Kui elektrivoolu saaks isiksustada Alalisvooluga on kindlalt tegemist mehega. On kindel suund ja tugevus ning see ajas ei muutu. Vahelduvvool on siis naine. Nende suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolul on eelised nagu ka naisel. Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam. Aga on ka probleeme. Pingekvaliteedi tagamine keerukas mittelineaarsete koormuste korral. Ka naistega on raske vahel suhteid hoida. Kokkuvõtteks on alalisvool ja mehed lihtsamad kui vahelduvvool ja naised, sellepärast esimisest mainitust saigi ainult kaks rida ja teisest ülejäänud.
Det A on ......................................................................................................................... Det Aj on......................................................................................................................... 5. Suurust x* nimetatakse võrrandi g(x)=f(x) k-kordseks lahendiks, kui .......................................................................................................................................... 6. Milline on mittelineaarsete võrrandisüsteemide ligikaudse lahendusmeetodi kuju Seideli iteratsioonimeedodi korral.................................................................................... Modifitseeritud Newtoni meetodi korral.......................................................................... 7. Selgitage gradientmeetodi ideed (kus, millal ja miks kasutatakse) 8. Kus ja millal kasutatakse ülesannete ligikaudset lahendamist? Millised probleemid võivad tekkida
Tallinn 2012 Praktikum 1_1: Etalonmudeliga adaptiivsüsteemid...............................................2 Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid ........................................2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil........................................................................3 Praktikum 3: Närvivõrkude õpetamine..................................................................3 Praktikum 4: Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega ...........4 Praktikum 5: Model Reference control..................................................................6 Praktikum 6: Pildituvastus närvivõrkudega ...........................................................6 Praktikum 1_1: Etalonmudeliga adaptiivsüsteemid Esimene praktikum toimus 12.09. Kuna mul ei olnud siis veel aimugi (enda tähelepanematusest tingituna), et lõpuks on vaja kõigist laboritest aruanded teha, ei
ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on vähemalt üks lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Enamik lülitusi on mittelineaarsed, kuna nad on koostatud komponentidest, mis rangelt võttes on mittelineaarsed. a b Joonis 5.1. Lineaarse (a) ja mittelineaarse (b) takistuse pinge-voolu tunnusjooned Joonis 5.2. Mittelineaarsete komponentide ja nende pinge-voolu tunnusjoonte näiteid [3]. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 2 (2) Lineaarse takistuse (joonis 5.1.a) puhul kehtib Ohm'i seadus, mistõttu nimetatakse lineaarseid takistusi ka oomilisteks takistusteks: U U
arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal. Lõpetanud Indiapolise sõjakooli, astus Aiken Wiconsini ülikooli, mille lõpetas 1923. aastal bakalaureuse kraadiga elektrotehnika alal. Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid masinaid üksikute ülesannete (näiteks polünoomide arvutamise) automaatseks lahendamiseks. Nõnda jõudis ta lõpuks ideeni luua universaalne automaatarvuti, mis oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri.
) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madalkui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.
