Termodünaamika on soojusnähtuste teooria, mis ei arvesta aine molekulaarset ehitust. Keha siseenergiaks nim tema koostisosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Soojal kehal suurem siseeenergia, sest suurem osakeste vaheline kaugus. Keha siseenergia muutmise viisid: *mehhaniline töö (mootori osa liikum), *soojusülekanne(saunas käimin). Soojusülekande liigid: *soojusjuhtivus (lusikas tees). Termodün II printsiip: soojusülekandel on alati kindel suund, soojemalt külmememale kehale. Entroopia on suurus energia kvaliteedi hindamiseks.
Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust ja muutlikust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia ...
BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON - Samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS - Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. TEADUSLIK FAKT - Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi Molekulaarbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine
Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine ja pärilikkus on üks põhilisi elu tunnuseid Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi pugul-see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reakeerimine ärritusele, paljunemine ja areng Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks Molekulaarbioloogija biolooogiaharu,mis uurib elu molekulaarsel tasemel Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused Kude ja organ ja elundkond on üks organiseerituse tase Elundkond ehk organsüsteem Populatsioon ja liik ja biosfäär ongi eluslooduse organiseerituse tase Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil
Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil? See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel. 4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas? See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. 6.Selgitage, milles seisneb polümeraasne ahelreakstioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse? PCR on meetod tänu millele saab DNA-lõigust suure arvu koopiaid ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. See annab omakorda võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjali. 7. Mida tähendab mõiste DNA-sõrmejäljed ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega?
väärtus põrkamisel ei muutu) o Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõude) Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=*m Ühik on dzaul (J) Q=c*m*s*t Q=L*m Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. Kasutab vaid makroparameetreid. Tuntumaid p, V ja T Uurib soojusliikumist ja soojusvahetumist Soojusvahetuseks nim. protsessi kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Näide: tuli soojendab külma inimest :D Ideaalse gaasi mudel on rakendatav paremini hõredamate ja kuumemate gaaside tingimustes Lk 22: 1. Kehade siseenergiat saab vähendada keha (maha) jahutades 2. suurema energiaga molekulid annavad osa energiast ära väiksema energiaga
vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid: I TASAND-molekulaarne tasand(biomolekulid nt. Sahhariid)Elu molekulaarset tasandit uurib molekulaarbioloogia. II tasand-rakuline tasand.Kõige väiksem eluüksus on rakk.Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE-Rakud moodustavad kudesid. Loomadel-närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. Taimsed koed-kattekude, tugikude, juhtkude ja põhikude. Elu ehk organ-Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Elundid moodustavad elundkondi(nt.hingamiselundkond). Taimedel elundkonnad puuduvad(juur, õis, leht).
(näiteks pleuravedelik jne.) DIAGNOSTIKA Mikroskopeerimine: ZiehlNeelsen’i meetod; Akridiinoranž värvingud (fluorestsentsmeetod) Mükobakterite isoleerimine, kasutusel on nii LöwensteinJensen, Middlebrook tahked söötmed, kui ka MGITvedelsööde (tundlikum) Mükobakterite isoleerimiseks verest on spetsiaalsed Myco/F Lytic vedelsöötmed (BACTEC pudel) HAIN Lifescience GenoType’i molekulaarset meetodit (samastamiseks) HAIN GenoType MTBDR plus test tuvastatakse isoniasiidi ja rifampitsiini resistentsust põhjustavad enamlevinud mutatsioonid DIAGNOSTIKA MTBDRsl test tuvastada aminoglükosiidide, fluorokinoloonide ja etambutooli resistentsust põhjustavad mutatsioonid. Becton Dickinsoni (BD) ja GeneXperti samastamise test (poolkvantitatiivne astmeline realtime PCR test )
3.4 Olekuvõrrand Markoskoopilised suurused iseloomustavad makrokehade olekut arvestamata molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K)
· Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunkondade regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus(homöostaas) · Elundkondade na närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkondade regulatsiooni nimetatakse Neutraalseks regulatsiooniks
1.3 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Molekulaarset taset loetakse eluslooduse kõige madalamaks organiseerituse astmeks -Rakud moodustavad koed -Inimese siseehituses on epiteel- , lihas - , närvi- ja sidekude Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline üh...
