" "Valige, Mihhail Sergejevits!" "Valida? Kuid sul on ju ainult seesamune üksainus arbuus!" "Ja mis sellest! Teid on ju ka ainult üksainus, aga meie ikkagi valisime!" *** Hullumajas võetakse vastu komisjoni. Patsiendid seisid koridoris kahes reas ja kui kontrollijad lähemale jõudsid, alustas esimene rida reibast laulu:"Meil on hea elada nõukogudemaal..." Komisjoni liikmed küsisid imestunult: "A miks teine rida ei laula?" -- "Need on meil tervenenud patsiendid." *** Gorbatshov, Bush ja Mitterand räägivad palkadest. Mitterand ütleb: "Minu töötajad saavad 5000 franki. 4000 läheb korterile, söömisele, sinna-siia... Kuhu aga läheb ülejäänud 1000, see pole enam minu asi..." Bush: "Minu töötajad saavad 5000 dollarit. 4000, loomulikult, korteri-, söömise-, auto-peale, ülejäänud - see on juba nende probleem... Gorbatshov: "Aga minu omad saavad 100 rubla. Kust nad saavad veel 4900 - see on juba nende probleem..." ***
20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast Majandus Pärast II MS majanduslik areng kiirenes.
lahe alla kavandatava hiigelprojekti, mis peaks tunneli kaudu ühendama Tallinna ja Helsingi. Selle tunneli pikkus oleks 70-85 km ning asuks kuni 220 m sügavusel niisugust tunnelit pole maailmas senini. Ettevõttena rajati Eurotunnel 13. augustil 1986 eesmärgiga finantseerida, ehitada ning töösse lasta tunnel, mis ühendab Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Ehitustööd algasid 1988. aastal ning ametlikult avati tunnel 6. mail 1994 kuninganna Elizabeth II ja kuningas François Mitterand' poolt. Prantsusmaa ja Suurbritannia valitsused on teinud kokkuleppe majandada tunnelit koos aastani 2086. Eurotunnel loodab täisvõimsuse saavutada umbes aastaks 2025. Eelmisel aastal maksti aktsionäridele esimest korda välja dividende, kuid tõelisse kasumisse jõudmine võtab aga veel hulk aega. Näiteks 2006. aastal oli firma kahjum peaaegu 300 miljonit eurot, eelmisel aastal aga teeniti juba 40 miljonit eurot kasumit.
kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d’Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse, mis ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. Tema ajal algas ka Prantsusmaa taaslähenemine NATO-le ja USA-le. Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht ja väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Esimese suure lääneriigi juhina külastas F. Mitterand pärast taasiseseisvumist ka Eestit 1992. a.
neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d'Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse, mis ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. Tema ajal algas ka Prantsusmaa taaslähenemine NATO-le ja USA-le. Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht ja väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Esimese suure lääneriigi juhina külastas F. Mitterand pärast taasiseseisvumist ka Eestit 1992. a.
alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'I Kõigepealt gollist siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht, väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Prantsusmaa välispoliitikas ei ole heas kiidetud Eli itta laienemist. Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu kujunemine
alustas pingelõdvenduspoliitikat NSVLiga. 1958 vahetus PRi parteipoliitiline süsteem → Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna → loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis vahetas mitu korda nime, tänapäeval Ühendus Vabariigi Kaitseks e. gollistid → teised parteid olid väiksed, see oli suur ja tugev. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’I Kõigepealt gollist → siis vabariiklane. 1981. presidendivalmised võitis sotsialist F.Mitterand → tema poliitika seisnes riigi senisest suuremas sekkumises majandusküsimustesse → see ulatus kuni pankade ja kindlustuskompaniide natsionaliseerimiseni, miinimumpalkade tõstmises jne. → algas PRi taaslähenemine NATO-le ja USA-le → Mitterand on ajalukku läinud kui suur riigijuht, väsimatu sotsiaalse õigluse ning Euroopa ühtsuse eest võitleja. Prantsusmaa välispoliitikas ei ole heas kiidetud Eli itta laienemist. Euroopa integratsioon ja Euroopa Liidu kujunemine
Probleem: Araabia-Iisraeli sõda 1973, Bretton-Woodsi kokku kukkumine, Brittidele ei meeldi midagi Majanduskasv: Saadi üle majanduskriisist, Brittide ühinemine peamine mootor Uuendused: Euroopa Parlament: esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemkogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus Järgmised Laienemised 70-80 ja elu pärast Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986: Diktatuuride alt vabanenud, Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks!, Pole valmis!! (Mitterand), Sisuliselt ei olnudki valmis 1985 Gröönimaa lahkub: Taani territoorium, teatud autonoomia, Otsustab referendumiga lahkuda, Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987, Maroko ei pole Euroopas, Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole piisavalt paindlik
algus). Liikmed 9: PRN, L-Sksm, Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad. Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel). Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem. 1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud)
De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse konservatiivse erakonna tekitamine), partei kui juhi võidu kindlustamise institutsioon. Parteide vasaktiiva ümberkujunemine: kommunistide tõrjumine sotsialistide poolt (pärast II ms prantsuse kompartei Euroopas suuruselt teine, oluline marginaliseerumine). Cohabitation olukord, kus president ja peaminister on vasak-paremskaala eri otstest (nt Mitterand ja Chirac 86-88). ITAALIA Lateran'i leping 1929 Itaalia riigi ja Rooma paavsti vaheliste suhete taastamine, Vatikani eraldamine paavsti riigiks. 1946.a poliitiliste ümberkorralduste algus võitjavägede okupatsiooni all, monarhia asendamine vabariigi poolt (n-ö II vabariik), kuninga pakkuminek (referendum). Kaks suurt poliitilist võimu katoliku kiriku võim, mille ümber kristlik-demokraatlik partei; kompartei Euroopa suurim.