väljundi või häiringu järgi.Moodsas juhtimismeetodid-Põhinevad süsteemi siis tuleb kasutada uurimisel standartset sisendsignaali muutust.Näitab olekuruumil ja olekumuutujatel.Neid meetodeid rakendatakse,kui tegemist on väljundsuuruse muutumist ajas,kui sisendis toimus ühikhüppe keerukate mitme sisendi ja väljundiga mitmelisidusate mittelineaarsete Tüüplülid?- Proportsionaalne-Väljund muutub võrdeliselt sisendiga. y=kx. süsteemidega.keeruliste obiektide korral kus on palju väljundeid ja Näiteks pingejagur,op võimendi. Aperioodiline lüli-Erineb proportsionaalsest sisendeid.Obiekti kujutatakse viibivina,oleku ruumis,mille igat punkti selle poolest,et inertsi ei saa arvesse võtmata jätta.Näited:elektrimasinad iseloomustab palju parameetreid
liiget lineaarse regressioonfunktsioonina talle teatud arvu perioodide võrra eelnevatest liikmetest. Sellisel juhul kaotame me muidugi osa aegreas sisalduvast informatsioonist. Teine meetod tugineb ideel, et me võime prognoosida ka “ajas tagasi”. Selliselt on võimalik kasutada kogu aegreas sisalduvat informatsioon. Probleemiks on siin, et need tagasiprognoositud väärtused sõltuvad mudeli neist enestest määratud parameetrite väärtustest. Seetõttu viib selline lähenemine mittelineaarsete meetodite kasutamisele. Kolmandaks võib kasutada maksimaalse tõepära meetodit. 3) mudeli adekvaatsuse diagnoos; Mudeli adekvaatsust kontrollitakse kolme küsimusteringi vaadeldes: kontrollitakse kas statsionaarsuse tingimused on täidetud; kontrollitakse kas mudeli jääkliikmed moodustavad valge müra; kontrollitakse mudeli spetsifikatsiooni. 4) prognoosimine. Esmalt määratakse korrelogrammi põhjal kindlaks, mitmes aegrea diferents on statsionaarne.
XL 3 XL s.o. reaktiivtakistus ehk vahelduvvoolul energia salvestub poolis (magnetväljas) XL = L = 2fL (võrdeline seos) di u = L* lülitamisel tekib suurpinge surmav, et pinge liiga dt suureks ei läheks, alalisvoolu korral saab kasutada kaitset Mittelineaarsete elementide puhul kasutatakse diferentsiaalse takistuse, mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid. Reaktiivsed elemendid tekitavad faasinihke. Trafo e. transformaator, pinge muutmise vahend Ferromagnetikust südamega on keerdude arv V1 1 võimendus ei ole, kuigi pinget saab muuta. = V2 2 1.7. Dioodi ehitus ja funktsioneerimine pn-siirdega diood. Ühesuunaline juhtivus Juhtimissuund on p-lt n-i
Kasutatakse peamiselt valgustundlike pooljuhtseadiste (fotoelemendid, fototakistid jne.), varemalt ka alaldite valmistamisel. Vask-, mangaan- ja koobaltoksiide (Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3) kasutatakse põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepinge seadmetele. Ränikarbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel ja ränikarbiidi baasil koostatud ainest siliitist valmistatakse kõrgetel temperatuuridel kuni 1500 oC töötavaid küttekehi. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) käsutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. ELEKTRIJUHID. Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri-materjale, mille eritakistus on 0-8...10-5 Ωm.
väärtuste alusel. Seega on teada nii funktsiooni tegelik väärtus x(n) kui ka närvivõrguga ennustatud väärtus x^ (n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) - x^ (n n - 1,K, n - M ) . (1.24) Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund.
arvutamiseks on välja töötatud palju meetodeid, nt "vähim ruutude meetod". Reaalses elus aga on juhitavad süsteemid tavaliselt mittelineaarsed ja mittelineaarsetel süsteemidel ei eksitsteeri ülekandefunktsioone. Ülekandefunktsioonid on erinevad iga tööpunkti ümbruses. Tehisnärvivõrgud on võimelised aproksimeerima suvalise pidevat sealhulgas ka mittelineaarset funktsiooni. Süsteemijärk peab olema teada. Mittelineaarsete süsteemide identifitseerimine on dünaamiliste mittelineaarsete funktsioonide aproksimeerimine. Dünaamiliste protsesside modelleerimiseks, tuuakse närvivõrkude arhitektuuri tagasiside (sest närvivõrk on dünaamiline) ehk närvivõrkude kasutamine võimaldab juhtida mittelineaarseid süsteeme. Klassikaline hulgateooria ja hägus hulgateooria. Hägusate hulkade omadused. Tehted hägusate hulkadega. Hägus tükeldus. Hägusad süsteemid. Liikmesfunktsioonid. Järeldusalgoritm. Häguärastamine. Hägusate süsteemide
väärtuste alusel. Seega on teada nii funktsiooni tegelik väärtus x(n) kui ka närvivõrguga ennustatud väärtus x^ (n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) - x^ (n n - 1,K, n - M ) . (1.24) Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund.
Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil. Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles võivad olla dioodid, Sagedus:Ehk perioodi pöördväärtus.Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, stabinitronid või ka transistorid kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Diood piirikud jagunevad voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt
Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne
Arvutusi võib teha kasutades lineaarsete elementide jaoks välja töötatud meetodeid. Staatilisi omadusi iseloomustatakse staatilise ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne
juhtimismeetodid toimivad süsteemi oleku ruumis ja oleku muutujatel. Need on sobivad siis, kui on tegemist jahtumisel on ühesugused. Selline olukord esineb ainult võõrjahutusega mootoritel või endajahutusega keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Olekumuutujate määramiseks mootoritel, kui rootor pöörleb ka jahtumise ajal. Muidu on jahtumise ajakonstant suurem, kui soojenemise kasutatakse juhtimisobjekti mudeleid, mis võimaldavad süsteemide optimaalset ning adaptiivjuhtimist. ajakonstant.
........ 94 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid ............................ 94 4.2. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem negatiivse tagasisidega kiiruse järgi .............................................................................. 98 4.3. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarse negatiivse tagasisidega voolu järgi ............................................................... 101 4.4. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarsete negatiivsete tagasisidedega kiiruse ja voolu järgi ................................................ 103 4.5. Jõuosa struktuuriga ,,vooluallikas mootor" alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem ............................................................... 104 4.6. Alalisvooluajami alluvkontuuridega juhtimissüsteem ............................ 106 4.7. Türistorpingeregulaatoriga asünkroonajami suletud juhtimissüsteem .......... 109 4.8
Optimeerimisülesannete olemus: Kui kitsendused moodustavad võrrandisüsteemi m võrrandiga
gj(y1, ..., yn)=0, j = 1, ..., m;
siis, juhul kui m=n, saadakse üks lahend; m>n, lahend puudub; m
), varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmis- tamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. 48) Elektrijuhid Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektrimaterjale, mille eritakistus on 10-8...10-5 m. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus
signaaliallikal on positiivne poolperiood, siis pingete liitumise tulemusena emitteri ja baasi vaheline pinge väheneb, väheneb emitteri vool samuti kollektori vool ja ka pingelang koormustakistusel ning tulemusena tekkib väljundpinges positiivne poolperiood. See tähendab, ühise baasiga lülitusel on sisend- ja väljundpinge vaheline faasinihe 0. 4.5 Transistori tunnusjooned Trnasistor on mittelineaarsete omadustega element. See tähendab, transistoril toimivad pinged ei tekita seal võrdelisi voolusid. Selle sisuliseks põhjuseks on transistori sees olevad PN-siirded. Igasugust mittelineaarset elementi saab, aga iseloomustada kõigeparemine tunnusjoontega. Transistori omaduste täielikuks iseloomustamiseks kasutatakse nelja tunnusjoont. Seejuures on igal kolmel lülitusel tunnusjooned erinevad ja transistori
Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Intellektuaalsed juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt või lisaabinõuna juhul, kui on tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega.
