TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja. 5. Mõned lõbud ei ole lubatud. Mõned lõbud on lubatud. Mõned lubatud ei ole lõbud. Ükski lubatud ei ole lõbu. 6. Mõned teadmised ei ole kasutud. Mõned teadmised on kasutud. Mõned kasutud on teadmised.
thrown in gas masks, rubber boots and rubber gloves. All work with aniline should be carried out in a fume hood or in areas with a good supply and exhaust ventilation. We need to monitor carefully the quality of containers and the pipeline to not let happened leakage of the substance. 8. Comments Very few information on this substance. Here are some tables of classification of risks. Tõenäosus Sagedus 1 Mittetõeline Vähem kui kord 25 aasta jooksul 2 Vähe tõenäoline Vähemalt kord 25 aasta jooksul 3 Tõenäoline Vähemalt kord 5 aasta jooksul 4 Väga tõenäoline Vähemalt kord aastas 5 Sage Vähemalt kord kuus
8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10
MÄÄRATLUSE OTSIMINE. Ta oli seisukohal, et kui inimene midagi teab, siis ta peab oskama ka seda defineerida ehk määratelda. INDUKTSIOON. Definitsiooni tuvastamiseks tuleb kasutada induktsiooni, nt. teha üksikute näidete põhjal üldistusi. Nt ilus naine, ilus ilm. Mis on ilus? Platon (427-347 e.Kr) aristokraat. Tema kooli nimeks oli akadeemia. Õpetus ideedest Tema arvates on olemas meeleline maailm, kuid see on mittetõeline olemine, sest siisn toimub pidev sünd, areng ja hävimine. Pole midagi püsivat st so mittetõeline maailm. Tõeliseks olemiseks on ideede maailm, sest ideed on muutumatud. Inimene võib hävida, aga ilu mõiste säilib. Ideed luuakse ühe korraga, selleks, et idee kehastuks asjas või inimeses on vaja mateeriat,ideed ja kolmandaks on vaja jumala ehk demiurgi abi. Samas on asjad ja inimesed oma ideede kahvatud koopiad. Tunnetusõpetus (Hingede rändamise teooria)
8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10
• Ideed enne reaalseid asju • Kaks maailma: • Tõeline - Tõelise tegelikkuse, ideede maailma • Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed • Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preekisteeriv hing kaemuses. • Ei teki ega hävi, muutumatu • Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm • Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s
Mis on saanud inspiratsiooni Sokratese mõtetest ja karakterist. Platoni võrreldes Sokratesega oli ka oma akateemia, kus pandi suurt rõhku matemaatikale. Platoni kuulsak teoseks, sai riik, mis oli päris kaootiline. Käsitles tema enda kujutluses ideaalset riiki, kus valitses kolm seisust (valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised). Platoni arvates on olemas meeldeka tajuv maailm. Inimene tajub seda mida tajuda tahab. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi, sest ideed on muutumatud ja igavesed. Neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda see oligi temameelest ideede maailm. KASUTATUD KIJANDUS
Inimarmastuse olemuseks on Kanti järgi teha head · Kanti kategoorilise imperatiivi põhimõte on jäänud tänini eetikas üheks peamiseks lähtepunktiks SCHOPENHAUER · Arthur Schopenhauer (1788-1860) ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel, vanaduspõlves oli ta heaks kaaslaseks puudel · Ta filosoofia allikateks on a) Vana-India filosoofia (meelelise maailma illusoorsus); b) Platon (tõeline ja mittetõeline olemine) ja Immanuel Kant (asi iseeneses Ding an Sich) ja asi meie jaoks - Ding für uns) · Kantil oli asi iseeneses eksisteerimas sõltumata tajujast; seda ei iseloomusta ei aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks on Kanti arvates eksisteerivad tajuja tajuobjektidena; eksisteerivad ajas ja ruumis; on tunnetatavad · Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille
kuidas ta arvab, milleks on kohustatud kompromiss ühiskonnaga. See aitan saavutada mingeid eesmärke. Igal rollil on oma mask. Loodud eelkõige selleks, et keskkonna/ühiskonnanõudeid täita, et jätta soovitav/soovitud mulje, tihti oma tegelikku mina varjates. Mis siis saab, kui mask saab inimese üle võimust? Saab inimesest vaid kindla rolli täitja. Jung ei ütlegi, et see on väga halb, kuid oht algab seal, kus see mask n-ö näo külge kinni kasvab, kui ta hakkab käituma nagu tema mittetõeline mina. Vari: inimene keelab, surub enda jaoks midagi maha. Varju soovid ja tahtmised on risti vastupidi, mida inimese teadlik mina tahab. See vari on nagu madalam olend inimeses. Selle puhul ei ole kindlat positiivse-negatiivse määratust. See võib olla hävitav, purustav instinkt, kuid võib olla ka tervendav loomulik käitumine, tungidele järeleandmine, võib juhtida millegi uue ja ootamatu juurde. Jung väidab, et igal inimesel on vari. Mida vähem inimene oma varjust teadlik on, seda
■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja
õpetus ideaalsest riigist millised seisused selles riigis on (kolm), nende ülesanded perekond ja abielu. Õpetus ideedest Platoni arvates on olemas meeltega tajutav maailm ehk meeleline maailm. See mida saame nähe, katsuda jne , kuid see pole veel kõik. Tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas toimub aga pidev muutumine - tekkimine, hävimine. Meeleline maailm on mittetõeline olemine. Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma ideede kahvatud koopiad, mida rohkem ta oma ideega sarnaneb, seda täiuslikum ta on.
