Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu)
paremaks muutmiseni. Eestlased leiutasid teisel aastatuhandel varasemate aegade jaoks ennekuulmatu Skype'i, mis võimaldab inimestel rääkida teineteisega läbi Interneti. Leiutist levitatakse ka väljaspool meie riiki, mis annab lootuse, et peagi on võimlik üle maailma Skype'i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid. Laialtlevinud firmad Nokia, Samsung, LG, Sony Ericsson täiendavad pidevalt oma taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas. Oleme jõudsalt arenenud ja võin väita, et areneme edasigi, sest kõik vajab pidevat täiendamist
Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel: 1. suuremõõtkavalised kaardid (piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart 2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart 3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus Kaartide jaotus SISU alusel: 1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse
või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata, on Tööandjal õigus nõuda Töötajalt leppetrahvi kuni Töötaja keskmise kalendrikuu töötasu ulatuses. 6.3 Töötaja kohustub Töölepingu lõpetamisel (sõltumata Tööleping lõpetamise alustest) tagastama hiljemalt viimase tööpäeva lõpuks kõik temale Tööandja poolt usaldatud dokumendid, muud infokandjad, töövahendid ja vara. 6.4. Kõik Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 6.5. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja
või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata, on Tööandjal õigus nõuda Töötajalt leppetrahvi kuni Töötaja keskmise kalendrikuu töötasu ulatuses. 6.3 Töötaja kohustub Töölepingu lõpetamisel (sõltumata Tööleping lõpetamise alustest) tagastama hiljemalt viimase tööpäeva lõpuks kõik temale Tööandja poolt usaldatud dokumendid, muud infokandjad, töövahendid ja vara. 6.4. Kõik Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 6.5. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja
nendest on valmistatud väljaspool Eestit. Ambrotüüp: Ambrotüüp on nõrgalt alavalgustatud negatiiv klaasil, mis mustale aluspôhjale paigutatult näib positiivina. Neid eksponeeritakse tavaliselt raamitult vôi ilukasti paigutatult. Kirjeldatud tehnikat kasutati fotode valmistamisel kuni 1880.aastateni. Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Mis on masinloetavad infokandjad (definitsioon, tüübid): Filmilint, heliplaat, videolint, arvutiketas - nimetatakse neid masinloetavateks infokandjateks, sest neile on salvestatud teatud informatsioon - film, muusika, andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti
4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale 7. Poolt ja vastuargumendid 8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11. Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine, isiku enda aktiivsus, vabatahtlik) 12. Ennast-täitev prohvetlus (tegevuse ennustamine tulevikus) Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg. Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid
· demagoogiavõtted (valetamine, vahevagun, liialdamine, teise lausete moonutamine, suunavad küsimused) Lisa kuulaja "kohustustele" (vt. eespool Kommunikatsioon kui suhtlemise komponent) Kuulamine võib olla näiline. · võrdlemine, · samastumine, · väitlemine, · unelemine, · enda pöördumise ettevalmistamine kõneleja pöördumise ajal, · sildistamine, · nõuandmine, · õigustamine, · teema vahetamine. Mitteverbaalsed infokandjad (mitteverbaalne kommunikatsioon) Kehakeel ja mitteverbaalsed märgid (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid) Kehakeel: · mitmeti tõlgendamise võimalus · varasemad kogemused · valikuline tõlgendamine Ruumi kasutamine suhtlemise ajal: valitud distants kui suhete kirjeldaja Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse
tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles pidada, et sellises uuringuses järgitakse kvalitatiivset paradigmat, mille puhul uuritavate arv ei ole esmatähtis, vaid tähtis on leida infokandjad, kellel on uuritava ilminguga seotud asjakohaseid kogemusi. (Laherand 2008: 89) Andmete analüüs Fenomenoloogiline uuring on küllaltki ajamahukas ja nõuab uurjal intensiivset ja pikajalist süvenemist tulemuste õigeks tõlgendamiseks. Fenomenoloogilise uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutakse sageli Amadeo Giorgi meetodit, mille käigus analüüsitakse andmeid läbi viie etapi (Holroyd 2001; Laherand 2008: 89-92; Munhall 2010: 122-124): Esimene etapp