väärtuste alusel. Seega on teada nii funktsiooni tegelik väärtus x(n) kui ka närvivõrguga ennustatud väärtus xˆ(n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) − xˆ(n n −1,K, n − M ). Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi dünaamika on teadmata: Plant :{u(t), y(t), kus u(t) on süsteemi juhtimissisend ja y(t) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab
signaale võimendada ning kus ei ole vajalik väga suur väljundvõimsus. Kuna nende sisendis on diferentsaste, siis kuuluvad nad ühtlasi diferentsvõimendite hulka. Võimsusvõimendile eelneb tavaliselt signaalipinget võimendav eelvõimendi. Sellele järgneva võimsusvõimendi ülesandeks on reeglina mitte enam signaalipinge võimendamine, vaid koormusele maksimaalse võimsuse ülekandmine, mis tähendab et koormusel peab signaalipinge ja signaalivoolu korrutis olema nõutava väärtusega. Mittelineaarsete võimendite hulka kuuluvad mõningaid matemaatilisi operatsioone teostavad operatsioonvõimendid, nagu näiteks logaritmiline võimendi, mille väljundpinge ja sisendpinge on omavahel logaritmilises sõltuvuses. Mittelineaarvõimendeid kasutatakse ka kõrgsagedustehnikas, näiteks sageduskordistites ja võimsusvõimendites. Samuti võib mittelineaarseteks võimenditeks lugeda taolisi impulsstehnikas kasutatavaid
levitada ka Atom-vormingut kasutades ning ka Atomi puhul on tegemist, XML-põhise sündikeerimisvorminguga, mida kasutatakse veebipäevikute ja veebisaitide uusimate pealkirjade publitseerimiseks, et neid saaksid alla laadida kasutajad ja teised veebisaidid. Nagu juba mainitud, ei hõlma taskuhääling ainult audiofaile, vaid ka videofaile. Ka videoid saab levitada RSS või Atom-vormingut kasutades. Video taskuhäälingu saateid ehk vidcaste kasutatakse lisaks ajaveebidele ka mittelineaarsete televisioonikanalite puhul. Lineaarse televisiooni puhul on tegemist meediaga, kus vaataja näeb eelnevalt paika pandud programmi vaid kindlalt kanalilt ja kindlaksmääratud ajal. Mittelineaarne televisioon on selle vastand vaataja saab ise määrata saadete vaatamise aja ja koha. Valitud saateid saab vaataja tellida näiteks oma arvutisse, televiisorisse, digiboksi, meediakeskusse või kaasaskantavasse multimeediumiseadmesse. 1.4.3 Virtuaalkogukonnad 1.4.3
3.1 Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Joonis 4.3.2 Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega (taolist pinget võib lugeda ka ristküliku pingele lähedaseks. Joonis 4.3.3 Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil. joonis 4.3.4 Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles võivad olla dioodid, stabinitronid või ka transistorid kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Diood piirikud jagunevad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt. Nii nimetatud järjestik piirikus saadakse piiramine siis kui diood sulgub. Paraleel piirikus siis kui diood avaneb ja lühistab koormustakistuse. Joonis 4.3.5
miinus positiivse tagasiside korral. Tegutit nimetatakse tagasiside teguriks ja tema väärtus näitab, milline osa väljundpingest antakse tagasi sisendisse. Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet. Sest negatiivse tagasiside toimel paranevad kõik võimendi kvaliteedi näitajad eelkõige moonutused. Mittelineaarsete moonutuste vähenemine seletub sellega, et tagasiside ahela kaudu tulnud harmoonilised (mitte lineaarsuse protuktid) satuvad vastasfaasi võimendis tekivate harmoonilistega ja tulemusena väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba. Suureneb sisendtakistus ja väheneb väljundtakistus. Sisendtakistuse suurenemist on lihtne seletada sellega, et kui tagasiside signaal on võimendi sisendsignaaliga vastasfaasiga, siis põhjustab see sisendvoolu vähenemise