9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida lipiidide oksüdatsioonil ( 38,9 kJ) 10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobne glükolüüsil moodustub piimhape. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule 38 14. Süsihappegaas seotakse Calvini tsükli reaktisoonides 15. Glükolüüsi lagundamise eesmärk on ATP süntees 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma 18. glükoosi lagundamisel võib eristada glükolüüsi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela reaktsioone 19. püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena 20.Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool 21.kloroplastides sisalduvate klorofüllo molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel 22.hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad ATP ja HO molekulid
Vähi biomarkerid Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes. Biomarker võib olla kas normaalse või patoloogilise protsessi tunnuseks, samuti viidata kahjustusele või haigusele. Markerit võib kasutada kontrollimaks seda, kuidas keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha
isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit: Esimene kus viirus ennast sisse seab ( Võib kesta olenevalt viirusest ja tingimustest mõnest minutist kuni paari aastani ) Teine mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse, ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku surm) ning üritavad nakatada uusi rakke
· Aurumine ja kondenseerumine Q=Lm · L-aurustumissoojus-Q, mis on vajalik 1 kg aine aurustumiseks jääval temp. Kui jäävaks temp. On võetud keemis temp, siis nim suurust L ka keemissoojuseks · Põlemine Q=km · Kütteväärtus- soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul ära põlemisel · Termodünaamika I seadus- Termodünaamika on soojusnähtuse teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust. I seadus- süsteemile antud Q-ga arvelt suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. Q=(delta)U+A · Termodünaamika II seadus Pole võimalik luua sellist masinat, mis töötaks ainult teise keha arvelt · Pööratav protsess- protsess, mida saab tagasi keerata ( jää sulatamine ja vee külmetamine) · Pöördumatu protsess- protsess, mis toimub ainult ühes suunas(vananemine)
11.Soojushulk näitab kui palju soojust keha omab hetkel/kui palju kineetilistenergiat omab keha/osakeste soojusliikumist.Q, J. 12.Absoluutseks nulltemperatuuriks nimetatakse madalaimat võimalikku temperatuuri, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab – 273,15 C. 13.Termodünaamika käsitleb soojusnähtusi, eemaldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. 14.Kehade siseenergiat saab vähendada temperatuuri muutmisega ja töö tegemisega. 15.Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. 16.Soojusvahetuseks nimetatakse soojuse kandumist ühelt kehalt teisele. 17.Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, kus üks olekuparameeter on konstantne. 18.Isotermiline protsess- T on konstantne. Isobaariline protsess- P on konstantne. Isokooriline protsess- V on konstantne. 19.Graafikud!!!
9.Kõige enam ATP molecule saab sünteesida 1g lipiididest. 10.Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema hapniku. 11.Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12.Anaeroobsel glükoosil moodustub piimhape. 13.Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molecule maksimaalsel 38 14.Süsihappegaas seostatakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15.Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on ATP süntees. 16.Molekulaarset hapniku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükoosi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19.Püroviinamarihape moodustub glükolüüsi tulemusena. 20.Anaeroobse glükoosi produktideks võivad olla piimhape ja etaan. 21.Kloroplastides sisalduvate klorofüli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22.Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad H2O ja ATP molekulid. 23
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub
põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad: Isobaariline – protsess, kus muutumatuks jääb rõhk[p=const], näide: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas [V1/T1/V2T2]
1 kilogrammi tahkumisel saab tagasi 270 kJ soojust. 9) Mis on 1) siirdetemperatuur, 2) siirdesoojus? – 1) siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures läheb aine ühest olekust ehk faasist teise olekusse. 2) siirdesoojus on soojushulk, mis kulub või vabaneb aine üleminekul ühest olekust teise siirdetemperatuuril. Sama soojushulga saame tahkumisel tagasi. Sarnane protsess esineb ka aurumisel ja kondenseerumisel. 10) Kirjelda 1) vedeliku, 2) gaasi molekulaarset ehitust? – 1) vedelik on korrapäratult, tihedalt ja vastastikmõju on tugev. 2) gaas on korrapäratu, hõre, vastastikmõju nõrk. 11) Mis on keemine, millistel tingimustel vedelik keeb? – Keemiseks tuleb soojendada. Veeaur ja õhk paisuvad (mullid). Kui õhurõhk on madalam, siis vedelik keeb madalal tulel, kui õhurõhk on kõrge, siis kõrgel tulel. Vesi keeb 100’C siis kui õhurõhk on normaalne (760).
Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus baseerub hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus · Kõrge temperatuuri kasutamine (temperatuurid)
mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust. Suletud süsteemi korral pole ta soojusvahetuses süsteemiväliste kehadega, vastupidisel juhul on tegu avatud süsteemiga. Soojust on teistele kehadele võimeline üle andma iga keha, mille temperatuur on üle 0 K. Lõplikult ülekantava soojushulga määrab vahetunud
Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ... mille kasutamine energeetilistel eesmärkidel on mõttekam või võimalik ainult muundatud viisil. Salvestusastme ja
Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Hulkraksed organismid v6tavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Üherakulistel närvisüsteem puudub. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine ja areng. 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. See on tihedalt seotud temaga külgnevate füüsika ja keemiaharudega. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme. Raku sisemusest leiame mitmeid organelle need on rakustrukutuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus. Seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset
1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool). 13. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38. 14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22
Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad. Fosfor on tähtis toitaine loomade ja taimede jaoks, eriti olulised on ioonid PO43- ja HPO42-
10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool). 13. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38. 14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22
samalaadsetest uuringutest. 3) tuginedes läbitöötatud teaduslike infode saab sõnastada hüpoteesi. Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. 4) hüpoteesi kontrollimine(vaatluste ja katsete korraldamine) 5) tulemuste analüüs ja järelduse tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid: biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. 1)kasvamisega kaasneb areng. 2)elundkondi ei saa uurida? Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks, rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. 3)teaduslikud faktid on teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud, ühe valdkonna teaduslikest faktidest tehakse üldistus mida nim teaduslikuks teooriaks. 4) teaduslike teooriani jõutakse eelnevaid etappe läbides. 5) teaduslik probleem erineb hüpoteesist? Probleemile ei osata veel vastata, hüpoteesil on oletatav vastus
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. TEADUSLIK FAKT- Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus pärilikkus, mis saadakse vanemalt järglasele. 6. elutunnus on reageerimine ärritusele ja 7. elutunnus on areng. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Seda uurivat haru nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Raku sisemusest leiame organelle (rakuosad, mis täidavad kindlaid ülesandeid nt. tuum, membraan) ning seetõttu eristatakse vahel ka organelli taset. Organellid moodustuvad ainult rakkudes. Rakk on esmane elu organiseerituse tase, millel on kõik elu tunnused. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Kude on üks elu organiseerituse tase, mille moodustavad
-) Anaeroobsel glükolüüsil moodustub: piimhape. -) ATP kui universaalne ülekandja on kasutatav: assimilatsiooniprotsessides. -) ADP kui energia talletaja on kasutatav: dissimilatsiooniprotsessides. -) Autotroofide põhirühma moodustavad liigid, mis kuuluvad: taimeriiki. -) Ühe glükoosi molekuli aeroobsel lagundamisel sünteesitakse kuni: 38 ATP. -) Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: ATP süntees. -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad: stroomas. -) Molekulaarset hapnikku on vaja: hingamisahela reaktsioonides. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) GDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma. -) GTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) UDP molekuli ehitusse kuulub kaks fosfaatrühma. -) UTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) TTP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. -) Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone.
Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 12. Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine 13. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus 14
kõigil tasemetel 3. Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes Kuidas organismid reageerivad ärritusele: 1. Kõik organismid reageerivad ärritusele ( nt: kui sa puudutad teda ) 2. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub 3. Elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele , paljunemine ja areng Elu organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks 2. Molekulaarbioloogiaks nimetatakse bioloogiaharu mis uurib elu molekulaarsel tasemel Miks peetakse rakku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks: 1. Rakk on elu esmane organiseerituse tase , kus ilmnevad elu kõik omadused 2. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia Missugune organiseerituse tasemed järgnevad rakulistele: 1. Kude on elu üks organiseerituse tase 2. 3
organism kas läheneb või kaugeneb välisärritajast. Elu iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reagreerimine ärritusele, paljunemine ja areng. Kuid ükski elu omaduste loetelu ei ole ammendav ja kõikehõlmav. Elu organiseerituse tasemed Mis on elu esmane organiseerituse tase? Kus on elu, on ka biomolekulid. Molekulaarset taset loetaksse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Molekulaarbioloogia bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Keemia ja füüsikaga palju ühiseid uurimismeetodeid. Palju alaharusi. Mida peetakse raku üheks peamiseks elu organiseerituse tasemeks? Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitus. Vahel eristatakse elu organiseerituses organelli taset. Organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja ainult seal täidavad omale iseloomulikke funktsioone
a) püroviinamarjahape, b) äädikhape, c) piimhape, d) hapnik. · Ühe glükoosimolekuli lagundamisel CO2-ks ja H2O-ks saadakse ATP molekule maksimaalselt: a) 32, b) 34, c) 36, d) 38. · Süsihappegaas seotakse: a) anaeroobsel glükolüüsil, b) tsitraaditsükli reaktsioonides, c) vee fotooksüdatsioonil, d) Calvini tsükli reaktsioonides. · Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on: a) CO2 saamine, b) ATP süntees, c) O2 moodustamine, d) etanooli tootmine. · Molekulaarset hapniku on vaja: a) hingamisahela reaktsioonides, b) vee fotooksüdatsioonil, c) tsitraaditsükli reaktsioonides, d) käärimisprotsessis. · ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. · Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, hingamisahela reaktsioone ja tsiraaditsükli reaktsioone. · Püroviinamarjahape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. · Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla etanool ja piimhape.