Ambrotüüpide valmistamine oli odav ettevõtmine (tehti ju vaid negatiiv) ning seepärast levis ta laialt keskklassi seas. Eestis teada üle 10. Albumiinfoto Albumiinfoto on munavalgega immutatud fotopaber. 1850. aastast kuni 1920. aastateni kasutasid fotograafid oma fotode preserveerimisel albumiinfotot, kuna see oli senistest säilitamismeetoditest kõige efektiivsem. Selle leiutajaks oli Louis Désiré Blanquart-Evrard, kes jõudis albumiinfotoni 1850. aastal. Mis on masinloetavad infokandjad (definitsioon, tüübid) Filmilint, heliplaat, videolint, arvutiketas - nimetatakse neid masinloetavateks infokandjateks, sest neile on salvestatud teatud informatsioon - film, muusika, andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Tegemist on infokandjatega, milledele jäädvustatud info on kättesaadav vastavate tehniliste seadmete abil. Masinloetavaid infokandjaid on terve
optimeerida. RFID tehnoloogiat on põhimõtteliselt võimalik kasutada tarneahela kõigis osades alates tootmisest ja lõpetades tarbijaga. Raadiomärke kasutades on võimalik edastada saadetise või toote kohta kümneid kordi rohkem informatsiooni kui vöötkoodi abil. RFID tehnoloogiale on omane: info edastamine toimub ilma füüsilise ja optilise kontaktita info edastamine toimub reaalajas seade võib lugeda sekundi jooksul kuni 1000 tagi informatsiooni infokandjad (tagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed osadel mälukiipidel on informatsioon ,,ülekirjutatav", ehk tagid on mitmekordselt kasutatavad RFID RFID süsteemi kasutades saadakse tarneahelate juhtimisel järgmised eelised: Võimalus tarnijatel reageerida kiiresti turu muutuvatele nõudmistele Kaubavarude suuruse optimeerimine tarneahela erinevates lülides Kaubavarude ringluse kiirenemine Kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll
Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine · Konteksti olulisus Prokseemika (E. Hall) Ruum tingib käitumise
mõjuta nende kohasust), mistõttu ei ole nad LV subjektiks. NT sõnul ei saa LV olla ev juhtmehhanism, kuna geneetilise surve tõttu sureksid populatsioonid välja (geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei saaks toimuda nii kiiresti, kui nad seda teevad. Muudatuste toimumisi mõõdavad NT-d molekulaarse kellaga (MK). MK hüpotees infokandjad makromolekulid muutuvad (evolutsioneeruvad) ajas ja ruumis pideva kiirusega. (Neid muutusi jälgides saame ka tuletada, millal jälgitavad taksonid lahknesid. Problemaatiline, sest ei pruugi toimuda morfoloogiline muutus (nt haid) ning muutused ei pruugi molekulides alati kajastuda (üksteist ära nullinud).) LV aga ei ole kooskõlas sellise konstantsusega, kuna adaptsioonid ei teki pideva ühtlase kiirusega.
Majandustehingud kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites mõistlikul ajal pärast majandustehingu toimumist. (nt elektri tarbimine kajastatakse perioodi kaupa, mitte igapäevaselt.) Võimalusel kohe pärast tehingu toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. 78.Raamatupidamisregistreid võib vormistadaja säilitada: Käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena Kirjalikku taasesitamist võimaldavad infokandjad, kui on tagatud sellel säilitatava info audentsus. 79.Registrid: Kronoloogilised registrid – nt päevaraamat. Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras. 80.Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: 1. Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid.
· Üht tüüpi õgirakud on amööbrakud, mis lahustavad viirused ja nikroobid oma tsütoplasmas · Teist tüüpi B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis seostuvad antigeeniga (viiruse või mikroobiga) ning nõrgestavad/surmavad selle. Iga haiguskandja jaoks moodustuvad oma antikehad. Kuna viirushaigusi antibiootikumidega ravida ei saa, siis on antikehade moodustumine eriti oluline. · T-lümfotsüüdid on infokandjad, mis hoiatavad organismi haigustekitajate sissetungi korral. HIV kasutab peremeesrakuna just neid, mistõttu organism ei saa hoiatust ja suvaline haigustekitaja võib põhjustada haigestumist ja surma, sest vastavaid antikehasid ei saa moodustuda. Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid.
