Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, 6 Sissejuhatus sotsioloogiasse vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele majandus arenes. Vilfredo Pareto (1848 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses:
seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele arenes majandus. Vilfredo Parteo (1848 - 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumine jaguneb: - Loogiline (ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile - Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on instinktid, mis mõjutavad inimese tegevust. Olulisemad jäägid inimeses: - Kombinatsioonide jääk
Igaüks väärtustab ka erinevaid asju seega võib öelda et õnnelik elu on subjektiivne. Kiiduväärne osa toimimisvõimest seondub loomutäiusega. Loomutäius seondub inimese hingega mitte kehaga. Seega võib öelda, poliitikud lähtudes loomutäiusest tegelevad inimeste hingedega, et muuta neid üllateks ja tublideks kodanikeks. Hing jaguneb veel ka kaheks-loogiline arutelu ja mitte loogimine arutelu. Loogiline arutelu on olemas ka ohjeldatud inimesel, sest ta kuulub hinge juurde aga mitteloogiline arutelu lihtsalt tõrgub. Õiglus-tahtmine tegutseda õiglaselt, olla õiglane ja tegutseda õiglaselt. Ebaõiglust on kahte liiki. Ebaõiglane olla ja ebaõigluse all kannatajana olla. Esimene nendest tähendab võtta liiga palju teine aga anda liiga palju. Õiglus on mõõdukas ja kuulub seega sinna vahepeale. Sellepärast minnaksegi kohtusse et otsida õiglust ehk vahepealset. Kohtunikke tuntakse ka vahendajatena, kes siis seavad mõõdukuse jalule. Nad võrdsustavad kahju ja
hinge puhul ei näe. Tuleb siis arvata, et ka hinges pole ilmselt sugugi vähem olemas midagi lisaks loogilisele arutelule, mis ei allu sellele ja tõrgub vastu. Mille suhtes nad erinevad, pole tähtis. Nagu ütlesime, paistab ka sellel olevat loogilise arutluse juures osa. Siiski allub see vähemalt ohjeldatud inimese puhul arutlusele, tasakaaluka ja vapra puhul kuuletub see ilmselt veelgi paremini, sest on kõige suhtes loogilise aruteluga kooskõlas. Seega paistab ka mitteloogiline osa kahesugusena. Toitumis--kasvamisosal pole loogilise aruteluga midagi ühist, himude-- ja üldse püüdlusteosa kuulub aga mingil moel selle juurde, kuna kuuletub ja allub sellele -- nii nagu me peame loogiliseks isa ja sõprade arutlust, kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Et mitteloogiline osa allub mingil määral loogilisele arutelule, tuleb nähtavale ka veenmise ning igasuguse etteheitmise või ergutamise kaudu
varasemaga ja vastupidi - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad · Spetsiifiline mälu ja üldised teadmised kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee.
sest juhil on erilised omadused) Kapitalismi teke oldi mures oma saatuse pärast ja hakati end tõestama, kasum oli jumala poolt ette näidatud kohus, seda ei kulutatud ära vaid koguti Vilfredo Pareto Inimkäitumine jaguneb loogiliseks (tegutseja vahendid vastavad tegevus eesmärgile) ja mitteloogiliseks (vahendid ei vasta eesmärgile). Suurem osa n mitteloogiline ja slp peabki sotsioloogiat uurima Jäägid e instinktid , mis inimese tegevust mõjutvad kujundab mitteloogiline käitumine Olulisemad jäägid: kombinatsioonide jääk (loovus, kalduvus arutlemisele, manipuleerimisele), agregaatide püsivus (hirm muudatuste ees, agressiivsus) Mitteloogilist käitumist põhjendatakse autoriteedi eeskujule või traditsioonile, need põhjendused on enamasti valed
Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et arenes majandus. nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma Vilfredo Parteo (1848 -1923) uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru Loogiline ja mitteloogiline käitumine saama ja alles seejärel põhjused välja tooma. Inimkäitumine jaguneb: Ideaaltüübid Loogiline(ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis vastavad tegevuse eesmärgile peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, Mitteloogiline(ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest eesmärgile.
elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele majandus arenes. Vilfredo Pareto (1848 – 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses:
3 võimu ehk domineerimise ideaaltüüpi: legaalne, traditsionaalne, karismaatiline domineerimine. Kapitalism tekkis suuresti tänu kalvinismile. Kapitalistliku kasu saamisele orienteeritud väärtuste süsteem. Stratifitseerimise tunnused: majanduslik jõukus, staatus (prestiiz), võim. Uuris konkreetseid religioone. Religioone saab eristada selle alusel, kuidas nad suhestuvad ilmaliku maailmaga. 10. Vilfredo Pareto loogiline ja mitteloogiline käitumine. Sotsioloogia peab uurima mitteloogilist käitumist. Jäägid: kombinatsioonide jääk (emarebased) ja agregaatide püsivus (isalõvid) 11. Bronislav Malinowski Briti sotsiaalantropoloogia koolkonna rajaja. Bioloogiline funktsionalism inimestel on mitmesugused bioloogilised vajadused ja ühiskonna ülesanne on neid täita. Seda teevad erinevad sotsiaalsed institutsioonid (vajaduseks söömine institutsiooniks toidu varumine jne)
info muutub isikupärasemaks, sh tekivad isikupärased moonutused või varjundid, suhtumised muudavad neutraalse isiklikuks; transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud, vähemtuntud ühikute asemele võivad asuda tuttavad; detailid taanduvad, liiga individuaalne, konkreetne võib ununeda (nt pärisnimed); ilmuvad uued teemad, mida algselt polnud, see toimib vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; ununeb mitteloogiline, subjekti ootustega sobimatu info ununeb; ratsionaliseerimine, lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; domineerivad teemad, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad. Unustamine negatiivne induktsioon – häirivad intensiivsed kõrvalärritajad informatsiooni omandamise ajal. proaktiivne pidurdus – eelnev info häirib uue omandamist.
juhtumid tõlgendusest välja. Argumentum a fortiori: 1) Argumentum a majore ad minus ehk järeldus suuremalt väiksemale - kui seadusetekst lubab tegu A, peab see lubama ka tegu B, mis on väiksem pahe kui A. 2) Argumentum a minore ad maius on järeldus väiksemalt suuremale - kui seaduses on keelatud tegu A, peab ka tegu B olema keelatud, kuna A on väiksem pahe kui B. Argumentum ad absurdum võib olla: 1) loogiline - järeldus viib vastuoluni; 2) mitteloogiline - tõlgendus viib võimatu tulemuseni. Lõpptulemusest ei saa teostada, kuna see sunnib inimest kuriteole või ebamoraalsele tegutsemisele või on tulemus ilmselgelt heade tavade vastane. Selline absurdsus ei ole järelduse enda tagajärg, vaid see saab oma seletuse argumentatsiooni sisust. Analoogia võib esineda kas õigusallikana (juhtumite sarnasus) või järeldamisvormina. Viimasel juhul on küsimuseks analüüsiprotsessi struktuur (järeldamise meetodiks on analoogia)
liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks
mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene
mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, „mittepõhimõtteline“ võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon – lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene
teabega: info redutseerub (lüheneb, luihtsustub) info muutub isikupärasemaks (moonutub, varjundid, subjektiivne hoiak, suhtumine) info transformeerub (tekivad lüngad ja vahelejätud) liiga individuaalne ja konkreetne võib ununeda detailid taanduvad ilmuvad uued teemad (vastavalt ootustele) subjekti ootusega sobimatu (mitteloogiline info ununeb) ilmneb ratsionalisatsioon (lisandub info, mis aitab eelnevat seletada) domineerivate teemade teke (muutuvad valdavaks, teised kaovad) Spetsiifiline mälu ja üldised teadmsied kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee; hästi säilub pidevalt kasutatav info mida sagedamini kasutatav on ühik, seda lühem ta on. Zipfi vähima jõukulu teooria miks autobussist saab buss jne. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne
siis tuleb nendelt seadustelt tagasi liikuda faktide enda juurde, et kontrollida, kas need seadused on ikka veel kehtivad. · Inimkäitumine jaguneb loogiliseks ja mitteloogiliseks. Et anda hinnangut sellele, kas ta on loogiline või ei, tuleb lähtuda sellest, kas need meetodid, mida inimene on valinud oma eesmärkide realiseerimiseks, on ikka kohased sellele eesmärgile. Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline. Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi): · Majandus ainsana kindlalt loogiline. · Teadus üldiselt loogiline, kuid samas nt teoloogid räägivad mingist olendist, keda pole keegi näinud. · Poliitika selleks, et inimene üritaks mitteloogilist käitumist paremana näidata, on võimalus enda verbaalne tõestamine. Näiteks tuuakse poliitikud. Seega võib ka poliitika panna loogilisuse osas küsimärgi alla.
enda juurde, et kontrollida, kas need seadused on ikka veel kehtivad. · Inimkäitumine jaguneb loogiliseks ja mitteloogiliseks. Et anda hinnangut sellele, kas ta on loogiline või ei, tuleb lähtuda sellest, kas need meetodid, mida inimene on valinud oma eesmärkide realiseerimiseks, on ikka kohased sellele eesmärgile. Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline. Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi): · Majandus ainsana kindlalt loogiline. · Teadus üldiselt loogiline, kuid samas nt teoloogid räägivad mingist olendist, keda pole keegi näinud. · Poliitika selleks, et inimene üritaks mitteloogilist käitumist paremana näidata, on võimalus enda verbaalne tõestamine. Näiteks tuuakse poliitikud. Seega võib ka poliitika panna
annaabi.ee 
