.
3 (trikloriid), Värvitud, läm m atava lõhnag a gaa sid, suitseva d niiske s õhus, Lahustuvad vee . Boorhap s e H3BO3 (ortobo orh a p e ) värvitud, soo m u s j a d kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrg el rõhul muutub). HBO 2 (m etab o orh a p e ) tahken a esin e b polüm e e r s e molekulina (HBO 2 ) n; H 3 BO 3 (ortobo orh a p e ) sooli ei moo d u sta ; H 2 B 4 O 7 (tetrabo orh a p e ) . Naatriumtetrabora atd e k a h ü dra at Na2B 4 O 7 10H 2 O (boorak s ) ; värvitu, vee s lahustuv (2,5%, 25ºC ) kristalne aine ; Rea g e e rib kerg e sti m etallioksiidide g a (kuumut. l), ; mistõttu kasutataks e m etallipinna puha sta mi s el ; (jootmis el ja ke evitamis el) ; Kasut. ka e m ailide ja eriklaasid e tootmis el ,nahaparkimis el ,
polümeraasid, transkriptsiooni faktorid; Ribosomaalsed valgud, translatsiooni faktorid, ah- tRNA süntetaasid; Samuti mõned tsütokroomid, NADH, ATPaasid. mtDNA geenid transkribeeritaks mõlemalt ahelalt. Mitokondriaalse DNA transkriptsioon: mRNA sünteesitakse ja ka transleeritakse mitokondris. Geeni produktid, mis moodustuvad tuumageenide poolt, moodustuvad tsütoplasmas ja transporditakse sealt mitokondritesse. Imetajatel ja selgroogsetel loomadel mtDNA transkribeeritakse ühe molekulina (polütsistroonne RNA) ja seejärel moodustatakse alles sellest mRNA, rRNA ja kõik tRNAd. tRNA geenid vahelduvad teiste geenidega ja töötavad kui transkriptsiooni signaali terminaatorid. Taimedel ja seentel on mtDNA märksa suurem: tRNA ei eralda geene; Mittekodeerivad järjestused geenide vahel; Transkriptsiooni ei termineeri tRNA geenid; Esinevad intronid, mida imetajatel ei ole mtDNAs; Transkriptsioon monotsistroonne (sama mis geen). mtDNA genoomi translatsioon:
Kui faag satub bakterisse, siis ta põhjustab bakterite lüüsi, samaaegselt toimug ka uute faagide süntees ja kokkupakkimine. Teatud faagidesse võib sattuda bakteri genoomi osakesi, mistõttu võivad tekkida nn. ,,defektsed" faagid. Selline ,,defektne" faag võib tungida nüüd retsipientrakku ning kombineruda seal bakteriraku genoomi homoloogilises regioonis. Enamasti ta aga degradeeritakse. Harva võib see ülekantud osake jääda tsirkuleerima ka tsütoplasmasse molekulina (tegemist on siis nn. abortiivse transtuktsiooniga). Eristatakse kolme tüüpi transduktsiooni: üldist, spetsiifilist ja abortiivset. Üldine e. mittespetsiifiline transduktsioon- s.o mitmesuguste geenide ülekanne, mis lokaliseeruvad erinevates bakteriaalse kromosoomi osades. Doonorbakterid võivad seega anda üle retsipiendile erinevaid tunnuseid ja omadusi näiteks võimet moodustada uusi ensüüme, vastupidavust ravipreparaatidele jne. Spetsiifiline transduktsioon
kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaatri molekul võib katalüüsida mitmeid reaktsioone, temaga endaga midagi ei juhtu. Miks on reaktsioonide kiirus oluline? Väga vähe reaktsioone organismis, mis pole katalüüsitavad. Elusorganismid
side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org. keemias BCl3 ülipuhta B, B2H6 ja org. ühendite saamisel jm. 3.2.2.5. Boraadid Boorhape H3BO3 (ortoboorhape) värvitud, soomusjad kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrgel rõhul muutub) H3BO3 HBO2 B2O3 metaboor- diboortrioksiid hape H3BO3 vesilahuses esineb tegel. 3 hapet HBO2 (metaboorhape) ← tahkena esineb polümeerse molekulina (HBO 2)n H3BO3 (ortoboorhape) ← sooli ei moodusta H2B4O7 (tetraboorhape) Leelise toimel H3BO3-le tekivad tetraboraadid: 4 H3BO3 + 2NaOH → Na2B4O7 + 7 H2O Kui leelist on liias, tekivad metaboraadid: Na2B4O7 + 2NaOH → 4 NaBO2 + H2O Boorhape H3BO3 on nõrk hape; dissotsieerub 3 järgus, kuid II ja III järk väga vähesel määral K1 = 5,8 · 10-10 H3BO3 lahustub vees mitte väga hästi (2,6% 0ºC ja 4,8% 20ºC juures),
kus DNA molekulide nukleotiidses järjestuses on erinevusi, võivad renaturatsiooni käigus liituda DNA ahelad, mis ei ole teineteise suhtes täielikult komplementaarsed, s.t. nad ei ole 100%-liselt homoloogilised. Sel juhul moodustub heterodupleks, kus on paardunud ainult komplementaarsed lämmastikalused ning seal, kus homoloogia puudub, jäävad DNA ahelad üksikahelalisteks. Kromosoomide struktuur Viiruste genoom Üldjuhul on viiruse pärilik informatsioon säilitatud ühe nukleiinhappe molekulina, milleks on kas DNA või RNA. Seega võib öelda, et viirustel on üks kromosoom. Viiruse genoomiks on kas üksik- või kaksikahelaline DNA või RNA molekul. Erinevate viiruste genoom varieerub mõnest tuhandest kuni mõnesaja tuhane nukleotiidini. Viiruste genoom on pakitud valkkattesse e. kapsiidi. Bakterikromosoom Nii nagu viirustel, on ka bakteritel kogu geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. Bakterikromosoom
kus DNA molekulide nukleotiidses järjestuses on erinevusi, võivad renaturatsiooni käigus liituda DNA ahelad, mis ei ole teineteise suhtes täielikult komplementaarsed, s.t. nad ei ole 100%-liselt homoloogilised. Sel juhul moodustub heterodupleks, kus on paardunud ainult komplementaarsed lämmastikalused ning seal, kus homoloogia puudub, jäävad DNA ahelad üksikahelalisteks. Kromosoomide struktuur Viiruste genoom Üldjuhul on viiruse pärilik informatsioon säilitatud ühe nukleiinhappe molekulina, milleks on kas DNA või RNA. Seega võib öelda, et viirustel on üks kromosoom. Viiruse genoomiks on kas üksik- või kaksikahelaline DNA või RNA molekul. Erinevate viiruste genoom varieerub mõnest tuhandest kuni mõnesaja tuhane nukleotiidini. Viiruste genoom on pakitud valkkattesse e. kapsiidi. Bakterikromosoom Nii nagu viirustel, on ka bakteritel kogu geneetiline informatsioon ühes kromosoomis. Bakterikromosoom
annaabi.ee 