54. Une ajal ei ole võimalik õppida, sest uni ei võimalda infot salvestada. 55. Uni soodustab õpitu kinnistumist sest, mäletatakse hästi vahetult enne uinumist õpitut, sest et ei pääsenud vahele infot, mis oleks seganud kinnistumist. REM uni kergendab kinnistumist mälust üleliigse kõrvaldamise teel. Unustamine on passiivne protsess, mis öösel toimub aeglasemalt kui päeval. 56. Hormooni mõiste. Kus produtseeritakse organismis hormoone.? Hormoonid on keemilised infokandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes näärmerakkudes ja saadetakse verre ning vere kaudu sihtelundisse. 57. Hormoonid saadetakse otse verre, mille abil jõuavad nad sihtelundisse. 58. Suguhormoonid kuuluvad: steroidhormoonide hulka ning jagunevad: 1. androgeenid -meessuguhormoonid 2. östrogeenid naissuguhormoonid 59. Androgeenide füsioloogiline toime. 60. Puberteediperioodi olemus. Sigimisvõime väljakujunemise periood. 61. Tüdrukute puberteediperioodi vanusepiirid:
Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur
Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Müüt: iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. · Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) · Valikuline tõlgendamine Kehakeel (zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid). Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Prokseemika (E. Hall) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur
esitamata või seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu järgimata, on Tööandjal õigus nõuda Töötajalt leppetrahvi kuni Töötaja keskmise kalendrikuu töötasu ulatuses. 6.3 Töötaja kohustub Töölepingu lõpetamisel (sõltumata Tööleping lõpetamise alustest) tagastama hiljemalt viimase tööpäeva lõpuks kõik temale Tööandja poolt usaldatud dokumendid, muud infokandjad, töövahendid ja vara. 6.4. Kõik Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 6.5. Töölepingu lahutamatuteks osadeks on Töölepingu lisad, Töölepingu muudatused ja täiendused, milles on kokku lepitud Töölepingu allakirjutamisel või pärast Töölepingu allakirjutamist
Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu)
0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF 2 ·Sierra Club 28Mis on keskkonna eetika? 29Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. 30Mis on instrumentaalne väärtus? 31Ehk kasutusväärtus (info- infokandjad, raamatukogu; tooted- mets, toit, meditsiin, geenid; teenused- kliima paigashoidmine, mullatekke; hingelis-psühholoogiline- positiivseid emotsioone toovad asjad). Instrumentaalne väärtus on vahend millegi muu saavutamiseks. 32Mis on iseväärtus? 33Ehk sisemine väärtus ei ole erinevateks üksikuteks lammutatav nagu instrumentaalne on. Millel/kellel on iseväärtus? Kas iseväärtus on objektiivselt olemas või see on subjektiivselt omistatud objektile?
Väga oluline komponent arvutis on võrgukaart, et ühendada arvuti lokaalsesse võrku (LAN - Local Area Network) ja võimaldada ühenduse loomist teiste võrku ühendatud arvutitega ning internetiga. Täiendavate perifeeriaseadmete funktsionaalsus võib olla väga erinev ja allpool on mõned näited: Katkematu toite allikad, et arvuti töö ei katkeks hetkelise elektrikatkestuse või võrgupingekõikumise tõttu Infokandjad, massmäluseadmed andmete salvestamiseks Signaalitöötluskaardid andmete kodeerimiseks või krüpteerimiseks TV-kaardid arvuti kasutamiseks teleri või videosalvestina Fotoaparaadid ja kaamerad piltide ja video salvestamiseks arvutisse Modemid ja võrguseadmed arvuti ühendamiseks võrku Sensorid ja automaatikaseadmed mingite protsesside jälgimiseks, automatiseerimiseks ja kaugjuhtimiseks. Raadioühendus ehk juhtmevaba side
muudatusi ning määratleda selle juures iga töötaja roll ja panus). Sisekommunikatsioon · Sisekommunikatsioon on igaühe ülesanne: oma valdkonnas toimuva kajastamine organisatsiooni sees on osa tööst; · Kõrge kaasatuse määr: töötajaid innustatakse oma arvamust avaldama, "teisitimõtlejad"... o.k.; · Tagasiside võetakse arvesse otsuste tegemisel; · Juhtkonna kõrgendatud tähelepanu; · Kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, unustamata seejuures, et on ka traditsioonilised infokandjad. Sisekommunikatsiooni kanalid · Organisatsiooni väljaanne (ajaleht, kuukiri, uudiskiri, stend, laua/seinaleht vms); · Teadetetahvel (seinal, kuvaril vms); · Organisatsioonisisene meediakanal raadio/teletranslatsiooni võrk; · Ideede telefon, kastike või veebivorm; · Töötajate koosolekud/juhtkonna koosolekud; · Töötajatele mõeldud üritused info- ja meelelahutus; · E-post, meililistid, msn vms; · Siseveeb/Intranet. Sotsiaalne tarkvara
Õhus leidub alati suuremal või väiksemal määral mitmesuguseid gaasilisi, vedelaid ja tahkeid saasteaineid. Olulisemateks saasteaineteks on · vääveldioksiid SO2 · lämmastikoksiidid NOx · osoon O3 · divesiniksulfiid · lenduvad orgaanilised ühendid · tolm Saasteained ja neist moodustunud ühendid kahjustavad nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid. Eriti tundlikud saasteainete toime suhtes on fotomaterjalid, taimparknahk, masinloetavad infokandjad ja terve rida museaale. Teabeasutuste õhus leiduvad saasteained satuvad sinna välisõhust või mitmesugustest hoonetesisestest allikatest (ehitusmaterjalid, sisustus, seadmed, säilikud, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, köögid, laborid, inimesed). Saasteainete leiduvuse ja hulga mõõtmine õhus on tehniliselt küllaltki keeruline ettevõtmine. Ligikaudselt on võimalik õhu saastatust hinnata, tuginedes välisõhu vastavatele näitajatele.