elusolendites ning vähelahustuvate ühenditena setetes. Veekogudes on fosfor tavaliselt tootlikkust piiravaks teguriks. Lämmastikuringe: Lämmastikuringe all mõistetakse lämmastiku liikumist eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. Kõige suuremad lämmastikuvarud asuvad atmosfääris: 78% õhust moodustab molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib muutuda neile kättesaadavaks mitme protsessi tulemusena. Esiteks suudavad õhulämmastikku oma valkude koostisse siduda mikroorganismid. Teiseks muutub osa õhu molekulaarsest lämmastikust taimedele kättesaadavaks selliste abiootiliste tegurite nagu välgu, kosmilise kiirguse ning meteoriitide mõjul. Kolmandaks põhjustab õhulämmastiku sidumist inimtegevus
vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. · Hapnik Hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks · Lämmastik Lämmastik moodustab 78 % Maa atmosfäärist. Lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. · Kloor Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
reageerima. Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja panevad organismi välisärritajale lähenema või kaugenema. Organismide reageerimine ärritusele on üks elu tunnuseid. Tänu eluslooduse keerukusele ja mitmekesisusele on võimatu elu kõiki ilminguid üheaegselt käsitleda. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks ja seda uurib molekulaarbioloogia. Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused ning mida uurib tsütoloogia. Hulkraksetes organismides on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainetega
väikseimaid tuntud baktereid); sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans). Viiruste tekkimine Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomi mingi osa eraldudes moodustab plasmiidi, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest.
Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K) ...
närvisüsteem valgusärritusele. Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis. Organismid reageerivad ärritusele, tihti avaldub see liikumises. Võime järeldada, et elu iseloomustavad rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele ja paljunemine ning areng. 1.2. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Raku sisemuses on palju organelle. Neil on kindel ehitus ja talitus. Loomarakkudel on üldiselt tuum, ribosoomid ja motokondrid, kui need aga eraldada rakkudest, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Üherakuliste organismide puhul raku ja organismi tase kattuvad, seega on täiendavad elutegevuse iseärasused vaid hulkraksetel organismidel. Sisekeskkonna stabiilsus ehk
annavad info väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja organism kas läheneb välisärritajale või kaugeneb sellest !Kokkuvõtvalt iseloomustavad elu: · Rakuline ehitus · Kõrge organiseerituse tase · Aine- ja energiavahetus · Stabiilne sisekeskkond · Reageerimine ärritusele · Paljunemine · Areng 1.2. Elu organiseerituse tasemed Kõikjal kus on elu, esinevad biomolekulid. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. bioloogiaharu: molekulaarbioloogia Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset Enamikul loomarakkudel on tuum, ribosoomid, mitokondrid ! Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused avalduvad kõige selgemini üherakulistel organismidel; hulkrakses organismis elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud
oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükoosi toimumiseks peab rakus piisavalt olema a)hapniku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad d)mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükoosil moodustub c)piimhape. 13. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt d)38. 14. Süsihappegaasi seotakse d) Calvini tsükli reaktsioonides. 15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on b) ATP süntees. 16. Molekulaarset hapnikku on vaja a) hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub 3 fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsetraadistükli ja hingamisahela reaktsiooni. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükoosi produktideks võivad olla etanool ja piimhape. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofülli molekulide elektronid
Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks. Pärilikke molekulaarseid mehhanisme uurib molekulaargeneetika. 2. Nimetage eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3. Millised hulkraksete elutegevuse iseärasused üherakulistel organismidel puuduvad? Üherakulistel puudub ehituslik talitlus kudede ja organite vahel. Elu funktsioonid on kudede
ensüüme, mis erinevad lüsosomalsest kontsentratsioonis, et osa neist esineb ensüümkomplektist, nimelt leidub seal isegi kristallidena, mis on mitmeid oksüdatiivseid ensüüme. elektronmikroskoobis nähtavad elektrontiheda südamikuna. Peroksüsoomid Peroksüsoom on rudimentne organell, mis oli vajalik eukarüootide primitiivsetel eellastel. Peroksüsoomides kasutatakse molekulaarset hapnikku. Peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine. Rasvhapped, mille süsiniku ahelas on üle 20 CH2 grupi, lagundatakse ainult peroksüsoomides. Lühema alifaatse ahelaga rasvhapped lagundatakse
annaabi.ee 