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
Kr. · Platoni õpetus olemisest · Platoni elu · Tõeline maailm. Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi · Platoni nimeks oli tegelikul vanaisa järgi Aristokles. ei muutu, mis ei teki ega hävi. · · Vanemad olid lugupeetud aristokraadid Alates 20-st eluaastast 8 aastat Sokratese õpilane · Mittetõeline maailm. Meeleline maailm, kus kogeme pidevalt muutusi, tekkimist ja hävimist. Maine, meeleline · Platoni elu maailm ei saa olla tõeline. Tõeline on ideede maailm. · Pärast Sokratese surma võtab Platon ette pikki reise. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki
kõrgkooli rajaja. Platon on kogu läänemaise metafüüsika alusepanija, tegeledes pea kõige ka tänini kehtivate filosoofia valdkondadega. Tema teosed kannavad nime DIALOOGID, peategelaseks Sokrates. Platon oli rahulolematu valitseva ühiskondliku dekatentsuse ja asjade paratamatut suhtelisust aktsepteeriva maailmavaatega. Ta asus OBJEKTIIVSE TÕE otsingutele. Tuleb leida üks tõeliselt olev. Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja nägemine). Meeltega tajutavat maailma ei saa usaldada. Vt lisaks Platoni “koopamüüt”. Selleks, et tõele lähemale jõuda tuleb aru saada asjade IDEEST (ideaalsetest vormidest). Ideaalset riiki peaksid valitsema näiteks filosoofid, kes tegelevad ja tunnetavad asjade tõelisi ideid. ESSENTSIALISM. Platon esindas ka kohati rassipuhastuse ideed - filosoofide rass
10 Nendes otsustusvormides ilmnevad meie mõtlemise põhivormid, mis on ka mõistete loomise aluseks. Me peame vaid iga 12 otsustusvormi alt otsima vastavat mõistet. Nii ongi meil mõistete loomise põhivormid käes. Neid nimetab Kant kategooriateks. Näiteks võime me üldise otsuse langetada, kuna meie mõistuses on põhimõiste "tõelisus"; eitav otsus oleks "mittetõeline" jne. Sama käik 12-le otsusvormile ülekantuna annab järgimise puhaste mõistusmõistete, kategooriate skeemi: 1. Kvantiteet: Ühtsus Paljusus Köiksus 2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents
Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks. Suured metafoorid kaovad äkki ära. Maailm muutub kuidagi hajusaks ja suhteliseks. Suhtelisus on ka mingi probleemide ring, mid hakkab 60ndate lõpus Rummot saatma. Tulevad luuletused, mis tulevad välja ruumipeegeldustes (peal/all, tõeline/mittetõeline). Laias laastus edasised tekstid jätkavad sarnast teemat. 2005 Kogutud luule Jaan Kaplinski (s. 1941) Ta sündis 1941. aastal poola keele ja kirjanduse lektori perekonda. Ta pole oma isa oma teadlikus elus kohanud. Ema oli pärist Võrumaalt ning tegutses edaspidi tõlkijana, sellega hakkas tegelema ülikoolipäevil ka Kaplinski ise. Ta hakkas TÜs õppima prantsuse filoloogiat ning moodsat keeleteadust. Selle strukturalistliku keeleteaduse ja uurimisega ta oma
annaabi.ee 