koordinaadid. Arvregulaatoris realiseeritakse piirangute algoritm alamprogrammina, mis täidetakse pärast regulaatori väljundfunktsiooni programmi. Sarnaste piirangute korral võib piirangute alamprogrammi kasutada korduvalt erinevate regulaatorite juures, muutes seejuures vaid piirangufunktsiooni parameetrite arvväärtusi. Algoritmis sisalduvaid matemaatilisi funktsioone arvutatakse sageli ligikaudsete meetoditega. Niisuguste meetodite hulka kuuluvad näiteks mittelineaarsete funktsioonide esitamine tabelitena või nende aproksimeerimine tükiti lineaarsete või polünomiaalsete funktsioonidega. See tähendab, et suurt toimekiirust nõudvates ajamites tuleb mikroarvuti ebapiisava toimekiiruse tõttu minna arvutuste täpsuse ja nende täitmise kiiruse valikul kompromissile. 134 ALGUS Sisestus
Kuna aga täiturmehhanismid on üheks osaks süsteemist, siis võib ühe seadme rike osutuda saatuslikuks kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahela kogutakistus koosneb aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuse X summast. Reaktiivtakistus on põhjustatud mittelineaarsete elementide (kondensaator, induktiivpool) olemasolust vooluringis, mis on võimelised ajutiselt salvestama energiat. Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L. Nende elementide takistus sõltub sagedusest. Üks
tidest moodustatakse optiline sidekaabel, mille elektriku eriomadused. Senjettelektrikuid kasu- kaudu saab edastada automaatikasignaale, telefoni- tatakse elektro-, raadio- ja mõõtetehnikas suure kõnesid, luua andmesidevõrke. Muuhulgas paiguta- mahtuvusega kondensaatorite, sealhulgas pingest takse optilisi sidekaableid ka õhuliini piksekaitse- oleneva mahtuvusega mittelineaarsete konden- trossidesse ja jõukaablitesse. Seega pole elektri- saatorite valmistamiseks. liinid enam ainult energia edastamiseks, vaid neid Lõpuks veel mõnedest dielektrikutest, mis mööda liigub ka info. otseselt isoleermaterjalide hulka ei kuulu. Keraamika Elektreedid
..10 Hz ja 120...400 Hz. Joonisel 1.23 on toodud mittetüüritava alaldiga alalisvoolu vahelüliga sagedusmuunduri jõuahela skeem. Dioodidega VD1...VD6 alaldi muundab kolmefaasilise või ühefaasilise vahelduv-sisendpinge sellega võrdeliseks alalispingeks. Sagedusmuunduris kasutatakse vaheldis IGBT-transistore või väljatransistore ning vabavooludioode. Tavaliselt ühendatakse alaldussild võrgupingele läbi drosselite või trafode, et kaitsta võrgupinget muundurist tulevate mittelineaarsete moonutuste eest. Sisendalaldi ja transistorvaheldi vahele on ühendatud reaktor (drossel) L, mis on ette nähtud muunduri kaitseks ja talitlusviisi optimeerimiseks. Tänu siludrosselile on alaldi väljundpinge madala pulsatsiooniga, 41 L VD1 VD2 VD3 VD7 VT1 VT2 VT3 VT7
· individualismi, · konkurentsi ja · mehhanistlikku maailmavaadet. M. Wheatley väidab, et teadlane, kes kasutab pikki ja keerulisi valemeid, kus tema arvates on arvestatud kõigi oluliste muutujatega, ei suuda mõista organisatsiooni toimimise olemust ega tõhustada selle juhtimist. Inimkäitumist pole võimalik valemitega kirjeldada. Sellest on aru saanud ka paljud sotsiaal- ja juhtimisteadlased, kes on nüüd hakanud kasutama mittelineaarseid metodoloogiaid. Mittelineaarsete seoste esitamine valemite kujul on äärmiselt keeruline ja ilmselt pole ka mõttekas. Nimetatud teooriad on valmistunud ette pinnast uut tüüpi organisatsiooni tekkeks, milleks on saanud õppiv organisatsioon. See pole mitte uus organisatsiooni vorm, vaid eelkõige uus mõtlemisviis ja ideoloogia. Õppiv organisatsioon põhineb väikestel hierarhilistel erinevustel organisatsiooni struktuuris, õiglusel, info
annaabi.ee 