, 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa Liitvabariigis. Prantsuse parlamendis olid enamuses samuti parempoolsed jõud, kuigi president F. Mitterand kuulus sotsialistide hulka. 1990. aastate esimesel poolel said Prantsusmaa parempoolsed endale ka presidendi tooli. AMEERIKA ÜHENDRIIGID USA väljus Teisest maailmasõjast maailma võimsaima riigina nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Ameerika Ühendriigid tootsid üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid
Täidesaatva võimu organid olid suhteliselt iseseisvad, kuigi vastutasid oma töös esindusorganite ees. Valitsusastustel ongi inglismaal vaid järelvalve organi funktsioonid. Prantsusmaal seevastu on kohalik võim madalama astme riigiorganite teostada. Valitavad omavalitsusorganid täidavad nende juures vaid nõu andvaid üleandeid. Samuti iseloomustab Prantsuse omavalitsussüsteemi range ja tsentraliseeritud administratiivkontroll. 1980. aastatel kui presidendiks oli sotsialist Mitterand laiendati omavalitsuse õigusi. Saksamaal sulasid riigi- ja omavalitsusorganid ühte. See süsteem tugines keskajast pärit tavale, mille kohaselt kogukonnad võisid ise oma asju korraldada. Ida-Euroopas hakati taastama omavalitsusi peale kommunismi kokkuvarisemist 1990. algul. See oli demokraatia taastamise oluline osa. Tänapäeval on kohalike omavalitsuste korraldus paljuski ühtlustunud ja eristada võib neid
, 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa Liitvabariigis. Prantsuse parlamendis olid enamuses samuti parempoolsed jõud, kuigi president F. Mitterand kuulus sotsialistide hulka. 1990. aastate esimesel poolel said Prantsusmaa parempoolsed endale ka presidendi tooli. AMEERIKA ÜHENDRIIGID USA väljus Teisest maailmasõjast maailma võimsaima riigina nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Ameerika Ühendriigid tootsid üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid
, 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa Liitvabariigis. Prantsuse parlamendis olid enamuses samuti parempoolsed jõud, kuigi president F. Mitterand kuulus sotsialistide hulka. 1990. aastate esimesel poolel said Prantsusmaa parempoolsed endale ka presidendi tooli. AMEERIKA ÜHENDRIIGID USA väljus Teisest maailmasõjast maailma võimsaima riigina nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Ameerika Ühendriigid tootsid üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid
, 1987. kui ka 1992. aasta parlamendivalimistel, M. Thatcher aga pidas Briti peaministri ametit 1990. aastani (kauem kui ükski teine sel sajandil). Pärast valitsusjuhi kohast loobumist asutas ta konservatiivse majanduspoliitika propageerimiseks omanimelise fondi. Thatcherism levis erinevatel kujudel ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 1983. aastal tulid konservatiivsed jõud võimule Saksamaa Liitvabariigis. Prantsuse parlamendis olid enamuses samuti parempoolsed jõud, kuigi president F. Mitterand kuulus sotsialistide hulka. 1990. aastate esimesel poolel said Prantsusmaa parempoolsed endale ka presidendi tooli. AMEERIKA ÜHENDRIIGID USA väljus Teisest maailmasõjast maailma võimsaima riigina nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Ameerika Ühendriigid tootsid üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid
eemaldumine NATO-st kuna de Gaulle taunib USA ja UK head läbisaamist ja üldist USA mõju NATO’s (NATO väed lahkuvad pr.maalt ja pr. väed NATO üksustest) 1960-62 Alžeeria kriis kuni Alžeeria iseseisvumiseni, 1964. dipl. suhted Puna-Hiinaga, 1967-68 tundegite rahutused Pariisis mille Pariisi politsei veriselt maha surub - sisepol. pinged, tänavalahingud jne., 1969. uus pres. G. Pompidou - sureb 1974, 1974. uus pres. V. G. d’Estaing, 1981. uus pres. F. Mitterand, 1995. saab presidendiks J. Chirac 38. Ühendatud Kuningriik XX sajandil Veel 20. saj. alguses kujutas SB endast võimsamat koloniaalimpeeriumit maailmas. Sisepoliitiliselt oli tugevaimad konservatiivid, kellele hakkab alates 1906. aastast konkurentsi pakkuma Leiboristide Partei. Liberaalse partei oli lõhki ajanud Iirimaale antud home rule. Esimese maailmasõja eelõhtul kahtlesid britid endiselt, kas jääda erapooletuks või mitte, kuid Antandi leping oli SB-le siduvaks faktoriks
määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) --- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta.
5.) Sündmused – nt paljud, kelle tuttav on maha lastuv, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimese arvamust tollest riigist. 61 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu suru, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini tuntav mõjutaja. 4. POLIITILISED „ISELOOMUJOONED“ Isiksus – teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Nt autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd, kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja
(iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 5. Sündmused Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. POLIITILISED "ISELOOMUJONED" Isiksus Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimsed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950) Inimloomus
partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. Poliitilised „iseloomujooned“ Isiksus - Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja
annaabi.ee 