Seepärast NL ajal Russowi kroonikat eesti keeles ei ilmunud. Kroonika kirjeldab kriitiliselt tollast aadelkonda. Oli vastasseis Toompea ja all-linna vahel. All- linna valitses raad, mis koosnes kaupmeeste ja käsitööliste esindajatest. Äärmiselt kriitiline aadelkonna suhtes. Kirjeldab maapäeva Pärnus 1555 (sõda algas 1558). Selle asemel, et rääkida silmnähtavast ohust, Ivan Julma näol, räägiti isegi tantsust. 16. sajandi viimane veerand, puudusid traditsioonilised infokandjad. Euroopa mõistes Vana-Liivimaa tähendas Euroopa serva. See mis kusagil kaugel põhjas toimus, oli Eurooplastel ähmane ettekujutus (info liikus hobustega, aeglaselt). Kroonika, mis anti välja Liivi sõja ajal. Esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Info sõja kohta oli vahetu. Sündmused olid põnevad saksa lugejale. Kirjeldab üksikasjalikult, mida moskoviit korda saatis. Kroonika kirjutatud alamsaksa keeles. B. R. sündis arvatavasti 1536, oli pikka aega Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja
Maismaal on soola sisaldus eriti suur kohtadel, kust meri on taandunud ja muld on küllastunud sooladega. Samuti on suur soolasisaldus kohtades, kus on kõrge põhjavee tase, mis on soolade rikas. Eestis soolsus probeelmiks ei ole. 18 4. Informatsioon Informatsioon on tingimusfaktor juhul, kui see mõjutab organismide elutegevust. Erinevad infokandjad: 1. FOTORETSEPTSIOON – Võime vastu võtta optilisi signaale erinevates lainepikkustes. Elektronmagnetkiirguse tajumine. Silm – kõige võimsam kaheksajalal. Lindudel on silmad väga erineva võimekusega ja ehitusega 2. MEHHANORETSEPTSIOON – Puutetundlikud retseptorid. Kaladel on küljejooneelund – sinna on koondunud retseptorid elundiks, mis tunnetab vee liikumise suunda ja rõhkude vahet. Putukatel – tundlad Kassil – vurrud
jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg Välis-Eesti uurijad Herbert Salu, Vello Helk, Paul Johansen Eestis Voldemar Miller (1911-2006) INFOALLIKAD JA INFOOTSING 1. Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid. Infoallikas allikas informatsiooni saamiseks või infootsingu edendamiseks. Infoallikad jagunevad: · inimesteks (pereliikmed, sõbrad, kolleegid, infoeksperdid), · teavikuteks/dokumentideks (salvestatud infokandjad) ja · esemeteks (ajalooliselt tekkinud või loodud objektid ja esemed). Teavikud/dokumendid jagunevad omakorda teavikute · laadideks (klassifitseerimine väliste tunnuste alusel dokumendi vorm ja salvestamiseks kasutatav materjal) · tüüpideks (klassifitseerimine lugeja- ja otstarbemäärangu alusel kellele määratud, suunatud) ja · liikideks (klassifitseerimine sisu ehk aine alusel sisulised tunnused).
• info edastamine toimub ilma füüsilise ja optilise kontaktita; • info edastamine toimub reaalajas; • seade võib lugeda sekundi jooksul kuni sadade raadiomärkide informatsiooni; • infokandjad (taagid) võivad olla nii passiivsed kui ka aktiivsed; • osal mälukiipidel on informatsioon „ülekirjutatav” ehk taagid on mitmekordselt kasutatavad. Arvatakse, et raadiomärgid leiavad lähiaastail laiaulatuslikku kasutamist nii kauba- saadetiste kui ka üksikute toodete automaatsel tuvastamisel
annaabi.ee 
